Toetuste kord

(1) Määrus sätestab Kernu valla eelarvest isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antavate rahaliste toetuste maksmise tingimused ja korra.

(2) Toetused jagunevad täiendavateks sotsiaaltoetusteks (edaspidi sotsiaaltoetused) ja muudeks toetusteks (edaspidi muud toetused). Sotsiaaltoetuste maksmine on seatud sõltuvusse isiku või perekonna sissetulekust, muude toetuste maksmine sissetulekust ei sõltu.

(3) Toetused on

1) sünnitoetus

2) lapsehoiutoetus

3) lasteaiatoetus

4) kooliminekutoetus

5) gümnaasiumitoetus

6) koolilõunatoetus

7) koolisõidutoetus

8) õpilastoetus

9) õpilaskodutoetus

10) huvikoolitoetus

11) juubelitoetus

12) küttepuudetoetus

13) ravimitoetus

14)

15) sotsiaalteenuse toetus

16) hooldekodutoetus

17) erihoolekandeteenuse toetus

18) matusetoetus

19) erakorraline toetus

(1) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna ametnik (edaspidi sotsiaaltöötaja) kontrollib esitatud taotluse vastavust määrusest tulenevatele nõuetele. Kui taotlus on ebaselge, mittetäielik, selles esineb muid puudusi või on vajalik täiendavate andmete või dokumentide esitamine, määrab sotsiaaltöötaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või dokumentide esitamiseks (edaspidi puuduste kõrvaldamine) tähtaja. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse taotlus jätta läbi vaatamata. Taotluse läbivaatamata jätmisest teavitab sotsiaaltöötaja taotlejat kirjalikult.

(2) Toetuse taotlemiseks nõutavad kuludokumendid tuleb esitada kolme kuu jooksul kulutuse tegemisest arvates. Sellest varem tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei määrata. Toetusi, mida ei maksta kuludokumentide alusel, makstakse tagasiulatuvalt mitte enam kui taotluse esitamisele eelnenud kolme kalendrikuu eest.

(3) Vallavalitsus või määruses sätestatud juhtudel sotsiaaltöötaja otsustab toetuse maksmise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või taotluses puuduste kõrvaldamisest.

(4) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest

(5) Kui määrusest ei tulene teisiti, makstakse toetus vastavalt toetuse saaja soovile

1) sularahas vallavalitsuse kassast;

2) tema arvelduskontole Eestis;

3) tema kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis, või

4) tema arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetuse saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud.

(6) Sotsiaaltoetuse määramise või sellest keeldumise otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsuse kaudu maavanemale, muude toetuste korral vallavalitsusele.

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) elukoht – Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud elukoht;

2) püsiv elukoht Kernu vallas – rahvastikuregistrisse kantud elukoht, mis on asunud Kernu vallas vähemalt toetuse taotlemisele eelneva aasta 31. detsembrist kuni toetuse taotlemise ajani;

3) lapsevanem – lapse hooldusõiguslik vanem, eestkostja või last hooldav isik (kasuvanem), kellele on kohus andnud otsustusõiguse lapse hoolduse asjades;

4) üksikvanem - lapsevanem, kelle lapsel on õigus riiklikule üksikvanema lapse toetusele, või kelle lapse teine vanem on surnud;

5) valla elanik – inimene, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas;

6) töö - töötamine töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, avaliku teenistujana, juriidilise isiku juhtimisorgani liikmena või füüsilisest isikust ettevõtjana

7) vallas asuv kool – üldhariduskool, mille asukoht on Kernu vallas;

8) vallas asuv lasteasutus – koolieelne lasteasutus, mille asukoht on Kernu vallas;

9) munitsipaallasteasutuse tegevuskulu lapse kohta – vallavalitsuse poolt kinnitatud Haiba lasteaia ja Laitse lasteaia tegevuskulude keskmine arvestuslik maksumus ühe lapse kohta;

10) sissetulek – netosissetulek;

11) toimetulekupiir – Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks perekonna esimesele liikmele kehtestatud toimetulekupiir.

