Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Käesolev määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra ja tingimused Kose vallas.

(1) Sotsiaalhoolekandeline abi – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.

(2) Kose vallas elav isik – füüsiline isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Kose vallas.

(3) Vähekindlustatud isik või pere on isik või pere, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui käesoleva määruse lisaga kehtestatud toimetuleku piirmäär.

(4) Toimetulekuvõime – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.

(5) Vältimatu sotsiaalabi – sotsiaalabi isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.

(6) Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis.

(7) Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav rahaline hüvitis, mille maksmisel võetakse arvesse leibkonna netosissetulekut.

(8) Sotsiaalteenuse toetus – on toetus sotsiaalteenuste omaosaluse hüvitamiseks.

(9) Sotsiaaleluruumid on valla omandis olevad eluruumid, mis jagunevad sotsiaalkorteriteks ja

sotsiaalpindadeks

(10) Sotsiaalkorter on käesoleva määruse tähenduses eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset vajavale isikule/perekonnale, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(11) Sotsiaalpind on käesoleva määruse tähenduses eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja ühiskasutuses olevatest ruumidest, mis antakse üürile sotsiaalteenusena ning mida kasutavad mitu erinevat isikut ühiselt.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise aluseks on sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseadustes või määrustes sätestatud erisusi.

(2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse järgnevast

1) Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.

2) Toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele.

3) Isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teostamata.

4) Toetuse või teenuse määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine.

5) Eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.

6) Isikut nõustatakse abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.

7) Abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema pereliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud.

8) Isikule tagatakse abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel.

(1) Toetust ja teenust on õigustaotleda abivajaval isikul, kes on Kose valla elanik.

(2) Erandkorras võib abitaotlejaks olla isik, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata.

(1) Taotlus toetuse või teenuse saamiseks koos taotlust põhjendavate dokumentidega esitatakse Kose Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) sotsiaalosakonnale.

(2) Sotsiaalosakond selgitab välja isiku abivajaduse ja sellele vastava abi, kontrollides taotluses esitatud andmeid. Sealhulgas on osakonna ametnikul õigus ja kohustus

1) nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid;

2) vajadusel hankida lisainformatsiooni sh teha päringuid andmete saamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR);

3) määrata taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui taotlusega on esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi;

4) selgitada, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel või valeandmete esitamise korral võidakse jätta taotlus rahuldamata.

(3) Sotsiaaltoetuste määramisel hinnatakse isiku materiaalset olukorda sissetulekute alusel. tulude alusel.

(4) Hüvitise määramise või mittemääramise otsustab vastavalt käesolevas määruses sätestatule vallavalitsus kümne (10) tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest, andes välja vastavasisulise haldusakti.

(5) Vallavalitsusel on õigus erandkorras kaalutletud otsuse alusel määrata ja maksta toetusi või osutada teenuseid, mida ei ole reguleeritud käesoleva määrusega.

(6) Hüvitise määramise või mittemääramise kohta tehtud haldusakt tehakse taotlejale teatavaks, kas

1) taotluses märgitud e-posti aadressil,

2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu,

3) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil,

4) vastuvõtul osakonna töötaja juures,

5) telefoni teel.

(1) Valla eelarvest antavad toetused jagunevad sotsiaaltoetusteks ja peretoetusteks.

(2) Sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud, Kose vallas elavale isikule/perekonnale tema toimetuleku soodustamiseks ja parandamiseks kattes osaliselt hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste või teenustega.

(3) Sotsiaaltoetuste taotlemisel tuleb taotlusele lisada pere sissetulekut tõendavad dokumendid ja vajadusel kuludokumendid.

(4) Peretoetusi makstakse Kose vallas elavale isikule/perekonnale toimetuleku soodustamiseks, kui tal on täidetud toetuse taotlemiseks seatud eeltingimused.

(5) Sotsiaaltoetused on

1) vältimatu sotsiaalabi toetus;

2) lasteaia toidu- ja kohamaksutoetus;

3) üldhariduskooli toidutoetus;

4) kutseõppeasutustes õppivate õpilaste toetus;

5) vähekindlustatud pere lapse koolitoetus;

6) lastelaagri toetus;

7) laste prillitoetus;

8) ravi – ja rehabilitatsioonitoetus;

9) eluasemekulude toetus;

10) vanemliku hoolituseta jäänud lapse toetus;

(6) Peretoetused on

1) sünnitoetus;

2) esimesse klassi mineva lapse toetus;

3) paremate lõpetajate tunnustamine;

4) lasteaia toidutoetus suurele perele;

5) matusetoetus;

6) eakate tähtpäeva toetus;

7) hooldaja toetus täisealise puudega isiku hooldajale;

8) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.

