Kambja valla põhimäärus

Kambja valla põhimääruses sätestatakse

1) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;

2) vallavolikogu töökord;

3) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

4) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus;

5) valla ametiasutuste moodustamise ja ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise ning haldamise kord;

6) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

7) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

(1) Kambja valla esinduskoguks on Kambja Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), mis valitakse Kambja valla hääleõiguslike elanike poolt.

(2) Kambja valla täitevorganiks on Kambja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis moodustatakse volikogu poolt.

(1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi.

(3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistris hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

(4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(5) Vallavolikogu otsus ja vallavalitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses ja korralduses märgitud ajal.

(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu, mis peab olema paaritu arv, määrab volikogu oma otsusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt.

(3) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Vallavolikogu liikmele makstakse tasu vallavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel vallavolikogu kehtestatud määras ja korras.

(5) Vallavolikogu liikmel on õigus

1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;

2) seada üles kandidaate vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid;

4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks;

5) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, valla ametiasutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;

6) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi;

7) esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

(6) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sellisel juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimusete arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.

(2) Vallavolikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on õigusaktiga antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist vallavolikogu ei ole volitanud vallavalitsusele, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.

(3) Vallavolikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

(1) Vallavolikogu esimees

1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele;

3) koostab vallavolikogu istungi päevakorra projekti;

4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele;

5) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;

6) otsustab vallavolikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;

7) annab vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

8) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Vallavolikogu esimees võib ise minna ja saata vallavolikogu liikme teenistuslähetusse vallavolikogu kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Vallavolikogul on üks aseesimees. Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, ning täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja vallavolikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt vallavolikogu ja vallavolikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.

(2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine toimub järgmiselt

1) kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse ettepanek istungi juhatajale;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;

4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavolikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud vallavolikogu esimees valituks, valla valimiskomisjon. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(4) Vallavolikogu liikmetele väljastatakse vallavalitsuse pitseriga varustatud hääletussedelid.

(5) Kui vallavolikogu esimehe valimist korraldab valmiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed, valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena.

(6) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati.

(7) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse järgmisel vallavolikogu istungil uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(1) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub vallavolikogu esimehega samas korras vastavalt paragrahvis 7 sätestatule.

(2) Vallavolikogu aseesimehe valimist juhatab vallavolikogu esimees ja viib läbi vallavolikogu poolt avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(1) Vallavolikogu töövormiks on istung. Istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(3) Vallavolikogu istung toimub reeglina üks kord kuus, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti.

(4) Vallavolikogu istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt ¼ vallavolikogu liikmetest või vallavalitsus. Vallavolikogu istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Vallavolikogu istungi toimumise aja määrab vallavolikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu arvates nõudmise registreerimisest vallakantseleis.

(5) Vallavolikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on neli tundi, kui vallavolikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse vallavolikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab vallavolikogu esimees.

(6) Vallavolikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti.

(1) Vallavolikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile vallavolikogu liikmetele kirjalik kutse vastavalt vallavolikogu liikme soovile kas posti või e-posti teel koos päevakorra projekti ja istungi materjalidega. Kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit.

(2) Vallavolikogu esimees või tema puudumisel aseesimees koostab tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja esitab selle istungile kinnitamiseks. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorra projekti koostab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(3) Vallavolikogu istungi päevakorda võetakse üksnes käesoleva põhimääruse paragrahvis 16 ettenähtud korras ettevalmistatud õigusaktide eelnõud.

(4) Ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni

1) vallavolikogu liikmed;

2) vallavanem;

3) vallavalitsus;

4) komisjonid.

(1) Vallavolikogu istungeid juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Esimehe ja aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest vallavolikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(2) Vallavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid

1) kohalolevate ja puuduvate vallavolikogu liikmete arvu teatamine;

2) kutsutud külaliste tutvustamine;

3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

(3) Istungi avamisel tehakse teatavaks päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega.

(4) Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Vallavolikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.

(5) Vallavolikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted

1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul;

2) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta;

3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses, maksimaalselt 5 minuti jooksul;

4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit;

5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, vallavolikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;

6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;

7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

8) istungi juhatajal on õigus anda lisaaega ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut;

9) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale enne istungi algust, küsimuse ja repliigi esitamise soovist antakse märku käe tõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;

10) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab istungi juhataja;

11) pärast lõppsõna ja enne vallavolikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Eelnõu autori poolt aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletusele, kui vallavolikogu liige seda ei nõua. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab istungi läbiviimise ruumis olema vaikus ja sõna kellelegi ei anta.

