Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri

Reguleerimisala ja eesmärk

Mõisted

Jäätmekäitluse üldnõuded

Kogumismahutisse paigaldamise keelud

Jäätmete põletamine

Jäätmevaldaja kohustused

Jäätmete käitlemise eest vastutav isik

Kogumismahutile esitatavad nõuded

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik järgmistes piirkondades

1) I piirkond – Jõgeva linn (lisa 1);

2) II piirkond – Torma, Palamuse ja Jõgeva piirkond lisades 2–4 näidatud piirides;

3) III piirkond – Kaave, Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla piirkond – lisades 5–6 näidatud piirides kuni 30. aprillini 2019.

(2) Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle käesolevas eeskirjas sätestatud tingimustel.

(3) Veopiirkonnas veab jäätmeid teenuse kontsessiooni korras valitud jäätmevedaja.

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on

1) I piirkonnas segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01), paber ja kartong (jäätmekood 20 01 01) ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08).

2) II ja III piirkonnas segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01).

(2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.

(1) Teenustasu suurus seatakse jäätmeveo teenuse kontsessiooniga.

(2) Teenustasu sisaldab kõiki vedajapoolseid kulutusi kogumismahuti tühjendamise ja jäätmete vedamise teenuse osutamisel, sealhulgas vedamise ettevalmistamisega seotud kulusid, jäätmekäitluslepingu sõlmimist, peatamist, jätkamist, lõpetamist, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamist ja edastamist, välja arvatud kordusarvete ja võlateadete väljastamist ja edastamist.

(3) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt vedaja esitatud arvetele.

(4) Teenustasu kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud kogumismahuti mahule ja veosagedusele ning ei sõltu mahutite täitumisest.

(5) Teenustasule lisatakse kogumismahuti rendi maksumus, kui kogumismahuti ei ole jäätmevaldaja omanduses või kui jäätmevaldaja ei rendi teiselt ettevõttelt kogumismahutit.

(1) Jäätmevedajal puudub õigus jäätmeveo teenustasusid ühepoolselt muuta. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.

(2) Jäätmevedaja võib taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas objektiivsete asjaolude esinemisel, millega vedajal polnud võimalik pakkumuse esitamise ajal arvestada ja kui need asjaolud mõjutavad oluliselt korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veotasu või jäätmete äraandmisega seotud kulusid jäätmekäitluskohas. Objektiivseteks asjaoludeks loetakse asjaolusid, mis on seotud pakkumuse esitamise järgselt kehtestatud jäätmete vastuvõtu hinnaga jäätmekäitluskohas või veoteenust mõjutavate kuludega. Veoteenuse all mõistetakse jäätmete kogumist veopiirkonnas ja sõitu jäätmekäitluskohta.

(3) Jäätmevedaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt andmeid selle kohta,

1) milliseid teenustasusid jäätmevedaja suurendada ja/või vähendada soovib;

2) milliste asjaolude tõttu soovib jäätmevedaja teenustasusid muuta ja miks tal polnud võimalik nende asjaoludega pakkumuse esitamise ajal arvestada;

3) millised on jäätmevedaja poolt soovitavad teenustasude suurused koos taotletavate teenustasude kalkulatsiooniga, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga.

(4) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

(1) Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta tasu.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja kirjalikul nõusolekul. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad käesoleva eeskirja paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud veopiirkondades.

(2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Kui tihedalt koos asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, ei loeta mittevastutajaid isikuid mitteliitunuks.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isik, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused ega ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine.

(5) Jõgeva linnas ei kohaldata korraldatud jäätmevedu lisaks veel kinnistutele, millel tehakse ainult heakorratöid, nagu hoonestamata kinnistud, hoonestatud kinnistud, millel puudub omanik või millel paiknevad kõik elu-, tootmis- või ärihooned on kasutuskõlbmatud ning kaasomandis olevate garaažide kinnistud, mille kaasomanikud ei ole moodustanud neid esindavat juriidilist isikut.