(1) Toetust makstakse isikule/perekonnale, kes vastab § 4 väljatoodud tingimustele ning kes on ajutiselt sattunud majanduslikult raskesse olukorda hädavajalike kulutuste katmiseks.

(2) Toetuse taotlemisel tuleb taotlusele lisada võimalusel kulutusi tõendavad dokumendid või kirjeldada taotluses, milliste kulutuste katmiseks toetust taotletakse.

(3) Makstava toetuse suurus sõltub pere vajadustest.

(4) Vallavalitsusel on õigus rahaline toetus asendada mitterahalise toetusega.

(1) Lasteaia toidu- ja kohamaksutoetust võivad taotleda Kose vallas elavad vähekindlustatud isikud.

(2) Toetuse taotlusele tuleb lisada pere sissetulekut tõendavad dokumendid.

(3) Toetuse avaldused esitatakse üldjuhul jaanuaris, mais ja septembris, hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks ning toetus määratakse korraga üheks perioodiks – jaanuarist aprillini, maist augustini, septembrist detsembrini.

(4) Peale 15. kuupäeva esitatud taotluses ei saa taotleda toetust jooksva kuu eest.

(5) Kompenseeritakse 100 protsenti tasumisele kuuluvast summast.

(1) Üldhariduskooli toidutoetust võivad taotleda Kose vallas elavad vähekindlustatud isikud.

(2) Toetuse avaldused esitatakse üldjuhul septembris ja jaanuaris, hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks ning toetus määratakse korraga üheks perioodiks – septembrist detsembrini, jaanuarist juunini.

(3) Peale 15. kuupäeva esitatud taotluses ei saa taotleda toetust jooksva kuu eest.

(4) Kompenseeritakse 100 protsenti tasumisele kuuluvast summast.

(1) Kutseõppeasutustes õppivad õpilased saavad taotleda toetust õppimisega ja koolis käimisega seotud kulutuste katmiseks, nagu õpilaskodu majutuse tasumine, sõidutoetus, toidutoetus vms.

(2) Õpilaskodu majutuse- ja toidutoetus on perioodiline, toetuse avaldused esitatakse üldjuhul septembris ja jaanuaris, hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks ning toetus määratakse korraga üheks perioodiks – septembrist detsembrini, jaanuarist juunini.

(3) Peale 15. kuupäeva esitatud taotluses ei saa taotleda toetust jooksva kuu eest.

(4) Majutuse- või toidutoetuse määramisel väljastab vallavalitsus kutseõppeasutusele garantiikirja õpilaskodu majutuse või toitlustuse arve tasumise kohustuse ülevõtmise kohta.

(5) Kutseõppeasutustes õppivate õpilaste sõidutoetuse saamiseks tuleb esitada taotlus koos kulusid tõendavate dokumentidega.

(1) Toetus on ette nähtud lapsele õppevahendite, vajalike koolitarvete ja/või kooliriiete ostmiseks ja koolis käimisega seotud põhjendatud kulude katmiseks.

(2) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada lapsevanem, hooldaja, eestkostja, pedagoog või sotsiaalosakonna ametnik.

(3) Kui toetust taotleb lapsevanem, hooldaja või eestkostja, tuleb taotlusele lisada dokumendid pere sissetuleku kohta.

(1) Lastelaagri toetust võivad taotleda Kose vallas elavad vähekindlustatud perekonnad.

(2) Toetuse taotlemisel tuleb avaldusele lisada laagri arve või laagri korraldaja teatis, kus on näha laagri nimi, laagri toimumise aeg ja maksumus ning laagris osaleva lapse nimi.

(3) Lastelaagri toetuse maksmisel kompenseeritakse kuni 50 protsenti laagri maksumusest, kolme ja enama lapsega peredele kuni 75 protsenti kuid mitte enam kui 150 eurot aastas ühe lapse kohta.

(1) Laste prillitoetust võivad taotleda Kose vallas elavad vähekindlustatud perekonnad üks kord aastas prillide või läätsede maksumuse hüvitamiseks.

(3) Toetuse avaldusele tuleb lisada kuludokumendid, kus on välja toodud lapse nimi, kellele on prillid või läätsed ostetud;

(4) Prillitoetuse maksmisel kompenseeritakse kuni 100 protsenti prillide või läätsede maksumusest kuid mitte enam kui 150 eurot aastas ühe lapse kohta.

(1) Toetust võivad taotleda Kose vallas elavad vähekindlustatud puudega isikud meditsiiniliselt põhjendatud abivahendi soetamise või rentimise, ravi- või rehabilitatsiooniteenuse, retseptiravimite kulude osaliseks hüvitamiseks või erandjuhul muude tervise taastamiseks oluliste kulutuste hüvitamiseks.

(2) Toetuse taotlemisel tuleb avaldusele lisada maksedokument, mis ei ole vanem kui 3 kuud ning kus on kirjas kellele ja mille eest on arve esitatud või kellele retseptiravim väljastatud.

