Illuka valla ehitusmääruse kinnitamine

(1) Illuka valla ehitusmäärus (edaspidi määrus) reguleerib planeerimise ja ehitamise põhimõtteid Illuka valla territooriumil ning määrab Illuka vallavolikogu ja -valitsuse ülesannete jaotuse ja menetluskorra planeerimise ja ehitamise korraldamisel.

(2) Määruse ülesandeks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ning reeglite seadmine planeerimisseaduse (PlanS) ja ehitusseadustiku (EhS) nõuete täpsustamiseks Illuka valla haldusterritooriumil.

(3) Määruse eesmärgiks on tagada võimalikult paljude Illuka valla elanike ja teiste isikute vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks.

Illuka vallas korraldavad planeerimis- ja ehitustegevust Illuka Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Illuka Vallavalitsus ametiasutusena (edaspidi vallavalitsus).

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) planeering – tähistab üheaegselt üldplaneeringut, teemaplaneeringut ja detailplaneeringut;

2) üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt – menetlusjärgus olev planeering;

3) lähteseisukohad – vallavalitsuse poolt kinnitatud dokument, milles määratakse ära planeeringu koostamise täpsemad eesmärgid, planeeringu koostamisel arvestamisele kuuluvad varasemad planeeringud, projektid ja muud tööd, planeeringu eskiislahenduse väljapanekute ja avalike arutelude korraldamise vajadus ning toimumise koht, aeg ja kestus, vajalikud kooskõlastused, isikute kaasamise vajadus, samuti ka planeeringu vormistamise nõuded ja valitsuse poolsed muud olulised tingimused, mis ei ole sätestatud käesolevas määruses ja selle alusel välja antud valitsuse korraldustes;

4) huvitatud isik – isik, kes teeb planeeringu algatamise ettepaneku;

5) projekteerimistingimused – vallavalitsuse poolt kinnitatud dokument, milles määratakse arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused ning muud projekteerimise lähteandmed ja isikud, kellega tuleb projekt kooskõlastada;

6) arhitektuursed lisatingimused – detailplaneeringu olemasolu korral vallavalitsuse poolt kinnitatud dokument, milles täpsustatakse ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda;

7) monumentaalkunstivormid – skulptuurid, monumendid, ausambad jms;

8) väikevormid – tänava- ja pargipingid, suunaviidad, linnakaardid, infostendid, hoonetele paigaldatavad mälestustahvlid ja sildid, prügikastid, haljastuskonteinerid jms.

9) e hitamine - on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

10) ehitise laiendamine - on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega;

11) ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine - on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus

i ) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

ii) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;

iii) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;

iiii) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;

iiiii) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;

iiiiii) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

12) ehitise lammutamine - on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

13) tehnosüsteem - on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega.

Volikogu pädevuses on

1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast;

2) valla või selle osa üldplaneeringu ning üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine;

3) vallaga piirneva-(te) kohaliku (kohalike) omavalitsus(t)e või nende territooriumi osade kohta ühise üldplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine;

4) valla või selle osa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine;

5) naaberomavalitsuste üldplaneeringute ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine;

6) olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikuks planeeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine, samuti algatamisest keeldumine;

7) detailplaneeringute koostamise algatamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine, samuti algatamisest keeldumine;

8) kalda ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine, samuti algatamisest keeldumine;

9) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;

10) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks;

11) riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku kohta läbirääkimiste pidamise otsustamine, kooskõlastuste andmine ja muude otsuste tegemine ning riiklikult tähtsa ehitise oma territooriumile paigutamisest keeldumise puhul seisukoha võtmine.

