Täiskasvanud isikule tugiisikuteenuse osutamise kord

Täiskasvanud isikule tugiisikuteenuse osutamise kord reguleerib Viljandi linnas täiskasvanud isikule tugiisikuteenuse (edaspidi teenuse) osutamist.

(1) Teenuse eesmärk on täiskasvanud isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

(1) Teenuse sihtgrupiks on Eesti Rahvastikuregistri andmetel Viljandi linnas elavad täisealised isikud, kes vajavad igapäevaeluga toimetuleku toetamiseks tugiisikut.

(2) Teenust on õigustatud saama eelkõige

1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;

2) isikud, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järel;

3) asenduskoduteenuselt, turvakoduteenuselt, perekonnast hooldamiselt lahkunud isikud iseseisvalt elama asudes;

4) isikud, kelle üle on seatud eestkoste;

5) isikud, kelle üle seatud eestkoste on lõppenud ja kes on asunud iseseisvalt elama.

(1) Teenuse sisuks on tugiisiku poolt (edaspidi teenuse vahetu osutaja) täiskasvanud isikule (edaspidi teenuse saaja) osutatav kõrvalabi

1) konkreetsete toimingute tegemisel (igapäevatööde tegemisel, asjaajamistel, kontaktide loomisel jne), eluks vajalike oskuste (toidu valmistamine, pesu pesemine jne) õpetamisel ja kohustuste täitmisel;

2) õiguste teostamisel (nt teenuste ja toetuste taotlemisel, avalike teenuste kasutamisel jne);

3) raske olukorraga toimetulekul (õnnetused, lein jne) teenuse saaja igapäevases elukeskkonnas;

4) suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamisel.

(2) Teenus on ennetava iseloomuga, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid teenuseid.

Teenuse osutamise sagedus ja kestus sõltuvad teenuse kasutamise vajaduse hindamise tulemustest.

(1) Teenuse osutamise koht sõltub isiku vajadustest, kuid eelkõige osutatakse teenust teenuse saaja igapäevases elukeskkonnas.

(2) Teenuse vahetule osutajale makstakse tasu lepingu alusel vastavalt Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kehtestatud hinnakirjale.

(3) Juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt teenuse ostmisel lähtutakse teenuse osutaja hinnakirjast.

(1) Teenuse saajal on õigus valida endale sobiv teenuse vahetu osutaja.

(2) Teenuse vahetut osutajat aitavad leida sugulased, tuttavad ja linnavalitsuse sotsiaalameti (edaspidi sotsiaalameti) spetsialist.

(3) Kulutused, mis teenuse vahetul osutajal tekivad teenuse saaja saatmisel (transport vms), tasub üldjuhul teenuse saaja.

(1) Teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab teenust ja kellega linnavalitsus on sõlminud lepingu.

(2) Teenuse vahetu osutaja on isik, kes osutab teenust linnavalitsuse poolt sõlmitud lepingu alusel.

(1) Teenuse osutaja kehtestab kaebuste lahendamise protseduuri ja teavitab isikut tema õigustest ja piirangutest (sh kaebuse esitamise võimalusest ja korrast). Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma teovõimetusest tingituna, teavitatakse isiku õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku eestkostjat.

(2) Teenuse osutaja peab tagama, et teenuse vahetu osutaja vastab § 10 lõigetes 1-3 nimetatud tingimustele.

(1) Teenuse vahetu osutaja peab vastama soovituslikult järgmistele nõuetele

1) täisealine isik;

2) läbinud tugiisiku koolituse ja/või on eelnevalt töötanud sihtgrupiga;

3) sobib teenuse saajaga.

(2) Teenuse vahetu osutaja ei või olla üldjuhul isik

1) kes on teenuse saaja perekonnaliige või kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus;

2) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga;

3) kes on linnavalitsuse poolt määratud hooldaja.

(3) Teenuse vahetu osutaja ei või olla isik

1) kes on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

2) kes võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

(4) Teenuse vahetu osutaja lähtub oma töös sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist, teenuse saaja erivajadustest ning lepingus kokkulepitud tegevustest.

(5) Teenuse vahetul osutajal on õigus keelduda tegevustest, mida ei ole lepingus kokku lepitud, mis on seadusevastased või vastuolus heade kommetega. Tegevustest, mis ei ole lepingus fikseeritud, kuid on hädavajalikud käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, vahetu osutaja keelduda ei tohi.

(6) Teenuse vahetul osutajal on õigusteenuse osutamisest keelduda, kui teenuse saaja on alkoholi- või narkojoobes või agressiivne.

(1) Teenuse vahetu osutaja ülesandeks on üldjuhul

1) abistamine asjaajamistel;

2) emotsionaalse toe pakkumine, jõustamine, juhendamine, õpetamine, julgustamine ja motiveerimine;

3) vajaliku teabe vahendamine jne.

(2) Teenuse vahetu osutaja täpsemad tööülesanded lepitakse kokku lepingus.

(3) Teenuse hulka ei kuulu teenuse saaja eest tegevuste ära tegemine ja isikuhooldusega seonduvate toimingute tegemine.

(1) Teenuse taotlemiseks tuleb isikul või tema seaduslikul esindajal esitada sotsiaalametile avaldus, mille vormi kinnitab linnavalitsus.

(2) Sotsiaalameti spetsialist hindab teenuse vajadust ning esitab ettepaneku otsuse tegemiseks linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile. Sotsiaalkomisjoni otsusest teavitatakse 10 tööpäeva jooksul.

(3) Kui hindamise käigustaotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalameti spetsialist teisi teenuseid (nt igapäevaelu toetamise teenust vms).

(4) Teenuse saaja või tema seaduslik esindaja lepib sotsiaalameti spetsialistiga ja teenuse osutajaga või teenuse vahetu osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha ja teenuse vahetu osutaja töökohustused.

(5) Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse ostmiseks pöörduda otse teenuse osutaja poole.

(1) Järelevalvet teenuse osutamise kohta teostab sotsiaalamet.

(2) Teenuse korraldamise ja osutamise üle arvestuse pidamise eest vastutab teenuse osutaja või teenuse vahetu osutaja, kes esitab sotsiaalametile vastavasisulisi aruandeid.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.