(3) Toetuse maksmisel kompenseeritakse üldjuhul kuni 75 protsenti tehtud kulutustest.

(1) Toetust võivad taotleda Kose vallas elavad vähekindlustatud isikud eluasemega seotud hädavajalike kulutuste hüvitamiseks. Hädavajalikeks kulutustest võivad olla küttematerjali ostmine, korstnapühkimine jm.

(2) Toetuse avaldusele tuleb lisada kuludokumendid, mis tõendavad kulutuste tegemist.

(1) Toetus on ette nähtud vanemliku hoolitsuseta rahvastikuregistri järgselt Kose valla sissekirjutusega lapse ühekordsete kulutuste katmiseks.

(2) Toetuse avalduse võivad esitada lapse hooldaja, eestkostja, asenduskodu töötaja, valla sotsiaalosakonna ametnik.

(3) Toetuse avaldusele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid või põhjendada kirjalikult tehtavate kulutuste vajalikkust ja rahalist suurust.

(4) Toetus kantakse üle kas lapse hooldaja, eestkostja, asenduskoduteenuse osutaja või lapse isiklikule arveldusarvele.

(1) Sünnitoetust makstakse lapse emale või isale tingimusel, et mõlemad lapsevanemad (v.a. üksikvanem) on Kose valla elanikud ning üks vanematest on olnud vähemalt üks aasta enne lapse sünni registreerimist Kose valla elanik.

(2) Mitmikute sünni puhul makstakse sünnitoetust iga vastsündinu kohta.

(3) Kui lapse sünd on registreeritud Kose vallas, siis toetuse saamiseks eraldi taotlust esitama ei pea.

(4) Väljaspool Kose valda registreeritud sündide puhul tuleb esitada vallavalitsusele vabas vormis taotlus.

(5) Sünnitoetuse väljamaksmise kohta üldjuhul haldusakti välja ei anta.

(1) Toetust makstakse lapse emale või isale tingimusel, et mõlemad lapsevanemad (v.a. üksikvanem) on Kose valla elanikud ning üks vanematest on olnud vähemalt üks aasta enne lapse 1. klassi minekut Kose valla elanik ning kelle laps on kantud 1. klassi õpilasena Kose valla kooli nimekirja.

(2) Toetust makstakse ka juhul, kui laps on kantud 1. klassi õpilasena väljaspool valda asuva muukeelse õppekeelega või erivajadustega laste kooli 1. klassi nimekirja.

(3) Toetuse taotlemiseks lapsevanem avaldust esitama ei pea, andmed 1. klassi minevate laste kohta kogutakse igal aastal septembri kuu alguses läbi koolide.

(4) Lapsevanem peab toetuse ülekandmiseks edastama koolile, kellele ja millisele arveldusarvele toetus kantakse.

(5) Väljaspool valda asuva muukeelse õppekeelega või erivajadustega laste kooli 1. klassi õppima asuva lapse vanemad esitavad toetuse taotlemiseks avalduse valla kantseleisse.

(1) Paremate lõpetajate tunnustamisel võetakse arvesse valla üldhariduskooli 9. ja 12. klassi lõpetamise tulemusi.

(2) Taotluse toetuse määramiseks esitavad koolid.

(3) Toetus kantakse üle tunnustuse saanud õpilase või tema seadusliku esindaja arveldusarvele.

(1) Perekond, kus kasvab 3 või enam koolis või lasteaias käivat last on vabastatud lasteaia toiduraha tasumisest eeldusel, et mõlemad lapsevanemad ja lapsed on Kose valla elanikud.

(2) Toetust saab taotleda kuni kolmanda lapse 24 aastaseks saamiseni.

(3) Taotlus toetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada igal aastal augustikuus.

(4) Toetus määratakse haldusaktiga korraga üheks aastaks septembrist järgmise aasta augusti lõpuni.

(1) Matusetoetust makstakse isiku, kes surmapäeval oli Kose valla elanik, surma korral.

(2) Taotluse toetuse saamiseks esitab matuste korraldaja, lisades taotlusele koopia surmatõendist.

(3) Toetus kantakse üle taotluse esitaja arveldusarvele hiljemalt 5. tööpäeval peale nõuetekohase taotluse esitamist.

(1) Makstakse ühekordse toetusena alates 80-ndast sünnipäevast igal 5- ja 0-ga lõppeval sünnipäeval.

(2) 80-ndal sünnipäeval kantakse toetus kas isiku arveldusarvele või makstakse välja valla kassast sularahas.

(3) Alates 85-ndast eluaastast viiakse toetus juubilarile koju tema rahvastikuregistrijärgsel aadressil.

(1) Hooldajatoetust on õigustaotleda isikul, kes on määratud vallavalitsuse haldusaktiga täisealise isiku hooldajaks.