Vallavalitsuse pädevuses on

1) detailplaneeringu lähteseisukohtade, projekteerimistingimuste ja arhitektuursete lisatingimuste väljastamine;

2) detailplaneeringute koostamise algatamine, vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine, samuti planeeringu algatamisest keeldumine käesoleva määruse paragrahvis 4 sätestamata juhtudel;

3) lihtsustatud korras detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine;

4) detailplaneeringu algatamise taotluse vormi kehtestamine;

5) seisukoha võtmine planeeringu kooskõlastamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta;

6) seisukoha võtmine planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta;

7) detailplaneeringu koostamisest loobumise otsustamine planeerimisseaduses sätestatud juhtudel;

8) ehitusloa väljastamine, ehitusloa väljastamisest keeldumine ja ehitusloa kehtetuks tunnistamine;

9) kasutusloa väljastamine, kasutusloa väljastamisest keeldumine ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine;

10) planeeringute vormistamise nõuete kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

11) lepingute sõlmimise ja lõpetamise otsustamine planeerimismenetluses;

12) ajutise ehituskeelu kehtestamine;

13) avalikus kasutuses olevale territooriumile monumentide, skulptuuride ja mälestustahvlite paigalduslubade väljastamise otsustamine;

14) muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse ning mis ei ole määratud käesoleva määrusega vallavolikogu pädevusse.

Vallavalitsus volitatud ametiisikute kaudu

1) korraldab planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast tegevust;

2) viib ellu valla üldise ehituspoliitika;

3) valmistab ette planeerimisalased lepingud ning korraldab nende sõlmimise;

4) peab dokumendihaldussüsteemis planeeringute kohta registrit;

5) korraldab planeeringu koostamise ajal esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastamist;

6) valmistab ette valitsusele ja volikogule planeerimis- ja ehitusalaseid eelnõusid;

7) avaldab määratud väljaannetes planeeringualase informatsiooni.

(1) Valla ruumilisel planeerimisel lähtutakse planeerimisseadusest, valla üldplaneeringust, arengukavast ja eelarvestrateegiast.

(2) Volikogu või valitsus võib keelduda planeeringu algatamisest, vastuvõtmisest ja kehtestamisest tuginedes kaalutlusõigusele. Otsus peab olema põhjendatud valla majanduslike, õiguslike, sotsiaalsete, funktsionaalsete, esteetiliste, liiklustehniliste, looduslike ja/või muude tegurite tasakaalustatud käsitlusega.

(3) Volikogu või valitsus võib keelduda planeeringu algatamisest, kui taotletav planeering

1) ei vasta valla ruumilisele arengule;

2) ei vasta valla arengukavale;

3) ei ole kooskõlas valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringutega;

4) ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringutega;

5) on majanduslikult ebaotstarbekas taotletava planeeringuala varustamisel infrastruktuuri objektidega või muu asjaolu tõttu.

(4) Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatab või jätab algatamata detailplaneeringu algatamise õigust omav organ.

(1) Vallavalitsus sõlmib enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist järgmised lepingud

1) vajadusel haldusleping detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks planeerimisseaduses sätestatud ulatuses;

2) leping detailplaneeringukohaste avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kohta kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni;

3) leping detailplaneeringu elluviimisest tulenevate avalike objektide väljaehitamise tagamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud lepingu võib sõlmida ka peale detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse tegemist, kui lepingu sõlmimise kohustusest on huvitatud isikut enne planeeringu koostamise algatamise otsuse tegemist teavitatud ning enne detailplaneeringu koostamise algatamist ei olnud võimalik ette näha vajadust teede ning tehnovõrkude- ja rajatiste väljaehitamiseks.

(3) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud halduslepingu sõlmimist või enne planeeringu algatamist on vallavalitsusel õigus nõuda informatsiooni planeeringu koostaja kohta, et anda hinnang planeeringu koostaja vastavusele planeerimisseaduses sätestatud nõuetele.

(4) Planeeringualal paiknevate planeeringu elluviimiseks vajalike teede, tehnovõrkude, haljastuse, mänguväljakute ning muu infrastruktuuri ja planeeringust tulenevate avalike objektide väljaehitamise tagamise leping sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist.

(1) Huvitatud isik esitab detailplaneeringu algatamiseks vallavalitsusele vormikohase taotluse ning lisab taotlusele

1) detailplaneeringu eskiislahenduse, kus näitab ära olemasolevate ja planeeritavate hoonete asukohad ja mahud, kavandatava krundijaotuse, kruntide juurdepääsude, liikluskorralduse ja parkimise põhimõttelise lahenduse;

2) planeeringuala geodeetilise plaani (selle olemasolul);

3) valla üldplaneeringuga või seda täpsustava teemaplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu algatamise ettepaneku puhul üldplaneeringu muutmise ja planeeringulahenduse motiveeritud põhjendused lähtuvalt avalikust huvist ning majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest jms kaalutlustest.

