Viljandi linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise ning sotsiaaleluruumide kasutusse andmise kord

Viljandi linna omandis olevate eluruumide (edaspidi eluruumide) valdamise, kasutamise ja käsutamise ning sotsiaaleluruumide kasutusse andmise korra (edaspidi kord) eesmärk on sätestada Viljandi linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise alused ning linnavalitsuse struktuurüksuste pädevus vastavate toimingute tegemisel.

Käesolevat korda kohaldatakse koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, võlaõigusseaduse, elamuseaduse, asjaõigusseaduse, korteriomandiseaduse, rahvastikuregistri seaduse ja teiste eluruumide valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega.

Eluruum on linnale kuuluv elamu, korter (mõtteline osa sellest) või muu omaette ruum, mis on kasutatav alaliseks elamiseks ja vastab eluruumidele esitatavatele nõuetele.

Sotsiaaleluruum on linnale kuuluv eluruum sotsiaalteenust vajavale isikule, mis on tunnistatud Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt sotsiaaleluruumiks.

Korraga reguleerimata küsimuste lahendamisel võetakse aluseks Viljandi linnavara valitsemise kord.

Mittesotsiaaleluruumide kasutamisega seotud küsimusi lahendab korterikomisjon, kelle pädevus ja töökorraldus on sätestatud komisjoni põhimääruses. Mittesotsiaaleluruumide kasutamisega seotud küsimusi otsustab korterikomisjoni ettepaneku alusel linnavalitsus. Sotsiaaleluruumide kasutamisega seotud küsimusi otsustab linnavalitsuse sotsiaalkomisjon (edaspidi sotsiaalkomisjon), kelle pädevus ja töökorraldus on sätestatud komisjoni põhimääruses.

Eluruumide valdamise ja käsutamisega seotud küsimusi lahendab vastavalt oma pädevusele volikogu või linnavalitsus.

Eluruumide haldaja on linnavalitsus, mida esindab Viljandi Linnavalitsuse kinnisvara haldusamet (edaspidi haldusamet).

Kui Viljandi linn omandab eluruumi või vabaneb eluruum, võtab linnavalitsus seisukoha eluruumi edasise kasutamise kohta, arvestades eluruumi ja elamu andmeid ning linna vajadust sotsiaal- või muude eluruumide järgi.

Haldusamet eluruumide haldaja esindajana korraldab elamute hooldus- ja remonditöid, vahendab kommunaalteenuseid, sõlmib teenuste osutamiseks vajalikke lepinguid, korraldab eluruumi üürilepingute täitmist ning täidab muude volikogu või linnavalitsuse õigusaktidega tema pädevusse antud eluruumidega seotud ülesandeid.

Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, sellise eluruumi remontimise või selle muul viisil kasutamise, samuti lammutamise otsustab haldusameti kirjaliku taotluse alusel linnavalitsus. Eluruumi seisukorra kohta koostatakse hinnang, kus märgitakse eluruumi bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks muutumise põhjused, eluruumiga seotud õigused ja kohustused ning muud eluruumiga seotud olulised andmed. Hinnangu koostab haldusamet või vastavat kvalifikatsiooni omav isik.

Sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustab sotsiaalkomisjon, mittesotsiaaleluruumi üürileandmise otsustab korterikomisjoni ettepanekul linnavalitsus. Sotsiaalkomisjon lähtub otsuse tegemisel eluruumi vajava isiku taotluse esitanud isiku reaalsetest võimalustest ja vajadustest, hinnates eluruumi sobivust konkreetsele eluruumi vajavale isikule.

Eluruumi kasutamise aluseks on eluruumi üürileping, mille sõlmib linnavalitsuse korralduse alusel haldusamet. Üürileping sõlmitakse kirjalikult 14 kalendripäeva jooksul arvates üürileandmise korralduse teatavakstegemise päevast.

Eluruumi kasutamise aluseks oleva eluruumi üürilepingu tingimused ja vormi kinnitab linnavalitsus.

Eluruumi üürileping sõlmitakse Võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kas tähtajaliselt või tähtajatult.

Sotsiaaleluruumi üürilepingu võib sõlmida kuni üheks aastaks kui seaduse, volikogu või linnavalitsuse õigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti.

Paragrahvis 13 sätestatud tähtaja jooksul üürilepingu mõjuva põhjuseta sõlmimata jätmise korral tühistatakse eluruumi üürileandmise korraldus. Mõjuva põhjuse ilmnemisel võib haldusamet pikendada üürilepingu sõlmimise tähtaega.

Eluruumi valdus antakse üle ja võetakse vastu üleandmise - vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja haldaja esindajana haldusamet.

Korteriühistu, elamuühistu, korteriomanike ühisuse liikmena tegutsemisel vms esindab Viljandi linna eluruumi haldaja esindajana haldusameti ametnik linnapea volituse alusel.

Üürilepingu pikendamise otsustab sotsiaal¬eluruumide puhul sotsiaal-komisjon, mittesotsiaaleluruumide puhul otsustab üürilepingu pikendamise linnavalitsus arvestades korterikomisjoni ettepanekut.

Üürilepingu alusel eluruumi kasutamise korral peab üürnik tasuma üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulud, va remondifondi tasu.

Üür tasutakse jooksva kalendrikuu eest. Kõrvalkulud tasutakse eelneva kuu eest.

Kõrvalkulud on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud linna või kolmandate isikute poolt osutatud teenuste tegelikust maksumusest.