(2) Hooldajatoetuse määr sõltub hooldatava puude raskusastmest. Toetuse määrad kinnitab volikogu.

(3) Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuust

(4) Hooldajatoetus kantakse hooldajatoetuse saaja nimetatud arvelduskontole kuu viimasel päeval.

(5) Kui isik on määratud mitme hooldust vajava isiku hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.

(6) Toetuse maksmine peatatakse, kui hooldatav viibib haiglas üle ühe kalendrikuu.

(7) Toetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimisele eelneva kalendrikuu viimase päevaga.

(8) Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vajadusel vallavalitsus.

(1) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse isikule, kellel ei ole võimalik tööle asuda täis- või osalise tööajaga tema hooldusel olevale puudega lapsele pideva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve osutamise tõttu. Nimetatud asjaolude esinemine tuvastatakse abivajaduse hindamisel.

(2) Toetuse taotleja esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada Arstliku Ekspertiisi Komisjoni otsus puude raskusastme kohta ning koopia rehabilitatsiooniplaanist.

(3) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik viib läbi perekonna abi- ja hooldusvajaduse hindamise.

(4) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt maksimaalselt 12 kuuks (1 aastaks).

(5) Hooldajatoetuse määra kinnitab volikogu.

(6) Hooldajatoetust ei määrata

1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;

2) taotlejale, kes saab vanemahüvitist;

3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(7) Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuust.

(8) Hooldajatoetus kantakse hooldajatoetuse saaja nimetatud arvelduskontole kuu viimasel päeval.

(9) Toetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimisele eelneva kalendrikuu viimase päevaga.

(10) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

(1) Toetuste määrad kehtestatakse käesoleva määruse lisas.

(2) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse andmise otsuse tegemisest.

(3) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus

1) isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul;

2) toetuse andja juures vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul;

3) isiku arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetuse saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud;

4) sularahas valla kassast.

Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust sotsiaalosakond.

(1) Toetuse määrajal on õigustoetuse määramise otsus tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ja antud toetus tagasi nõuda, kui toetuse andmise aluseks olid taotleja poolt teadvalt esitatud valeandmed.

(2) Ekslikult enam määratud ja makstud toetuse tagastamiseks on toetuse määrajal õigustoetuse määramise otsust tagasiulatuvalt muuta ja enammakstud toetus tagasi nõuda. Otsuse muutmisel arvestatakse haldusmenetluse seaduse §-des 64-70 sätestatuga.

(3) Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult tagastama, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse.

(4) Ettekirjutus tehakse isikule teatavaks käesoleva määruse §-s 5 lõikes 6 sätestatud korras.

(5) Kui isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib vallavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(6) Kui toetuse taotleja esitab vallavalitsusele teadvalt valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti toetust, peab toetust saanud isik saadu tagastama. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikul tagastamast, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse.

(7) Kui sotsiaaltoetust ebaõigelt saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib vallavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest

tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus.

(2) Sotsiaalteenuste vajaduse välja selgitamiseks hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Vajadusel kaasates perearsti, eriarsti või teisi spetsialiste, arvestades nende poolt välja antud hinnanguid. (3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, koostatakse sotsiaalteenuste andmeregistris juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

(4) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama.

(5) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul. Alaealise või piiratud teovõimega täisealise isiku puhul tema eestkostja nõusolekul.

(1) Teenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) kehtestatud nõuetele.

(2) Juhul, kui teenust finantseeritakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.

(3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.

(4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib sotsiaalnõuniku ettepanekul osutada isikule hädavajalikku teenust enne haldusakti väljaandmist või halduslepingu sõlmimist.

(1) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse kehtestab vallavalitsus. Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorras.

(2) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

(1) Sotsiaalteenuse osutamine peatub ning teenust ei osutata kui teenuse vajadus on ajutiselt ära langenud (klient viibib haiglaravil, viibib ajutiselt omaste juures või muud ajutised põhjused).

(2) Sotsiaalteenuse osutamise tingimuste muutmise korral kliendi avalduse või korduvhindamise tulemuste alusel vormistatakse halduslepingus vastavad muudatused.

(3) Sotsiaalteenuse andmisest keeldutakse, kui

1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid;

2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;

3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada abivajava isiku toimetulek, vajalik teenus ning abi;

4) abivajaduse hindamise tulemusel ei selgunud sotsiaalteenuse vajadus;

5) abivajadust on võimalik või otstarbekas katta muu teenuste andmise või abiga;

6) isikul puudub õigusteenusele muudel seadustest tulenevatel juhtudel.