(2) Vallavalitsusel on õigus enne planeeringu algatamist tellida planeeringu elluviimisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude väljaselgitamiseks eelhindamine ning nõuda nende kulude hüvitamist huvitatud isikult.

(3) Vallavalitsusel on planeeringu koostamise algatamise ettevalmistamiseks õigustaotleda huvitatud isikult täiendavaid planeeringu algatamisega seotud lisadokumente, põhjendusi (sh üldplaneeringu muutmise korral) ja lisainformatsiooni (sh planeeringuga kavandatava tegevuse ja planeeringu elluviimisega kaasneda võiva keskkonnamõju kohta).

(4) Kui planeeringu algatamise ettepanek on vastuolus valla üldplaneeringu või seda täpsustava teemaplaneeringuga või maa-ala kohta kehtiva detailplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib vallavalitsus eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult ettepaneku tegijat. Vallavalitsus teatab huvitatud isikule oma seisukoha planeeringu algatamise ja võimalike lähteseisukohtade kohta ning annab talle mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Kui huvitatud isik ei esita oma seisukohti ette antud tähtajaks või ei taotle tähtaja pikendamist, tagastab vallavalitsus taotluse huvitatud isikule ja lõpetab menetluse.

(5) Vallavalitsus teeb detailplaneeringu algatamiseks vajalikud või sellega kaasnevad toimingud ning selgitab välja kavandatava detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud, sealhulgas

1) ajutise ehituskeelu kehtestamise vajaduse;

2) määrab isikud ja asutused, kes tuleb kaasata planeeringu koostamisse või kellega tuleb teha koostööd;

3) tuvastab kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse;

4) detailplaneeringu lihtsustatud korras koostamise võimaluse;

5) keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse ja korraldab seaduses sätestatud seisukohtade küsimise hindamise vajalikkuse kohta enne otsuse tegemist;

6) vajaduse sõlmida leping detailplaneeringukohaste avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamiseks ja teeb sellekohase ettepaneku huvitatud isikule;

7) teeb vajadusel ettepaneku huvitatud isikule halduslepingu sõlmimiseks planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks;

8) informeerib valitsust vajadusest esitada volikogule otsuse eelnõu detailplaneeringu koostamise algatamiseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;

9) selgitab, kas enne detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamist tuleb esitada eskiislahendus;

10) arhitektuurikonkursi korraldamise vajaduse.

(6) Vallavalitsus korraldab üldplaneeringu algatamise ettevalmistamise ja teeb selleks vajalikke toiminguid, sealhulgas

1) määrab isikud ja asutused, kellega koostöös tuleb üldplaneering koostada;

2) selgitab vajaduse üldplaneeringu koostamiseks vajalike alusuuringute läbiviimiseks ja esitab valitsusele ettepanekud vastavate riigihangete korraldamiseks;

3) teeb valitsusele ettepaneku üldplaneeringu koostamises osalevate töörühmade või ajutiste komisjonide moodustamise vajaduse ja valdkondade kohta;

4) korraldab üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamise

(7) Üldplaneeringut koostava spetsialisti või üldplaneeringu koostamist juhtiva spetsialisti määrab valitsus pärast üldplaneeringu koostamise algatamist.

(1) Planeeringu koostamist korraldab ja teeb selleks vajalikke toiminguid vallavalitsus, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole määratud teisiti. Volikogu ja valitsus võivad planeeringu koostamiseks vajadusel moodustada töörühmi või ajutisi komisjone.

(2) Vallavalitsus kogub ja nõuab välja planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid või volitab selleks planeeringu koostajat.

(3) Planeerimistegevuse avalikustamise tagab ja seda korraldab vallavalitsus planeerimisseaduses sätestatud korras.

(4) Planeerimistegevuse avalikustamine toimub vastava informatsiooni avaldamise kaudu Illuka valla veebilehel ja vastavas ajalehes, väljapanekute ja arutelude kaudu ning muul viisil (sh puudutatud isikute teavitamine kirja teel), mis tagab huvitatud isikute kaasamise, õigeaegse informeerimise ja võimaluse kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

(5) Planeerimistegevuse avalikustamine toimub ajalehes Põhjarannik.

