Narva-Jõesuu linnavalitsuse reglement

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse (edaspidi valitsus) istungite reglement (edaspidi reglement) kehtestab linnavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise töökorra.

(1) Linnavalitsuse töövormiks on istung. Linnavalitsuse korralised istungid toimuvad reeglina üks kord nädalas teisipäeviti kell 15.00 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ruumides aadressil Koidu 25, Narva-Jõesuu

(2) Juhul kui teisipäeval pole võimalik istungit korraldada, informeeritakse mõistliku aja jooksul takistavatest asjaoludest linnasekretäri, kes lepib linnapeaga või teda asendava linnavalitsuse liikmega (edaspidi koondnimetusega linnapea) kokku uue istungi toimumise aja.

(3) Kiiret otsustamist vajavate küsimuste otsustamiseks võib korraldada linnavalitsuse erakorralisi istungeid, mille kokkukutsumist võivad nõuda linnapea, linnavalitsuse liikmed või linnasekretär.

(4) Linnavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist, linnavalitsuse korralduse või määruse vastuvõtmist, ning volikogu määruste ja otsuste eelnõud enne nende esitamist volikogule;

(5) Erakorralise küsimuse istungi päevakorda võtmise otsustab linnavalitsus enne päevakorra kinnitamist.

(1) Eelnõu menetlemine toimub üldjuhul elektrooniliselt või paberkandjal. Eelnõud ei menetleta paralleelselt elektrooniliselt ja paberkandjal.

(2) Eelnõu menetlemise eest vastutab koostaja, kes on kohustatud jälgima menetlemise käiku ning omalt poolt kaasa aitama eelnõu sujuvale ja tõrgeteta menetlemisele.

(3) Isikuandmeid sisaldava õigusakti menetlemisel arvestatakse isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega.

(1) Küsimuse esitamiseks istungi päevakorda on linnavalitsuse liige, linnavalitsuse ametnik või hallatava asutuse juht kohustatud ette valmistama linnavalitsuse määruse või korralduse eelnõu ja õiendi või informatsiooni trükitud kujul.

(2) Õigusakti eelnõu peab vastama järgmistele nõuetele

1) olema kooskõlas Narva-Jõesuu linna õigusaktidega, Eesti Vabariigi seadusandlusega, Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud välislepingutega ning Euroopa Liidu õigusega;

2) pealkiri peab olema võimalikult lühike ja kokkuvõtlikult väljendama eelnõu sisu ning olema nimetavas käändes;

3) sõnastus peab olema selge, arusaadav ning vastama eesti kirjakeele reeglitele;

4) kasutada tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, ettevõtete, asutuste, organisatsioonide, üksikisikute ühenduste ja õigussuhte muude subjektide ametlikke täisnimetusi. Nimelühendeid on õigus kasutada ainult siis, kui lühend on ametlik või üldtuntud;

5) õigusakti preambula peab sisaldama motiveerivat osa, kus on ära toodud õigusakti aluseks olev õiguslik ja faktiline motivatsioon, ning õiguslikku alust;

6) sisaldama jõustumise ja/või rakendamise aega;

7) peab olema ära näidatud, milliseid linna õigusakte seoses uue õigusakti kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks või muudetakse.

(3) Eelnõu esitaja peab loetlema õigusakti jaotuskavas koopiate arvu, isikud ja nende aadressid, kellele vastuvõetud õigusakt tuleb saata.

(4) Valitsuse määruse või korralduse eelnõu juurde kuuluv seletuskiri peab sisaldama

1) vajalikkuse põhjendust ja tehtava otsustuse sisu kokkuvõtet;

2) eelnõu alusdokumentides sisalduvat informatsiooni, mis tingib vajaduse eelnõu vastu võtta ning viited riigi ja Narva-Jõesuu linna kehtivatele õigusaktidele, millega on käsitletav küsimus reguleeritud;

3) viited õigusaktidele, mida tuleb õigusakti vastuvõtmisel muuta või mis tuleb kehtetuks tunnistada;

4) määruse või korralduse eelnõu kooskõlastamise andmed;

5) vajadusel selgitusi õigusakti eelnõu haldusorgani välise kooskõlastamise ja arvamuse andmise kohta;

6) määruse soovitavat jõustumise aega ning selle valiku põhjendust;

7) vajalike kulutuste majandusliku põhjendust;

8) andmed riigilõivu tasumisest;

9) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi.