(4) Teenuse osutamine lõpetatakse haldusaktiga järgmistel juhtudel

1) teenuse vajaduse ära langemisel;

2) teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel;

3) teenuse osutaja ettepanekul kooskõlastatult sotsiaalosakonna ametnikuga;

4) teenuse saaja elama asumisel teise omavalitsusse;

5) kui teenuse saaja on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid;

6) muudel asjaoludel, mis takistavad teenuse osutamist.

(5) Teenuse osutamine lõpetatakse ilma haldusaktita teenuse saaja surma korral.

Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab vallavalitsus.

(1) Koduteenus;

(2) Väljapool kodu osutatav üldhooldusteenus;

(3) Tugiisikuteenus;

(4) Täisealise isiku hooldus;

(5) Isikliku abistaja teenus;

(6) Varjupaigateenus;

(7) Turvakoduteenus;

(8) Sotsiaaltransporditeenus;

(9) Eluruumi tagamine;

(10) Võlanõustamisteenus;

(11) Lapsehoiuteenus;

(12) Asendushooldusteenus;

(13) Järelhooldusteenus;

(14) Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.

(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse puhul abistatakse isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toime tulekuks.

(3) Koduteenus on eelkõige

1) teabe edastamine, abistamine asjaajamisel;

2) abistamine arstiabi korraldamisel ning ravimite ja abivahenditega varustamine;

3) toiduainete/majapidamistarvetega varustamine;

4) abistamine kodustes töödes, sh kütmine, küttematerjaliga ja veega varustamine;

5) abistamine enesehooldusel;

6) eluruumi koristamine;

7) muud kokkulepitud tööd mis soodustavad kliendi iseseisvat toimetulekut.

(4) Teenuse määramiseks teeb sotsiosakonna ametnik pärast nõuetekohase taotluse saamist või abivajajast teada saamisel kodukülastuse, mille käigus hindab isiku abivajadust.

(5) Kui teenuse osutamata jätmine põhjustab isiku elule või tervisele ohtliku olukorra, osutatakse teenust koheselt ja dokumendid vormistatakse hiljemalt kahe nädala jooksul.

(6) Koduteenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse otsuse alusel haldusleping valla ja koduteenust vajava isiku ja vajadusel tema esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused ning tasu suurus. Lepingu lisaks on hoolduskava, kus määratletakse osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.

(1) Teenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Teenus taotlemiseks esitab teenust vajav isik, kes ei ole suuteline teenuse eest täies mahus tasuma ja kelle teenuse kulude tasumisel täies ulatuses ei osale ülalpidamiskohustuslased, vallavalitsusele kirjaliku taotluse.

(3) Taotluse teenuse kulude tasumiseks saavad esitada Kose vallas elavad isikud, kes vastavad järgmistele tingimustele

1) isikud, kelle hoolduse korraldamine kodustes tingimustes ei ole ajutiselt või püsivalt võimalik;

2) isikud, kellel puuduvad ülalpidamiskohustuslased või kelle ülalpidamiskohustuslased ei ole võimelised enda vähekindlustatuse tõttu teenuse eest tasuma.

(4) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid

1) taotleja isikut tõendav dokument;

2) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid (puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest puude raskusastme kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise seisundi hindamise kokkuvõte, perearsti tõend jms);

3) taotleja sissetulekut ja varalist seisundit (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad jms) kirjeldavad dokumendid, sh pangakontode väljavõtted;

4) ülalpidamiskohustuslaste olemasolu korral, nende isiku- ja kontaktandmed ning tõendid sissetulekute ja varalise seisundi (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad jms) kohta.

(5) Sotsiaalosakonna ametnikul on õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente.

(6) Valla eelarvest tasutakse üldhooldusteenuse maksumuse osa, mis jääb katmata isiku enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate maksesuutmatuse tõttu.

(7) Tasu maksmise puudujääva osa kohta koostatakse haldusakt eelarve perioodi kohta, milles sätestatakse poolte rahalised kohustused üldhooldusteenuse eest tasumisel.

(8) Haldusakti alusel sõlmitakse kolmepoolne leping teenuse osutaja, teenuse saaja ja vallavalitsuse vahel, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

(4) Teenuse vajaduse ja mahu väljaselgitamiseks viib sotsiaalosakonna ametnik esitatud taotluse alusel läbi teenuse vajaduse ja mahu sh isiku kõrvalabi vajaduse määra hindamise. Hindamise tulemusena koostatakse isikule juhtumiplaan.

(5) Hindamiseks kasutatakse esitatud dokumente ja klienditöö käigus kogunenud teavet (kodukülastused, vaatlus lasteasutuses, kirjalik info erinevatelt ametkondadelt jmt).

(6) Teenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt erinev. Vajalikud teenused või tegevused, nende osutamise maht ja kestvus määratakse kindlaks enne teenuse osutamise alustamist teenuse saaja (vajadusel tema seadusliku esindajaga) tugiisiku ja vallavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus.