(6) Planeeringu kooskõlastamise vajaduse planeerimisseaduses nimetamata kohalike omavalitsuste või riigiasutustega määrab valitsus lähtesisukohtades.

(7) Planeeringu koostamisel teeb koostööd olemasolevate ja/või kavandatavate tehnovõrkude valdajatega planeeringu koostaja (sh taotleb tehnilised tingimused tehnovõrgu valdajatelt), kui ei lepita kokku teisiti.

(8) Valitsuse pädevuses oleva detailplaneeringu algatab või keeldub algatamisest valitsus vastava korraldusega 30 päeva jooksul taotluse või kõikide nõutud lisadokumentide, põhjenduste ja lisainformatsiooni esitamise päevast arvates.

(9) Volikogu pädevuses oleva detailplaneeringu algatab või keeldub algatamisest volikogu vastava otsusega hiljemalt ülejärgmise kuu volikogu istungil, alates taotluse ning kõikide nõutud lisadokumentide, põhjenduste ja lisainformatsiooni esitamise päevast.

(10) Valitsus väljastab planeeringu koostamiseks lähteseisukohad kolme nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. Valitsus võib hilisemate otsustega lähteseisukohti muuta lähtuvalt huvitatud isiku taotlusest või planeeringu koostamise käigus selgunud asjaoludest.

(11) Planeeringu lähteseisukohad ja eskiislahendused avalikustab vallavalitsus vähemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist valla planeeringuteregistris.

(12) Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb vajadus üldplaneeringu muutmiseks, toimub sellise detailplaneeringu edasine menetlemine vastavalt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemist reguleerivatele sätetele. Kui huvitatud isikuga oli sõlmitud määruse § 8 lõike 1 punktis 1 nimetatud haldusleping, on valitsusel õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada.

(13) Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib vallavalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja/või vastuvõtmiseks nõuda detailplaneeringu koostajalt täiendavate detailplaneeringut illustreerivate jooniste või maketi esitamist.

(14) PlanS kohaseks planeeringulahenduse illustratsiooniks võib olla 3D visualisatsioon, makett, kavandatava hoonestuse eskiislahendus või muu illustreeriv materjal. Illustratsiooni sisu kohta võib valitsus kehtestada lisanõudmisi lähteseisukohtadega.

(15) Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koosseisu kuuluva üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepaneku vormistab planeeringu koostaja vastavalt lähteseisukohtadele ning esitab selle vallavalitsusele digitaalselt vektorkujul (kaardid – dwg, dgn või mapinfo failidena; seletuskiri – doc failina), kui ei ole määratud teisiti.

(16) Erinevate otsuste ja/või korraldustega algatatud detailplaneeringuid võib siduda ühiseks detailplaneeringu projektiks, kui see on vallavalitsuse arvates mõistlik. Planeeringute sidumine vormistatakse pädeva organi otsusega.

(17) Valitsus esitab kehtestatud üldplaneeringu ja teemaplaneeringu(d) volikogule ülevaatamiseks hiljemalt neljandal kuul pärast vallavolikogu korralisi valimisi.

(18) Üldplaneeringu koostamise vajaduse ja järjestuse määrab kindlaks volikogu.

(19) Kui detailplaneeringu koostamisele ei ole kahe aasta jooksul alates vastava otsustuse teatavakstegemisest asutud, st ei ole vallavalitsusele ühtegi planeeringulahendust esitatud, on planeeringu algatamise otsuse teinud organil õigus planeeringu algatamise otsus kehtetuks tunnistada, millega muutuvad kehtetuks ka vastava planeeringu lähteseisukohad ja sõlmitud lepingu kehtivus lõpeb.

(20) Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus huvitatud isikut planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Kui huvitatud isik ei esita oma seisukohti ette antud tähtajaks või ei taotle tähtaja pikendamist, tunnistab pädev organ planeeringu algatamise otsuse kehtetuks ning lõpetab planeeringu menetluse. Planeeringu algatamisotsuse kehtetuks tunnistamisest teavitatakse avalikkust ja puudutatud isikuid planeerimisseaduses algatamisest informeerimise sätete kohaselt.