(5) Kõik eelnõud koos lisamaterjalidega säilitatakse paberkandjal vastavalt Arhiivieeskirjale.

(1) Valitsuse istungile esitatava õigusakti eelnõu peab olema kooskõlastatud (viseeritud) järgmises järjekorras

1) ametnikud antud tegevusvaldkonnas eelnõu koostaja arvamusel

2) finantsjuht, kui eelnõuga kaasneb raha taotlus linna eelarvest või kui kaasnevate kohustuste katteallikas ei ole eelarves üheselt tuvastatav;

3) linnasekretär.

(2) Ehitus ja detailpalneeringute puudutavate õigusaktide eelnõude kooskõlastamiseks kasutatakse vastavaid menetluslehti, muis on käsoleva reglemendi lisad.

(3) Eelnõu kooskõlastatakse e-posti teel.

(4) Kooskõlastaja kooskõlastab eelnõu, lähtudes eelkõige oma tööülesannetest ja pädevusest.

(5) Kooskõlastaja kiidab eelnõu heaks või jätab selle motiveeritult heaks kiitmata, andes vastavalt kas eitava või jaatava kooskõlastuse. Kooskõlastusele võib lisada kooskõlastaja märkused ja ettepanekud eelnõu kohta (s.h eriarvamus). Eitava kooskõlastuse korral eelnõu menetlus peatub ning eelnõu lükatakse tagasi. Kui kooskõlastaja teeb eelnõus sisulisi muudatusi, siis saadetakse eelnõu tagasi.

(6) Esitatud materjal kooskõlastatakse alates materjalide kooskõlastamiseks saatmisele järgnevast päevast

1) üldjuhul ühe tööpäeva jooksul;

2) volikogu ja valitsuse määruste eelnõud ja muud põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud kolme tööpäeva jooksul.

(7) Eelnõu kooskõlastuse käik ja sisu kajastatakse valitsuse määruse või korralduse eelnõu juurde kuuluvas seletuskirjas.

(1) Korralise istungi päevakorra projekt koostatakse linnasekretärile edastatud nõuetekohaselt vormistatud ja kooskõlastatud arutlust vajavate materjalide ja eelnõude põhjal. Päevakorra projekti koostamist korraldab linnasekretär.

(2) Nõuetekohaselt vormistatud materjalid peavad olema esitatud linnasekretärile istungile eelneva nädala neljapäeva kella 16.00-ks.

(3) Linnasekretäril on õigus keelduda küsimuse päevakorda võtmisest, kui

1) küsimus on puudulikult ette valmistatud;

2) puudub nõuetekohane eelnõu vastavas küsimuses;

3) eelnõu on osaliselt või täielikult vastuolus kehtivate õigusnormidega;

4) küsimus ei kuulu linnavalitsuse kompetentsi;

5) ei ole järgitud käesolevat reglementi.

(4) Koostatud korralise istungi päevakorra projekt ning arutusele tulevad materjalid ja eelnõud esitatakse linnavalitsuse liikmetele e-posti teel hiljemalt istungile eelneva reede kella 14.00-ks.

(5) Koostatud korralise istungi päevakorra projekt avalikustatakse linna kodulehel.

(6) Ettepanekud istungil arutamisele tulevate täiendavate või erakorraliste küsimuste kohta koos reglemendikohaselt koostatud ja kooskõlastatud eelnõudega tuleb esitada linnasekretärile vähemalt 1 tund enne istungi algust.

(7) Juhul kui reglemendis sätestatud ajaks ei ole esitatud mitte ühtegi õigusakti eelnõu ega muud materjali, edastab linnasekretär valitsuse liikmetele päevakorra projekti asemel teate istungi ärajäämisest.

(8) Linnavalitsuse istungile kutsutavate isikute kutsumise istungile tagab linnakantselei.

(1) Istungit juhib linnapea.

(2) Vajadusel võib istungi läbi viia elektrooniliselt (e-posti teel). Elektroonilise istungi toimumise otsustab linnapea.

(3) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus võib kuulutada kogu istungi või mõne selle küsimuse arutamise avalikuks, kui selle poolt on üle poole kohalviibivatest valitsuse liikmetest.

(4) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnasekretäri hiljemalt istungile eelneval päeval.

(5) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea.

(6) Istungil osaleb sõnaõigusega linnasekretär ja aselinnapea. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juures võivad viibida kutsutud isikud. Neile sõna andmise otsustab linnapea.