(1) Sünnitoetust makstakse lapse sündimise või lapsendamise korral, kui rahvastikuregistrisse kantav lapse elukoht asub Kernu vallas.

(2) Vastsündinu elukoha määramisel lähtutakse elukoha aadressist, mis kantakse rahvastikuregistrisse lapse sünni registreerimisel.

(3) Lapsendamise korral makstakse sünnitoetust juhul, kui lapsendamine toimub enne lapse üheaastaseks saamist. Lapsendatud lapse elukoha määramisel lähtutakse elukoha aadressist, mis kantakse rahvastikuregistrisse pärast lapsendamise kohtumääruse jõustumist.

(4) Sünnitoetuse suuruseks on 160 (sada kuuskümmend) eurot. Kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht asub Kernu vallas, on sünnitoetuse suuruseks 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

(5) Sünnitoetust makstakse iga sündinud või lapsendatud lapse pealt.

(6) Sünnitoetuse väljamaksmise aluseks on lapsevanema vormikohane taotlus (lisa 1).

(1) Lapsehoiutoetust makstakse lapsehoiu eest tasumiseks, kui

1) lapse elukoht asub Kernu vallas;

2) last ei ole kantud ühegi munitsipaal- ega eralasteaia nimekirja;

3) teeniduspiirkonna lasteasutuses ei ole lapse jaoks vaba kohta (lapsehoiutoetust ei maksta, kui lapsevanem ei ole esitanud taotlust lapse vastuvõtmiseks teeninduspiirkonna lasteasutusse või on eelneva 12 kuu jooksul lapsele teeninduspiirkonna lasteasutuses eraldatud kohast loobunud);

4) mõlemad lapsevanemad käivad (üksikvanem käib) tööl või on tegemist erivajadusega lapsega;

5) lapsehoiuteenuse osutajal on kehtiv tegevusluba või kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus.

(2) Õigus saada lapsehoiutoetust tekib pärast vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmise lõppemist ja lõpeb lapse minekul koolieelsesse lasteasutusse või õppima asumisel üldhariduskoolis.

(3) Lapsehoiutoetuse suuruseks on 50% munitsipaallasteasutuse tegevuskulust lapse kohta. Kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht asub Kernu vallas, on lapsehoiutoetuse suuruseks 100% munitsipaallasteasutuse tegevuskulust lapse kohta. Lapsehoiutoetuse määramist käesolevas lõikes sätestatust suuremas ulatuses saab vallavalitsus otsustada vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

(4) Vaatamata lõikes 3 sätestatud lapsehoiutoetuse suurusele ei maksta lapsehoiutoetust enam kui on lapsehoiuteenuse tegelik maksumus. Lapsehoiuteenuse maksumuse hulka ei arvestata toidu ega õppevahendite maksumust.

(5) Lapsehoiutoetuse määramiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus, milles tuleb ära näidata taotleja nimi, elukoht ja sidevahendite numbrid (telefon, e-post) ning lapse nimi ja elukoht. Taotlusele tuleb lisada

1) mõlema lapsevanema või üksikvanema töötamist või lapse erivajadusi tõendavad dokumendid. Nimetatud dokument (dokumendid) tuleb esitada toetuse esmakordsel taotlemisel ning hiljem teavitada vallavalitsust kümne päeva jooksul töötamise lõpetamisest või erivajaduse lõppemisest;

2) lapsehoiuteenuse ostmist tõendav kuludokument iga kuu kohta, mille eest toetust taotletakse. Kuludokumendis peab olema eraldi välja toodud toidu ja õppevahendite maksumus. Lapsehoiutoetuse määramiseks kontrollitakse kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täitmist selle kuu seisuga, mille kohta kuludokument esitatakse.