(21) Kehtestatud planeeringute ülevaatamist korraldab ja ülevaatamise tulemustest informeerib avalikkust vallavalitsus. Informatsioon ülevaatamise tulemustest avaldatakse ajalehes ja Illuka valla veebilehel.

(1) ( 1) hoone paigutatakse ja püstitatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ettenähtud hoonestusalale ja valla ehitusspetsialisti poolt määratud ehitusjoonele;

(2) ehitis planeeritakse nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs kõigi vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ning tulekahjude ja muude õnnetuste likvideerimiseks;

(3) Üksikelamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on

1) detailplaneeringu kohustusega alal 8m;

2) väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega ala 10m.

(4) ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt asjaõigusseadusele lubama;

(5) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida tänava ehitusjoont. Hoonete vahekaugus peab vastama tuleohutusnõuetele. Ehitised ei tohi paikneda krundi piirile lähemal kui 4 meetrit. Kahe naaberehitise vaheline kuja võib olla väiksem kui 8 meetrit, kui seda näeb ette detailplaneering või hooned asuvad ühel kinnistul ning sellega on nõustunud Päästeamet;

(6) tänava ja muu avaliku maa-ala äärsed piirded peavad järgima piirkonnale iseloomulikku lahendust ja valdavat kõrgust. Kruntide vahelised piirded ehitatakse naabrite omavahelisel kokkuleppel. Vabaplaneeringulise hoonestusega maa-aladel kruntide ala ei piirata. Krundi tänavapoolse piirde kõrgus võib olla üldjuhul kuni 1,5 meetrit. Kruntide vaheliste piirete kõrgus võib ulatuda naabrite kokkuleppel kuni 2 meetrini. Aladel, kus hoonete vaheline ruum on kõigile vabalt kasutatav puhke-, meelelahutus- või muu üldkasutatava alana, on piirdeaedade püstitamine keelatud, kui üld- ja detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe ette teisiti;

(7) kõrghaljastus peab üldjuhul paiknema naaberkrundi lõunapoolsest piirist või piiriehitisest vähemalt täiskasvanud puu poole kõrguse kaugusel, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti;

(8) mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada komplekselt kõikide korterite vajadusi arvestades;

(9) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja keskkonda sobivaid materjale;

(10) üksikelamut, suvilat, aiamaja ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ning omanikujärelevalvet teostada kinnistu või ehitise omanik. Tehnovõrkude ja -rajatistega seotud tööd nimetatud ehitistes peavad olema teostatud või kontrollitud majandustegevuse registrisse kantud vastava valdkonna registreeringut omava isiku poolt;

(11) arhitektuuriliselt sobimatud ja välisfassaadide välimust rikkuvad avatäited kuuluvad asendamisele ehitusjärelevalve korras nõututega;

(12) Hoone kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks hoone katuse kõrgeimat osa läbiva vertikaaltasapinna ja hoonet ümbritseva maapinna (sillutusriba) keskmise horisontaaltasapinna lõikepunkti ning katuse välispinna kõrgeima punkti vahelist kaugust. Rajatise kõrguse määramisel loetakse selle kõrguseks rajatise kõrgeima punkti ja ümbritseva maapinna normaaltasapinna ± 0.00 Balti süsteemis absoluutkõrguste vahet;

(13) Arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused täpsustatakse üldjuhul projekti tellija, projekteerija ja arhitekti koostöös. Vajadusel väljastab vallavalitsus lisatingimuste täpsustamiseks kirjaliku seisukoha;

(14) Lisatingimuste täpsustamise eeltingimuseks on projekteeritava objekti ruumiprogrammi või eskiisprojekti esitamine vallavalitsusele;

(15) Omanik on kohustatud ehitise püstitamisel, ümberehitamisel, laiendamisel, osa asendamisel samaväärsega ja lammutamisel esitama nõuetekohased dokumendid vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta“.

(1) Projekteerimistingimused on hoonete ja rajatiste ning sellega koos kogu krundi maa-ala ja piirete projekteerimise aluseks, kui projekteerimine ei toimu detailplaneeringu alusel.

