Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord

(1) Käesolev määrus reguleerib Haanja vallale riigieelarvest raske või sügava puudega lastele riigi rahastatav lapsehoiuteenuse osutamiseks eraldatud vahendite ülejäägi kasutamist.

(2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib kasutada raske või sügava puudega lastele ja nende peredele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Haanja vald, sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks, sealhulgas

1) isikliku abistaja ja tugiisiku teenuse korraldamiseks;

2) raske või sügava puudega laste perede nõustamise korraldamiseks;

3) sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks;

4) puudega lapsele eluruumide kohandamiseks;

5) erinevateks teraapiateks;

6) pereliikme viibimiseks koos lapsega rehabilitatsiooniteenusel;

7) raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks;

8) arendavateks ja koolitavateks tegevusteks raske ja sügava puudega lastele või nende peredele teadlikkuse tõstmiseks lapse puudest tulenevate probleemidega toime tulemisel;

9) muude sotsiaalteenuste osutamiseks, mis toetavad raske või sügava puudega lapse perekonda ja toimetulekut.

(1) Teenuse saamiseks esitab lapse vanem, eestkostja või muu last kasvatav isik Haanja vallavalitsusele (edaspidi: ametiasutus) vormikohase taotluse. Taotluse vormi kinnitab Haanja Vallavalitsus (edaspidi: vallavalitsus).

(2) Taotluses märgitakse

1) taotleja ees- ja perekonnanimi;

2) taotleja isikukood;

3) elukoha aadress ja muud kontaktandmed;

4) teenust vajava lapse andmed;

5) millist teenust taotletakse (esitada ka toetuse vajaduse põhjendus);

(3) Taotlusele lisatakse

1) teenuse osutamist tõendavad dokumendid (kviitungid, arved, maksekorraldused jm);

2) arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse koopia lapsele puude raskusastme määramise kohta.

3) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia;

4) koopia/ärakiri kohtu määrusest eestkostja määramise kohta või lepingust perekonnas hooldamise kohta;

5) abielutunnistus ja vanema nõusolek kui toetust taotleb võõrasvanem.

(4) Taotlus tuleb esitada selle kalendriaasta jooksul, mil osutati sotsiaalteenus, mille osutamise eest toetust taotletakse.

(5) Toetust makstakse kuni selle kalendriaasta lõpuni kui laps saab 18-ne aastaseks.

(1) Valla sotsiaalametnik (edaspidi: sotsiaaltöötaja) kontrollib esitatud dokumentide ja andmete vastavust käesoleva määruse nõuetele ning kogub vajadusel asja menetlemiseks täiendavaid dokumente ja selgitusi.

(2) Vallavalitsus otsustab teenuse eest tasumise või tasumata jätmise ning tasumise ulatuse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja lisadokumentide ametiasutuse dokumendiregistris registreerimisest arvates vallavalitsuse korraldusega.

(3) Vallavalitsuse korraldus edastatakse taotlejale 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(4) Vallavalitsus võib keelduda teenuse eest tasumisest juhul kui taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele või eelarvevahendid teenuse osutamiseks on otsas.

(5) Toetus teenuse osutamise eest kantakse teenuse osutajale pangakontole.

Toetust on õigustagasi nõuda, kui toetuse saaja varjas andmeid teadvalt või esitas valeandmeid. Kui isik keeldub alusetult saadud toetust tagasi maksmast, võib ametiasutus teha toetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ametiasutus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(1) Määrust rakendatakse 1. aprillist 2016.a.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.