(6) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

(7) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat saalis ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega.

(8) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Vallavolikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.

(9) Vallavolikogu istungil on sõnaõigus vallavolikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel.

(10) Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega „Istung on lõppenud“.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. Hääletamine vallavolikogus on avalik v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel.

(2) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad vallavolikogu liikmed. Vallavolikogu liige hääletab isiklikult.

(3) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletussedelite täitmisega põhimääruse paragrahvis 13 sätestatud korras.

(4) Vallavolikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälteenamusega, s.t kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui on vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(1) Isikuvalimistel on õigus seada üles kandidaate vallavolikogu liikmetel.

(2) Ülesseatud kandidaadid annavad nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.

(3) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a põhimääruse paragrahvi 7 lõikes 3 toodud juhul) moodustab vallavolikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(4) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid ülesseadmise järjekorras.

(5) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.

(6) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele vallavalitsuse pitseriga varustatud hääletussedelid.

(7) Pärast hääletusedeli täitmist laseb vallavolikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

(8) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed.

(1) Vallavolikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul istungi toimumisest ja avalikustatakse valla veebilehel dokumendiregistris. Vallavolikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkused lisatakse protokolli.

(2) Helisalvestist säilitatakse kuus kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud vallavolikogu esimehe loal. Helisalvestist ei ole lubatud kopeerida ega vallakantseleist välja viia.

(1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) vallavolikogu komisjonil;

2) vallavolikogu liikmel,

3) vallavalitsusel;

4) vallavanemal;

5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;

6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

(1) Vallavolikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile vallavolikogu komisjonid, vallavolikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab vallavolikogu esimees eelnõu vajadusel ühte või mitmesse komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.

(3) Vallavolikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist vallakantseleis. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse vallavolikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist vallavolikogu istungi päevakorda.

(4) Korrektselt vormistatud vallavolikogu õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja muude asjassepuutuvate dokumentidega esitatakse vallakantseleile hiljemalt 7 päeva enne istungi algust, välja arvatud enne volikogu koosseisu esimest istungit.

(5) Vallavolikogu õigusakti eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

(6) Õigusakti eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse

1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;

2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;

3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;

4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse vallavolikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise käigus;

5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a vallavolikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;

6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud määrus või otsus.

(7) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnang jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.

(8) Vallavolikogu õigusakti eelnõu, mida vallavolikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks vallavolikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(9) Vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.

Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta enne vallavolikogu istungi päevakorra kinnitamist.

(1) Vallavolikogu liige võib esitada arupärimise vallavolikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile või antakse üle avalikult vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult arupärijale või kirjalikult ja avalikult vallavolikogu istungil.

(3) Vallavolikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel vallavolikogu istungil. Kirjalikult vallakantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

(1) Vallavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Vallavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast üheaegselt salajasel hääletusel. Vallavolikogu liikmel on üks hääl.

(3) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Kui kaks kandidaati saavad hääli võrdselt, korraldatakse nende vahel kordushääletus.

(4) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget (v.a revisjonikomisjon).

(5) Vallavolikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

(6) Igal vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(7) Komisjoni esimees

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra;

3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;

5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekule kindla päevakorrapunkti arutelule;

6) juhatab komisjoni koosolekut;

7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst vallavolikogule aru;

8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

(8) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees, ka aseesimehe äraolekul komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige.

(9) Vallavolikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb kas koos vallavolikogu koosseisu volituste lõppemisega või vallavolikogu otsusel enne tähtaega.

(1) Vallavolikogu komisjon

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad valla probleemid ja teeb ettepaneku nende lahendamiseks;

2) töötab välja tegevuskavad, annab seisukoha;

3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;

4) annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja muude avalduste ning taotluste kohta.

(2) Komisjonil on õigus

1) algatada arutelusid;

2) saada vallavalitsuselt täiendavaid dokumente ja teavet seoses komisjoni menetluses olevate küsimuste lahendamisega;

3) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise vastavalt komisjoni otsusele, kooskõlastades selle eelnevalt vallavolikogu esimehega.

(1) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek, revisjonikomisjonil lisaks revideerimine. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja teatab kokkukutsuja vähemalt neli päeva enne koosoleku algust komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele, samuti vallavalitsusele üldiseks avalikustamiseks.