(2) Hoonete ehitamiseks ja aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud reklaamialuste (konstrukt-sioonide) püstitamiseks samuti tänavate, parklate, sildade, viaduktide, estakaadide, tunnelite, lennuväljade, kanalite, torujuhtmete, side- ja elektriliinide, spordi- ja puhkerajatiste, puhke- ja virgestusalade ning muude rajatiste ehitamiseks esitatakse taotlus projekteerimistingimuste määramiseks vallavalitsusele. Taotluse vorminõuded kinnitab Vabariigivalitsus.

(3) Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat. Vallavalitsusel on õigus pikendada projekteerimistingimuste kehtivust ühe aasta võrra.

Projekteerimistingimuste koostamise vajaduse otsustab hoonete ja rajatiste puhul vallavalitsus huvitatud isiku taotluse alusel ja vastava ala spetsialist ettepanekul 30 päeva jooksul igal konkreetsel juhul eraldi, kas

1) väljastada projekteerimistingimused või

2) projekteerida saab kehtiva detailplaneeringu alusel, arvestades arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega või

3) enne projekteerimist tuleb välja kuulutada arhitektuurikonkurss või

4) projekteerimise võimalikkuse kaalutlemiseks tuleb algatada detailplaneering või

5) tegevuse võib teostada ilma projektita.

(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud ja kooskõlastatud vastavalt kehtestatud nõuetele ning ehitusseadustikust tulenevas koosseisus.

(2) Kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded, taotleb vallavalitsuse volitatud isik ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitusprojektile ja ehitise kasutusloale heakskiidu Päästeameti kohalikult büroolt.

(3) Muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal asuvatel väärtuslikel hoonetel ning arhitektuurselt erilise lahendusega uusehitistel peab ehitusloa taotluseks esitatud projekti koosseisus olema lahendatud, vastavalt projekteerimistingimustele, akende, uste ja muude fassaade kujundavate detailide ebastandardsed sõlmed.

(1) Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek

1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitusloa kohustuslik ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;

2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;

3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;

4) lammutada ehitusloale märgitud ehitis või selle osa.

(2) Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ehitusluba ehitise laiendamiseks annab ühtlasi õiguse sama ehitise rekonstrueerimiseks.

(3) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt paberkandjal koos ehitusloa taotlusega ja digitaalselt ühes eksemplaris vallavalitsusele ning tasutakse riigilõiv (ud) vastavalt Riigilõivuseadusele.

(4) Vallavalitsus kontrollib ehitusprojekti vastavust planeeringutele, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele ning korraldab vajadusel ehitusprojekti läbivaatamise vallavalitsuses.

(5) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab vallavalitsus korralduse alusel 30 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti saamise päevast arvates.

(6) Ehitusluba kehtib 5 (viis) aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.

(7) Ehitusluba avalikustatakse riiklikus ehitisregistris [WWW] www.ehr.ee

(1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja, ehitusloas või kasutusloas.

(2) Ajutine ehitis peab vastama kõigile ehitusala reguleerivate õigusaktidega ehitisele esitatavatele nõuetele ja mis püstitatakse kuni viieks (5) aastaks.

(3) Ehitise likvideerimise tähtpäev määratakse väljastatud kasutusloas.

(1) Kasutusluba on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel.

(2) Kasutusluba väljastatakse taotluse alusel, millele on lisatud kõik õigusaktidega ette nähtud dokumendid, pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist.

(3) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Eluruumide kasutuselevõtmiseks on nõutav vähemalt ühe toa ja käimla olemasolu.

(4) Kasutusloa saamiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus koos seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides nõutud dokumentidega ning tasutakse riigilõiv. Ehitise tehnilised dokumendid esitatakse köidetult arhiveerimise nõuetele vastavalt formaadis A 4.

(5) Vallavalitsus kontrollib ehitise vastavust õigusaktidega ettenähtud nõuetele, kaasates vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone.

(6) Ehitise kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus. Kasutusloa väljastab vallavalitsus korralduse alusel 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

(7) Kasutusluba on tähtajatu. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks.