(7) Teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu. Teenuse osutamise koht lepitakse kokku teenuse osapoolte vahel sõlmitavas lepingus.

(8) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab. Tugiisikuks ei saa olla teenuse vajaja esimese või teise astme alaneja ega üleneja sugulane.

(9) Teenuse saamiseks esitatud avaldust ei rahuldata, kui teenuse osutamine ei ole põhjendatud. Võimalusel soovitab osakonna ametnik toetamiseks teisi sotsiaalteenuseid.

(10) Otsus teenuse määramisest keeldumise kohta tehakse teenuse taotlejale teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

(11) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muid teenuse osutamisega seotud informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.

(12) Teenuse osutamise kulud kaetakse vallaeelarvest või vallaeelarvesse laekuvatest sihtotstarbelistest vahenditest vastavalt sõlmitud töövõtu ja/või käsunduslepingule või teenuse osutaja poolt esitatud arvele.

(13) Kuni 18-aastastele lastele on teenus tasuta. Alates 18. eluaastast on teenuse saaja omaosalus kuni 50 protsenti teenusetunni tasust. Omaosaluse protsendi suurus selgitatakse välja iga teenusevajaja puhul eraldi juhtumipõhiselt.

(14) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja tugiisiku vahel sõlmitud kirjalik kolmepoolne leping.

(15) Lepingusse märgitakse isikule teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

(16) Teenuse osutamise leping sõlmitakse tähtajaliselt kuni eelarveaasta lõpuni.

(17) Tugiisik on kohustatud esitama sotsiaalosakonna ametnikule töötundide arvestuse ja sisulise aruande hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 3. kuupäevaks. Kui teenuse osutamise koht on haridusasutus, kus teenust saav isik õpib, siis on tugiisik kohustatud igakuiselt esitama ainult töötundide arvestuse aruande.

(18) Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama sotsiaalosakonna ametnikule kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud eesmärgist/tulemustest.

(19) Teenuse korraldamise ja teenuse üle arvestuse pidamise eest vastutab vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik.

(20) Tugiisikul on õigus keelduda isiku või perekonnaliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud.

(1) Teenuse eesmärk on hoolduse tagamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Teenuse sisuks on isiku abistamine koduste ja isikliku eluga seotud igapäevatoimingute (toiduainete toomine, abistamine kodutöödes jm) sooritamisel, sh vajadusel ka füüsilist kontakti nõudvate isiklikuks eluks vajalike toimingute (pesemine, hügieenitoimingud jm) sooritamisel.

(3) Teenus on üldjuhul pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt edasi elada oma kodus.

(4) Teenuse taotlemiseks esitab hooldust vajav isik vallavalitsusele taotluse, kus on välja toodud

1) taotleja nimi, isikukood ning kontaktandmed, puude raskusaste ja tähtaeg;

2) isiku nimi, keda soovib enda hooldajaks;

3) tegevused, mille sooritamisel isik vajab abi;

4) andmed ülalpidamiskohutusega inimeste kohta;

5) hooldaja andmed ja tema nõusolek hooldajaks määramiseks.

(5) Teenuse määramiseks hinnatakse ja täpsustatakse kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi.

(6) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korduval taotlemisel ei ole vaja kontrolli korrata, kui hooldaja sobivust ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele on kontrollitud vähem kui kaks aastat tagasi ning varasema kontrolliga võrreldes ei ole seotud asjaolud muutunud.

(7) Vallavalitsus seab hoolduse haldusaktiga isiku ja hooldaja taotluse ning nõusoleku alusel tuginedes hooldusvajaduse hindamise tulemustele.

(8) Haldusaktis märgitakse hooldatava ja hooldaja andmed, hooldaja ülesanded, hooldajatoetuse suurus ning hoolduse määramise ja hooldajatoetuse maksmise tähtaeg. Hooldaja määramisest keeldumisel ning hoolduse ja hooldajatoetuse maksmise lõpetamisel esitatakse haldusaktis vastavad põhjendused.

(9) Hooldajaks ei määrata üldjuhul ülalpidamiskohustusega isikut.

(1) Isikliku abistaja teenus eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(3) Isikliku abistaja teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja, tema seaduslik esindaja või hooldaja vallavalitsusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse järgnevad andmed

1) isiku nimi, sünniaeg, elukoht;

2) isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed;

3) puude liik ja raskusaste;

4) isikliku abistaja teenuse vajaduse põhjendus;

5) teenuse osutaja nimi, sünniaeg, elukoht ning kontaktandmed.

(4) Teenuse osutamise otsustamiseks teeb vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik kodukülastuse, mille käigus hindab teenuse taotleja kõrvalabi vajadust ning selgitab välja teenuse osutamise soovitava algusaja, koha ja mahu.

(5) Teenuse määramise otsustab vallavalitsus tuginedes sotsiaalosakonna ametniku poolt tehtud ettepanekule kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase avalduse laekumisest.