(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

(4) Vajadusel võib komisjon koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Komisjoni elektrooniline koosolek viiakse läbi juhul, kui ühelgi komisjoni liikmel ei ole vastuväiteid elektroonilise koosoleku läbiviimise kohta. Elektroonilise koosoleku toimumise otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Elektroonilise koosoleku läbiviimise korral saadetakse komisjoni liikmetele koosoleku päevakord ja materjalid e-posti teel. Oma seisukohad edastavad komisjoni liikmed kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel.

(5) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja vallakantseleid. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.

(6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(7) Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokolle säilitatakse vallakantseleis ja need on kättesaadavad dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1) Komisjon on kohustatud temale suunatud vallavolikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja märgukirjad seaduses sätestatud tähtajal.

(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab vallavolikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. Juhtiva komisjoni esimees teeb vallavolikogu istungil kaasettekande.

(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult vallavolikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

(1) Vallavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

Komisjon annab oma tegevusest aru vallavolikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel.

(1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.

(2) Revisjonikomisjonil on õigus enda poolt kinnitatud tööplaani või vallavolikogu ühekordse kontrollülesande alusel

1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju alla oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;

2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

(3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(4) Kontrollimised toimuvad ühekordse kirjaliku kontrollülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kirjalik kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega.

(5) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrolliülesande täitmiseks õigus

1) pääseda kontrollitava asutuse ruumidesse koos kontrollitava asutuse esindajaga ja viia vajadusel läbi inventuure;

2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada vajadusel loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid,

3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta;

4) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste.

(6) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele kontrollimiseks vajalikud tingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd.

(7) Kontrollija võib kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

(8) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

(9) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab vajadusel eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu.

(10) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas enne majandusaasta aruande kinnitamist aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil. Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

(1) Vallavanemal on valituks osutamise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

(2) Vallavanema valib ja nimetab ametisse vallavolikogu.

(3) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitab vallavolikogu.

(4) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka vallavalitsuse ametniku.

(5) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ja vajadusel nimetab ametisse vallavolikogu vallavanema ettepanekul vallavanema volituste ajaks.

(6) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega seaduses sätestatud tähtajaks.

(2) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(3) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(4) Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl.

(5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel vallavolikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(6) Häältelugemiskomisjon väljastab vallavolikogu liikmetele vallavalitsuse pitseriga varustatud hääletussedelid, viib läbi salajase hääletuse ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

(9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uuel vallavolikogu istungil uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(10) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega teisele ametikohale muus ametiasutuses, tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või talle umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes esindab vallavalitsust. Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab Kambja valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele;

3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute ning vallavalitsuse (ametisutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

6) teeb vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;

7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha.

(3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.

(4) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama vallavolikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(5) Vallavolikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise.

(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu vallavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.

(2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel vallavolikogu poolthäälte enamusega.

(3) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

(4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha, kas poolt või vastu.

(5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(6) Häältelugemiskomisjon viib läbi salajase hääletamise ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja vajadusel ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse.

(8) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavolikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalituse liikme.

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

(2) Seadusega kohaliku omavalituse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab vallavolikogu igal konkreetsel juhul eraldi.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungite toimumise sageduse otsustab vallavanem.

(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(3) Vallavalitsuse istungid on reeglina kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile vajadusel kutsuda ka teisi isikuid.

(4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallavanemat ja vallasekretäri.

(5) Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär talle laekunud eelnõude põhjal.

(6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei vaja õigusakti andmist, kantakse istungi protokolli.

(7) Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokoll vormistatakse hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

(1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada komisjone.

(2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni moodustamise õigusaktis.

(3) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni otsused protokollitakse. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste või korralduste vastuvõtmisel.

(1) Kambja valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Vallavalitsuse juht on vallavanem.

(2) Vallavalitsus struktuuriüksusteks on osakonnad ja vallakantselei. Vallavalitsuse osakonda juhib osakonna juhataja, vallakantseleid vallasekretär.

(3) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vallavolikogu.

(4) Vallavalitsusel on õigusteha muudatusi vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) vallavolikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.

(1) Vallavalitsuse hallatav asutus (edaspidi asutus) on organisatsiooniliselt iseseisev institutsioon, mille ülesandeks on Kambja vallale kui omavalitsusüksusele vajalike teenuste osutamine.

(2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

(3) Asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab, põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. Asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(4) Asutuse ümberkorraldamist ja tegevuse lõpetamist korraldab vallavalitsus arvestades eriseadustes toodud sätetega.