(8) Kasutusluba avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

(9) Enne ehitusseadustiku jõustumist 1. juulil 2015.a ebaseadluslikult ehitatud ehitise k.a hoonete juurde- ja ümberehituste registrisse kandmiseks ning kasutusele võtmiseks, tuleb esitada Vallavalitsusele Kasutusloa taotlus. Kasutusloa menetluse käigus langetab Vallavalitsus tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest ning keerukusest vajaduse koostada Ehitusprojekt või Ehitise audit.

Ehitusprojekti või ehitise auditi koostamise kohustus on ehitiseomanikul. Kõik kulud, mis tekivad ehitusprojekti või ehitise auditi koostamiseks või läbiviimiseks kannab ehitiseomanik.

(10) Kui hoone või rajatis on ehitatud kehtivate nõuetele ja standarditele mitte vastavalt ning kujutab endast ohtu ehitise kasutajatele või teistele isikutele ja nende varale, on õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik kohustatud ehitise lammutama Vallavalitsuse korralduse alusel määratud tähtajaks, järgides seadustest ja määrustest tulenevaid nõudeid.

(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada projekt ehitise lammutamiseks, vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määrusele nr 97 „Nõuded Ehitusprojektile“,

(2) Lammutamisel tekkinud ehitusjäätmed käideldakse vastavalt Illuka valla jäätmehoolduseeskirjale.

(3) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole üldjuhul lubatud.

(4) Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda projekti.

(5) Ohtliku ehitise omanik peab ehitise viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama vallavalitsuse korralduse alusel määratud päevaks järgides määruses kehtestatud nõudeid.

(6) Ehitise lammutamisel tuleb ehitise omanikel esitada vallavalitsusele ehitise likvideerimise teatis.

(1) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on ehitiste püstitamine, rajamine, ümberehitamine laiendamine ja lammutamine ilma vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta keelatud.

(2) Piirang ei laiene 0-20 m2 suurustele ja alla 5 m kõrgustele ehitistele, mis asuvad

1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse;

2) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisel.

Ehitise omanik on kohustatud tagama

1) kõigi vallas kehtivate ehitamist reguleerivate õigusaktide täitmise;

2) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav;

3) enne ehitamise alustamist eitama ehitusteatise, kui ehitusteatis on nõutav;

4) ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav;

5) esitama ehitamise alustamise teatise, kui see on nõutav;

6) paigaldama kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli ettenähtud infoga, kui see on nõutav;

7) ehitise ning selle asukoha maaüksuse ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel;

8) ehitusjärelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;

9) riikliku järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele;

10) ehitise tehniliste dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni;

11) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise;

12) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise;

13) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus;

14) omanikujärelevalve määramise;

15) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise;

16) piirimärkide säilimise ning ehitise seintesse ja pinnasesse paigaldatud riiklike geodeetiliste märkide (reeperite ja polügonomeetria märkide) säilimise ja kasutatavuse.

17) ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse kogu ehitise kasutamise perioodi jooksul

18) kasutusest maas oleva ehitise ohutuse. Vajadusel piirama kõrvaliste isikute ligipääsu ehitisele, kasutades selleks kõiki seadustest tulenevaid võimalusi.

19) ehitiste püsimise vastavalt ehitusprojektile, nii kaua kuni ehitis lammutatakse nõuetele vastavalt või hävib läbi õnnetusjuhtumi.

(1) Ehitise omanik on kohustatud säilitama kõik ehitusega seotud dokumendid ehitise püsimise ajal.

(2) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni.

(3) Määratud projekteerimistingimustega, ehitusprojektidega, ehitus- ja kasutuslubade jm dokumentidega saavad huvitatud isikud põhjendatud taotluse alusel tutvuda vallavalitsuses vastuvõtuaegadel.

Ehitusjärelevalvet teostab ehitusseaduses sätestatud pädevuse kohaselt vallavalitsus, kes nimetab ehitusseaduse ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel õigustatud isiku ettekirjutuste tegemiseks ja sunnivahendi kohaldamiseks ning väärtegude kohtuvälise menetleja.

Riiklikku ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus.

(1) Illuka Vallavolikogu 12. detsembri 2000 määrus nr 28 “Illuka valla ehitusmäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.