(6) Isikliku abistaja teenuse osutamise või sellest keeldumise otsuses märgitakse järgmised andmed

1) otsuse teinud isiku nimi;

2) otsuse tegemise kuupäev;

3) lühikokkuvõte taotlusest;

4) asjaolud, mille põhjal otsus tehakse või selle tegemisest keeldutakse;

5) resolutsioon, mis sisaldab seisukohta teenuse osutamise või sellest keeldumise kohta;

6) otsuse vaidlustamise kord.

(8) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduvhindamine.

(9) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Isiklikuks abistajaks ei saa olla teenuse vajaja esimese või teise astme alaneja ega üleneja sugulane. Soovi esitamise korral abistab sotsiaalosakonna ametnik teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(10) Teenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus teenust saava isiku ja teenuseosutajaga halduslepingu, kus lepitakse kokku osutatavate teenuste maht ja tingimused, poolte õigused ja kohustused ning teenuse rahastamine.

(11) Lepingu tingimused kuuluvad läbivaatamisele vastavalt teenuse saaja reaalsetele vajadustele. Täiendused ja muudatused fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana ja kinnitatakse poolte allkirjadega.

(12) Leping on tähtajaline ja sõlmitakse üheks aastaks. Teenuse vajaduse säilimisel esitab teenuse saaja avalduse teenuse jätkamiseks hiljemalt 2 nädalat enne tähtaja saabumist.

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Vallavalitsus võib lepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise teisele kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele ning esitatud arve alusel tasuda antud teenuse eest.

(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(2) Turvakoduteenust saama õigustatud isikud

1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;

2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.

(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

(4) Vallavalitsus võib lepinguga volitada turvakoduteenuse osutamise teisele kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele ning esitatud arve alusel tasuda antud teenuse eest.

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Taotlus teenuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalosakonna ametnikule.

(3) Taotluses märgitakse teenuse soovija isikuandmed, asjaolud, mis takistavad ühistranspordi kasutamist, teenuse vajaduse põhjendus, sealhulgas teenuse vajaduse aeg ja sihtkoht.

(4) Sotsiaalosakonna ametnik hindab taotluse menetlemisel isiku abivajadust.

(5) Teenuse osutamisest või mitteosutamisest teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult või suuliselt (telefoni teel) hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

(6) Teenuse eest on teenuse saaja kohustatud tasuma omaosalustasu. Tasu maksmisest on vabastatud vähekindlustatud isikud.

(7) Kui teenust osutatakse mitmele isikule üheaegselt, jagatakse teenuse hind teenuse tarbijate vahel võrdselt ja esitatakse teenuse arve igale teenuse saajale eraldi.

(8) Teenuste hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus.

(9) Enne teenuse osutamist tutvustab osakond teenuse saajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuse hinda ja selle eest tasumise korda.

(1) Eluruumi tagamine on sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Sotsiaaleluruumi taotleja esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse, milles märgitakse

1) taotleja ja tema pereliikmete isikuandmed, kontaktandmed;

2) tõendid taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta;

3) dokumendid taotleja ja tema perekonna vara kohta (kinnisvara, hoiused jne);

4) muud eluruumi tagamise teenuse taotlemise põhjendatust tõendavad dokumendid (nt kohtumäärus eluruumist väljatõstmise kohta, tõend taotleja tervisliku seisundi kohta, puuet tõendav dokument, kinnipidamisasutusest vabanemist tõendava dokument jms).

(3) Vallavalitsusel on õigusteenuse vajaduse hindamiseks nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

(4) Sotsiaalosakonna ametnik kontrollib vajadusel taotluses esitatud asjaolusid ja edastab vallavalitsusele sotsiaaleluruumi andmise küsimuses omapoolse motiveeritud ettepaneku.

(5) Otsuse sotsiaaleluruumi üürile andmise või mitteandmise kohta, vabade korterite puudumisel sotsiaalkorteri järjekorda võtmise kohta, teeb vallavalitsus taotluse registreerimisest 10 tööpäeva jooksul.

(6) Sotsiaaleluruumi üürile andmisel sõlmitakse isikuga üürileping üldjuhul kuni kolmeks aastaks.

(7) Üürileping tuleb sõlmida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse otsuse teatavaks tegemisest. Nimetatud tähtaja jooksul üürilepingu sõlmimata jätmisel on vallavalitsusel õigustunnistada vastav haldusakt kehtetuks.

(8) Sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 4 sätestatust, mille kohaselt sotsiaaleluruumi üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumi üürimise kohta sätestatu.

(9) Sotsiaalpinna üürile andmisel võib ühte tuppa paigutada mitu üürnikku. Sotsiaalpinna üürimisel on üürnikul õigus kasutada korteri ühiskasutuses koridori ja abiruume võrdselt teiste sotsiaalpinna üürnikega. Sotsiaalpinna eluruumi kulud jaotatakse üürnike vahel proportsionaalselt.