(5) Asutuse põhimäärus peab sisaldama järgmisi andmeid

1) asutuse nimi ja asukoht;

2) asutuse struktuur;

3) asutuse tegevusvaldkond ja osutatavad teenused;

4) asutuse juhtimise, tegevuse kontrollimise kord;

5) asutuse juhi pädevus, sh. õigus käsutada asutuse kasutuses olevat vallavara, sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ja sooritada muid tehinguid;

6) teenuste osutamisest asutusele laekuvate vahendite kasutamise põhimõtted;

7) muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted.

(6) Asutuse põhimääruses võib ette näha ka teisi tingimusi, mis ei ole vastuolus seaduse või käesoleva paragrahviga. Kui nõuded asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.

(1) Asutust juhib juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ja kohustusi vallavanem või tema volitatud isik.

(2) Asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik.

(3) Kui põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, täidab asutuse juht järgmisi ülesandeid

1) juhib asutust, tagades põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise ja kannab vastutust asutuse üldseisundi, varade säilimise, arengu ja rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest;

2) esindab asutust;

3) teostab tehinguid põhimääruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks volikogu poolt kehtestatud korras;

4) kinnitab asutuse töökorralduse reeglid ja töötajate ametijuhendid ning sõlmib, muudab ja ütleb üles töötajatega töölepinguid;

5) esitab asutuse eelarve projekti vallavalitsuse poolt kehtestatud korras;

6) annab oma pädevuse piires käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi;

7) täidab talle põhimäärusega pandud muid ülesandeid.

(4) Töötamine asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega.

(5) Asutuse töötajate koosseisu ja töö tasustamise alused kinnitab vallavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Kambja Vallavalitsus ja hallatavad asutused lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest.

(2) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta.

(3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude, õigusaktide, istungite protokollide ja komisjonide koosolekute protokollide osas on asjaajamisperioodiks volikogu koosseisu volituste periood.

(4) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste asjaajamiskorra kehtestab vallavalitsus. Asjaajamiskorra rakendamiseks ja ühtsete asjaajamispõhimõtete järgmise tagamiseks võib anda juhiseid vallasekretär.

(1) Kambja valla tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja vallavalituse hallatavate asutuste arengukavad.

(2) Arengukava peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

(3) Arengukavade koostamisel lähtutakse Kambja valla arengu strateegilistest eesmärkidest ja esitatakse meetmed seatud eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

(4) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.

(5) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse arengukava osana või eraldi dokumendina neljaks eelseisvaks aastaks.

(6) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

(7) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Valdkondade arengukavad koostatakse üldjuhul samaks perioodiks valla arengukavaga, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega või vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti.

(8) Valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade, hallatavate asutuste arengukavade eelnõud valmistab ette vallavalitsus. Hallatava asutuse arengukava projekti valmistab ette asutuse juht järgides asutuse tööd reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

(1) Valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkonna ja hallatava asutuse arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks enne vallavolikogule esitamist.

(2) Ettepanekud valla arengukava, valdkondade ja hallatavate asutuste arengukavade ja eelarvestrateegia muutmise kohta valmistab ette vallavalitsus ning esitab eelnõuna vallavolikogule arvestades kehtivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja tähtaegu.

(3) Arengukava ja eelarvestrateegia ning arengukava ja eelarvestrateegia muudatused peavad olema vallavolikogus vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

(4) Valla arengukava, valdkondade ja hallatavate asutuste arengukavade täitmise osas esitab vallavalitsus aruande vallavolikogule vastavalt arengukavades sätestatud korrale.

(1) Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja eelarvestrateegia.

(2) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on

1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);

2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);

3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);

4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);

5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontsernikontole ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte);

6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);

7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).

(3) Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimises seaduses.

(1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.

(2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.

(3) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(4) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.

(1) Vallavolikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Kambja valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.

(2) Kambja valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees või vallavanem, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti.

(3) Kambja valla sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab ja selle täitmist korraldab vallavalitsus.

(1) Kambja valda (sealhulgas valla omavalitsusorganeid) esindab kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ette nähtud institutsioonides vallasekretär või tema poolt volitatud isik.

(2) Vallasekretär esindab valda erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.

(3) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

(2) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

Tunnistatakse kehtetuks Ülenurme Vallavolikogu 27. mai 2014. a määrus nr 11 „Ülenurme valla põhimäärus“, Ülenurme Vallavolikogu 8. veebruari 2011. a määrus nr 1 „Ametiasutuse hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise kord Ülenurme vallas” ja Kambja Vallavolikogu 29. novembri 2012. a määrus nr 39 „Kambja valla põhimäärus”.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatas avaldamist.