(6) Vallavalitsuse majandus- ja arendusosakond informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

(1) Jäätmevaldaja loetakse elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmekäitluslepingu või mitte.

(1) Jäätmevedaja sõlmib vastavas veopiirkonnas jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. Lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi.

(2) Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või -hooldusega tegelevaid ettevõtteid sõlmima vedaja nimel jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid.

(3) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

(4) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutamiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisel esitavad jäätmevaldajad vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonnale ühismahuti kasutamise taotluse, milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad (kontaktandmed, aadressid ja allkirjad) ja neid esindav isik, kes sõlmib jäätmeveolepingu, ühismahuti asukoha aadress, ühismahuti kasutamise põhjendus, ühismahuti suurus, tühjendussagedus ja ühismahuti kasutamise ajavahemik (algus ja lõpp). Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Taotluses esitatud tingimuste muutumisest tuleb taotlejal vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonda hiljemalt kolmekümne päeva jooksul teavitada.

(1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks teatud tähtajaks, kui

1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;

2) jäätmevaldaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil (sealhulgas suvila omanikud) 1. maist kuni 30. septembrini.

(2) Kirjalikus taotluses märgitakse ära

1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning jäätmete asukoha majapidamise aadress;

2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist;

3) ajaperiood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest (suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini);

4) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise otsustab vallavalitsuse majandus- ja arendusosakond.

(4) Korraldatud jäätmeveost tähtajaliselt vabastatud jäätmevaldaja esitab kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonnale kirjaliku kinnituse, et kinnisajal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(5) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonda korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonnal on õigus nõuda dokumente mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(1) Olmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on

1) üle 24-korteriliste elamute kogumismahutitele vähemalt üks kord 2 nädala jooksul;

2) alla 24-korteriliste elamute, väike- ja ridaelamute ja maakasutuste, mille sihtotstarve ei ole elamumaa, jäätmevaldajate mahutitele vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;

3) väike- ja ridaelamute ning 2–4-korteriliste elamute jäätmevaldajate mahutitele vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud. Jäätmevaldaja peab esitama majandus- ja arendusosakonnale taotluse tekkekohas kompostimise kohta, majandus- ja arendusosakond kontrollib ning annab nõusoleku;

4) erandkorras vähemalt 2 korda 48 nädala jooksul, kui elamus elab üks inimene, kes sorteerib jäätmeid ning kompostib biojäätmeid jäätmetekkekohas vastava taotluse alusel ja majandus- ja arendusosakonna nõusolekul.

(2) Biojäätmete veosagedus on

1) 36- ja enama korteriga elamutes ning koolides, lasteaedades, tervishoiu- või hoolekandeasutustes, toitlustuskohtades, kauplustes ja ladudes, kui neid jäätmeid tekib keskmiselt üle 20 kg nädalas, biolagunevatel köögi- ja sööklajäätmetel vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;

2) 36- ja enama korteriga elamute ning koolide ja lasteaedade paberi- ja kartongijäätmetel vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

(3) Mahutiväliste olmejäätmete regulaarne jäätmeteke ei ole lubatud. Episoodilise tekke puhul peab vedu toimuma graafiku- või lepingujärgsel veopäeval või lisatellimuse alusel mõistliku aja jooksul pärast nende jäätmete väljapanekut.

(4) Suurjäätmed või olmes tekkinud ehitus-lammutuspraht pannakse veoks välja jäätmevedajaga eelnevalt kokkulepitud ajaks. Mõnel muul ajal korraldavad äraveo korterelamute haldajad või nendega kokkuleppel korteriomanikud ise, arvestusega, et need jäätmed peavad olema ära veetud hiljemalt jäätmete väljapanemisele järgneval tööpäeval kella 17-ks.