Üüri suuruse eluruumi üldpinna 1 m2 kohta kehtestab linnavalitsus.

Juhul, kui üürnik vabastatakse üüri maksmisest, peab ta tasuma ainult eluruumiga seotud kõrvalkulud.

Eluruumide kasutamise lepingud lõpevad tähtaja möödumisega. Sõltuvalt lepingu pikkusest ja kooskõlas Võlaõigusseadusega saadab üürnik lepingu pikendamise sooviavalduse linnavalitsusele 2 kuud enne üürilepingu lõppemist.

Linnavalitsusel on õigus lõpetada üürileping ennetähtaegselt lepingus, seaduses või käesolevas määruses sätestatud alustel. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise sotsiaaleluruumi puhul otsustab sotsiaalkomisjon. Mittesotsiaaleluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise otsustab linnavalitsus arvestades korterikomisjoni ettepanekut.

Sotsiaalkomisjonil on õigus sotsiaaleluruumi üürileping erakorraliselt üles öelda lisaks võlaõigusseaduses toodud alustele ka juhul kui

(1) Üürilepingu sõlminud isik või temaga koos elavad isikud (eluruumi kaastaotlejad) ei kasuta eluruumi alalise elukohana.

(2) Üürilepingu sõlminud isik on muutnud rahvastikuregistrijärgset aadressi.

(3) Üürilepingu sõlminud isik majutab eluruumis kaastaotlejateks mitte olevaid isikuid või annab eluruumi allüürile.

(4) Üürilepingu sõlminud isik või tema kaastaotleja rikub sotsiaaleluruumide sisekorraeeskirju.

Mittesotsiaaleluruumide üürilepingute erakorraline ülesütlemine toimub ainult kooskõlas üürilepingus ja võlaõigusseaduses sätestatuga.

Eluruumide kasutamise otstarbe muutmine või eluruumide väljaarvamine sotsiaaleluruumide hulgast toimub linnavalitsuse korralduse alusel.

Eluruumide võõrandamise otsustab volikogu. Eluruumide võõrandamist korraldab linnavalitsus. Eluruumi võõrandamine toimub linnavara valitsemise korra alusel.

Sotsiaaleluruumi olemasolul antakse see üürile eluaset mitteomavatele isikutele, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistris on Viljandi linn ja kes reaalselt elavad linna territooriumil ning vastavad vähemalt ühele järgnevatest tingimustest

(1) isikule, kes lähtuvalt oma vanusest, vaimsest arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale tagama ning sotsiaaleluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku või tema perekonna toimetulekut, elu ja tervist;

(2) isikule, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi või muu sarnase põhjuse tagajärjel on kaotanud oma eluaseme.

Sotsiaalkomisjon võib otsustada Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalameti (edaspidi sotsiaalamet) ametniku põhjendatud ettepanekul eluruumi üürile andmise leibkondadele, kes ei vasta käesolevas määruses olevatele tingimustele, kuid sotsiaaleluruumi üürile andmine on hädavajalik leibkonna iseseisva toimetuleku säilitamiseks.

Sotsiaalametil on mõjuvatel põhjustel õigus teha haldusametile ettepanek sotsiaaleluruumi isiku kasutusse andmiseks enne üürile andmise otsuse tegemist. Mõjuvaks põhjuseks loetakse olukorda, kus isikule eluruumi koheselt andmata jätmise korral ohustaks see isiku või tema perekonna elu ja tervist.

Sotsiaalkomisjon võib keelduda sotsiaaleluruumi üürile andmisest kui

(1) eluruumi taotleja või tema leibkonnaliikme kasutuses või omandis olevad vallas- või kinnisasjad tagavad temale või leibkonnale toimetulekuks piisavad vahendid eluruumi tagamiseks;

(2) eluruumi taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

(3) eluruumi taotleja või tema leibkonnaliige on töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;

(4) eluruumi vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või toetustega;

(5) eluruumi taotleja ei esita nõutud täiendavaid dokumente või ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida või ei paranda avalduses esinevaid puudusi määratud tähtajaks;

(6) eluruumi taotleja on teadvalt andmeid varjanud või esitanud valeandmeid;

(7) eluruumi taotleja või tema leibkonnaliikmete suhtes esineb muid asjaolusid, mis sotsiaalkomisjoni liikmete arvamusel ei anna alust sotsiaaleluruumi üürile andmiseks.

Sotsiaaleluruumi vajav isik esitab vastava taotluse sotsiaalametile.

Taotluses peavad olema märgitud

(1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht;

(2) taotleja leibkond sh ülalpeetavad;

(3) sotsiaaleluruumi taotlemise põhjused;

(4) hetkel kasutatava eluruumi suurus ja seisukorra kirjeldus;

(5) andmed taotleja ja tema leibkonna liikme omandis oleva kinnisvara kohta;

(6) kontaktandmed.

Taotluses esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja oma allkirjaga.

Isiku taotlus registreeritakse ja talle vastatakse kirjalikult hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvatuna.

Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud eluruumi vajavate isikute nimekiri kaotab määruse jõustumise järel kehtivuse. Nimekirjas olnuid teavitatakse kirjalikult nimekirja kehtetuks tunnistamisest ning antakse tähtaeg, mille jooksul isikud võivad esitada vastava taotluse linnavalitsusele, juhul kui nad jätkuvalt vastavad sotsiaaleluruumi saamise tingimustele.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.