(7) Istung algab päevakorra kinnitamisega.

(8) Päevakorra kinnitamisele järgneb arutlusele tulevate küsimuste ettekandmine. Ettekandjaks on valitsuse liige või ametnik, kes antud küsimuse istungile esitas.

(9) Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab vajadusel linnavalitsus enne istungi algust.

(10) Teemast kõrvalekaldumise korral teeb linnapea ettekandjale märkuse, teistkordsel teemast kõrvalekaldumisel võib linnapea ettekande lõpetada.

(11) Istungi juhataja informeerib valitsuse liikmeid istungite vahelisel ajal valitsusele saabunud kirjadest, avaldustest ja kaebustest.

(12) Üldjuhul eelnõu koostaja kannab ette oma küsimuse linnavalitsuse istungil.

(13) Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule.

(14) Istungi juhataja

1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu;

2) jälgib istungi töö- ja päevakorrast kinnipidamist;

3) vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel;

4) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras;

5) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;

6) kuulutab valitsuse otsuste vastuvõtmised, vaheajad ja istungi lõppemise.

(1) Hääletamine istungil toimub avalikult. Valitsuse otsustused küsimustes, mis ei nõua määruse ja korralduse andmist, kantakse protokolli. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(2) Kui ükski valitsuse liige ei väljenda eriarvamust otsustuse kohta ja ei nõua hääletamist, ei ole hääletamise läbiviimine kohustuslik ning otsustus loetakse ühehäälselt vastu võetuks.

(3) Häälte võrdsel jagunemisel hääletamisel on otsustav linnapea hääl. Linnasekretär ja valitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli.

(4) Määruse või korralduse eelnõusse tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitanud isiku poolt.

(5) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis reeglina hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel linnavalitsuse istungil.

(6) Valitsuse otsustused fikseerib istungi juhataja.

(7) Valitsuse liige ei või osa võtta küsimuse otsustamisest ja arutelust, kui see puudutab tema enda või hõimlaste majanduslikke huve.

(8) Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad valitsuse liikmed. Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled ja erapooletud.

(9) Istungi lõpetab istungi juhataja peale kõigi päevakorrapunktide läbiarutamist.

(1) Valitsus annab üldaktidena välja määrusi, üksikaktidena korraldusi. Põhimõtteliste küsimuste ja volikogule esitatavate otsuste eelnõude kohta võib valitsus vastu võtta otsuseid, mida vormistatakse kui istungi protokolli väljavõtted.

(2) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud.

(3) Määrus, korraldus või protokolli väljavõte vormistatakse vastuvõtmise kuupäevaga, milleks on istungi kuupäev.

(4) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teist tähtpäeva. Korraldused jõustuvad teatavakstegemise momendist.

(5) Määrused avalikustatakse vastavalt Narva-Jõesuu linna põhimäärusele.

(6) Linnavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

Linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise tagab ja täitmist kontrollib vastavat valdkonda kureeriv linnavalitsuse liige või otsustustes näidatud linnavalitsuse ametnik, kes informeerib linnapead ülesannete täitmisest, mille täitmise tähtaeg on saabunud.

(1) Kõik linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab linnasekretär ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest.

(2) Protokolli kantakse

1) istungi toimumise kuupäev ja koht;

2) istungi protokolli number;

3) istungi alguse ja lõpu aeg;

4) istungist osavõtvate valitsuse liikmete ja istungil viibinud isikute nimed;

5) istungi juhataja ja protokollija nimed;

6) istungi päevakord;

7) õigusaktide eelnõude ja avalduste, ettepanekute jne juurde esitatud seletuskirjad;

8) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused;

9) vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid;

10) hääletamise tulemused;

11) valitsuse liikmete, linnasekretäri ja aselinnapea poolt kirjalikult esitatud eriarvamused.

(3) Sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab linnapeale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti.

(4) Istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul istungi toimumise päevast arvates ning sellele kirjutavad alla linnapea ja protokollija.

(5) Istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnakantselei ruumides. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

(1) Küsimuste ettevalmistamiseks valitsuse istungile võib valitsus moodustada ajutisi ja pidevalt tegutsevaid komisjone. Komisjoni liikmeteks on valitsuse liikmed, vastava valdkonna spetsialistid ja volikogu liikmed. Komisjon võib oma tegevusse kaasata eksperte.

(2) Linnavalitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

Määrus rakendatakse alates 01.01.2012.a.