(10) Sotsiaaleluruumi üürile andmisel ja üürilepingu lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.

(11) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

(1) Võlanõustamisteenus on isiku nõustamine ja juhendamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel ning edasiste võlgnevuste tekkimise ennetamisel.

(2) Sotsiaalosakonna ametnik viib läbi abivajaduse hindamise teenuse vajaduse ning esialgse teenuse mahu välja selgitamiseks.

(3) Võlanõustamisteenust osutab vastava ettevalmistusega sotsiaalosakonna ametnik või vajadusel suunatakse teenuse vajaja SHS § 45 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutaja juurde.

(4) Teenuse sisseostmisel väljastatakse teenuse osutajale garantiikiri või sõlmitakse haldusleping. Mõlemal juhul lepitakse teenuse osutajaga kokku osutatava teenuse maht ja teenuse maksumus.

(5) Isikule, kes on suunatud teenusele vallavalitsuse poolt koostatud otsuse alusel, on teenus tasuta.

(6) Teenust rahastatakse valla eelarvest.

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapse hooldusõigust omava isiku toimetulekut või töötamist.

(2) Teenuse osutajaks võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsusüksuse asutus või vallavalitsuse hallatav asutus, kes omab lapsehoiuteenuse osutaja tegevusluba.

(3) Teenuse saajaks on laps

1) kelle vanemad töötavad või on hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega;

2) laps on võetud Kose valla munitsipaallasteaia järjekorda, aga lapse jaoks puudub hetkel vaba koht;

3) erandjuhul laps, kes ei saa tervisest tulenevatel põhjustel käia lasteaias, kui selleks on andnud soovituse arst ja/või nõustamiskomisjon;

4) kuni 18-aastasele raske või sügava puudega laps.

(4) Raske ja sügava puudega laste puhul hindab sotsiaalosakonna ametnik lapsehoiuteenuse vajadust iga lapse puhul eraldi.

(5) Vajadusel nõustab vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik või haridusvaldkonnaga tegelev isik teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

(6) Määruse § 44 lg 4 tingimustele vastava lapse lapsehoiuteenuse hüvitamiseks on lapsevanemal õigustaotleda hüvitist. Hüvitise taotlemise õigustekib järgmisel päeval arvates päevast, mil lõpetatakse vanemahüvitise maksmine selle lapse eest, kelle jaoks lapsehoiuteenust ostetakse. Õigustaotleda hüvitist lõpeb lapse kandmisel koolieelse lasteasutuse või kooli nimekirja.

(7) Hüvitis on kulutustepõhine ja seda makstakse vastavaid kulutusi tõendavate dokumentide alusel.

(8) Õigust hüvitisele ei teki lapse vanemal, hooldajal või eestkostjal, kes ise osutab füüsilisest isikust ettevõtjana oma lapsele lapsehoiuteenust või kes ostab lapsehoiuteenust sama lapse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevalt teiselt vanemalt, hooldajalt või eestkostjalt.

(9) Hüvitise maksmist ja selle üle arvestuse pidamist korraldab vallavalitsuse sotsiaalosakond.

(10) Hüvitist taotlev isik esitab vallavalitsusele taotluse, kus märgitakse;

1) taotleja nimi, kontaktandmed;

2) teenusel viibinud lapse andmed;

3) taotlusele tuleb lisada lapsehoiuteenuse ostmist tõendavad dokumendid, kust nähtub, millisel perioodil on lapsehoiuteenust kasutatud ning millal ja kui palju on teenuse eest makstud.

(11) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnikul on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

(3) Õigusteenuse on sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõigetes 1-3 märgitud lapsel ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel alustel kuni 19-aastasel isikul.

(4) Asendushooldusteenuse korraldamisel vallavalitsus

1) hindab lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutamise vajadust;

2) teeb otsuse paigutada laps hooldusperre või lapse olulisi huve arvestades erandina perekodusse või asenduskodusse.

(5) Teenus määratakse haldusaktiga.

(6) Teenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping hoolduspere, perekodu või asenduskodu kui teenuse osutajaga.

(7) Asendushooldust rahastatakse Kose valla eelarvest ja asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

(1) Järelhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Õigusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 44 märgitud täisealisel isikul.

(3) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

(4) Järelhooldusteenust rahastatakse Kose valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

(1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavaid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest. Teenuste pakkumisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest.

(2) Teenusele suunatakse sotsiaalosakonna ametniku ettepanekul või isiku taotluse alusel.

Tunnistada kehtetuks Kose Vallavolikogu 16.03.2017 määrus nr 135 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“.

Määrus jõustub tagasiulatuvalt 01.01.2019.