(5) Pakendijäätmete veosagedus avalikest mahutitest on vähemalt üks kord 14 päeva jooksul, kortermajade mahutitest vastavalt taaskasutusorganisatsiooniga sõlmitud lepingutele. Mahuti ületäitumise ja mahutiväliste jäätmete tekkel korraldab taaskasutusorganisatsioon lisaveo mõistliku aja jooksul.

(6) Kui segaolmejäätmete vedaja on võtnud vastutuse suunata tema poolt kogutavad segaolmejäätmed järelsortimisele või jäätmepõletustehasesse, et tagada jäätmeseaduse § 134 sätestatud nõuete täitmine, on lubatud segaolmejäätmete koosseisus veoks üle anda ka biolagunevad jäätmed. Sel juhul loetakse need liigitikogutult taaskasutusse suunatuks ja käesoleva paragrahvi lõige 1 punkti 2 ei rakendata.

(1) Olmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on

1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(2) Tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud, võib olmejäätmeid kirjaliku taotluse alusel vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna nõusolekul regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

(3) Torma piirkonnas võib erandkorras hajaasustusalal elamutes, kui elamus elab üks inimene, kirjaliku taotluse alusel vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna nõusolekul olmejäätmeid regulaarselt ära vedada vähemalt 2 korda 48 nädala jooksul ning tihe- ja hajaasustusalal üle 4-korteriga korterelamutes ja juriidilistel isikutel vähemalt kord nelja nädala jooksul.

(1) Olmejäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus on

1) tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

2) hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(2) Tiheasutusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekkekohas nõuetekohaselt tagatud, võib olmejäätmeid kirjaliku taotluse alusel vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna nõusolekul regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

(3) Jõune, Saduküla, Pööra ja Härjanurme külades on erandkorras, kui kinnistut kasutab üksik inimene ja kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse ning sorteeritakse jäätmeid liigiti, vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonnale esitatud taotluse alusel võimalik saada üheks aastaks harvem tühjendus kui kord nelja nädala jooksul.

(1) Juhul, kui korraldatud jäätmeveoga liitunud isik ei ole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmeveo teenustasu suuruses, millist ta võiks nõuda kogumismahuti tegeliku tühjendamise korral.

(2) Kui kindlaks määratud kogumismahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti tühjendamine viivitamatult ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.

(1) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest kirjalikult posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

(2) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud Jõgeva linna piirkonnas kella 23.00–7.00 ja teistes piirkondades ajavahemikus kell 23.00–6.00.

(3) I piirkonnas tuleb samaliigiliste jäätmete veopäeva kindlaksmääramisel, kaasa arvatud erineva veosageduse korral, arvestada nõudega, et kahel pool tänavat paiknevate kinnistute jäätmed veetakse ühel ja samal päeval.

(4) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava kontsessiooni hankedokumentides.

(1) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud

1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta, sealhulgas Torma prügilasse või kontsessionääri valitud nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta, milleks võib olla ka jäätmepõletustehas;

2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;

3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;

4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

(2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sealhulgas jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(3) Jõgeva valla haldusterritooriumil tekkinud jäätmeid käideldakse lähimas nõuetekohases jäätmekäitluskohas. Jäätmekäitluskohta ei ole lubatud ladestamisele viia eelnevalt sorteerimata jäätmeid.

(4) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

(5) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevate jäätmete (aia- ja toidujäätmed) kompostimine omal kinnistul ja puhta paberi, papi ja puidu põletamine.

(6) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.

Ohtlike jäätmete käitlemine

Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine

Paberi ja kartongi jäätmete käitlemine

Suurjäätmete käitlemine

Probleemtoodete käitlemine

Vanametalli ja metallijäätmete käitle

Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

Plastide käitlemine

Klaasi käitlem

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed

Puidu käitlemine

Tekstiili käitlemine

Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

Jäätmekäitluskoht

Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

Järelevalve

Vastutus

[Käesolevast tekstist välja jäetud].