(6)

(1) Lasteaiatoetust makstakse

1) koolieelses munitsipaallasteasutuses käiva lapse toidukulude ja lasteasutuse muude kulude (majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks, õppevahendite kulu) vanemate poolt kaetava osa tasumiseks, kui sissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetuleku piiri ning lapse elukoht asub Kernu vallas;

2) koolieelses lasteasutuses, mille tegevust reguleerib erakooliseadus, käiva lapse eest õppemaksu tasumiseks, kui lapse elukoht asub Kernu vallas ning tegemist on erivajadusega lapsega, muukeelses lasteasutuses käiva lapsega või olukorraga, kus teeninduspiirkonna lasteasutuses ei ole lapse jaoks vaba kohta (lasteaiatoetust ei maksta, kui lapsevanem ei ole esitanud taotlust lapse vastuvõtmiseks teeninduspiirkonna lasteasutusse või on eelneva 12 kuu jooksul lapsele teeninduspiirkonna lasteasutuses eraldatud kohast loobunud).

(2) Lasteaiatoetuse suuruseks on käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktis 1 märgitud juhul 0,3-kordne toimetulekupiir lapse kohta kuus;

2) punktis 2 märgitud juhul 50% munitsipaallasteasutuse tegevuskulust lapse kohta. Kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht asub Kernu vallas, on lapsehoiutoetuse suuruseks 100% munitsipaallasteasutuse tegevuskulust lapse kohta. Lasteaiatoetuse määramist käesolevas punktis sätestatust suuremas ulatuses saab vallavalitsus otsustada vallavolikogu hariduskomisjoni ettepanekul. Vaatamata käesolevas punktis sätestatud lasteaiatoetuse suurusele ei maksta toetust tegelikult tasutud õppemaksust enam.

(3) Lasteaiatoetuse määramiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse, milles tuleb näidata

1) taotleja nimi ja elukoht;

2) lapse nimi ja koolieelne lasteasutus, kus laps käib;

3) millis(t)e kalendrikuu(de) eest toetust soovitakse.

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 märgitud juhul tuleb taotluses näidata ka pereliikmete arv ja sissetuleku suurus ning lisada taotlusele toidu- või muude kulude eest tasumist tõendav dokument, kui laps käib väljaspool Kernu valda asuvas koolieelses lasteasutuses. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 märgitud juhul tuleb taotluses näidata tasumisele kuuluva (või tasutud) õppemaksu suurus ja see, kas soovitakse, et vallavalitsus kannaks õppemaksutoetuse esitatava arve alusel üle erakoolile või maksaks selle välja taotlejale. Viimasel juhul tuleb taotlusele lisada kuludokument.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 märgitud juhul on lasteaiatoetuse maksmise aluseks sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Kooliminekutoetust makstakse lapse esimesse klassi mineku korral, kui lapse elukoht asub Kernu vallas.

(2) Kooliminekutoetuse suuruseks on 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht asub Kernu vallas, on kooliminekutoetuse suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot.

(3) Kooliminekutoetuse määramiseks esitab lapsevanem lapse koolimineku aasta 1. augustist kuni 30. septembrini vallavalitsusele taotluse, milles tuleb ära näidata taotleja nimi, lapse nimi, elukoht ning kool, kuhu laps õppima asub.

(4) Kooliminekutoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Gümnaasiumitoetust makstakse Eestis asuva gümnaasiumi statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele, kelle elukoht asub Kernu vallas, koolisõidu ja õpilaskodu või muu elamispinna eest tasumiseks ja muude õpingutega seotud kulutuste kandmiseks.

(2) Gümnaasiumitoetuse suuruseks on 20 (kakskümmend) eurot kuus. Kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht, täisealise õpilase puhul aga tema enda püsiv elukoht asub Kernu vallas, on gümnaasiumitoetuse suuruseks 40 (nelikümmend) eurot kuus.

(3) Gümnaasiumitoetuse määramiseks esitab lapsevanem või täisealine õpilane vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata taotleja nimi, õpilase nimi, elukoht ja gümnaasium, kus õpilane õpib.

(4) Gümnaasiumitoetust makstakse kogu aja eest, mil õpilane gümnaasiumis õpib, välja arvatud juuli- ja augustikuu eest. Õpilase õppimist gümnaasiumis tõendab vastav kanne Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(5) Gümnaasiumitoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Koolilõunatoetust makstakse vallas asuva kooli õpilaste toitlustamiseks.

(2) Koolilõunatoetuse suuruseks on 1 (üks) euro ühe koolilõuna kohta.

(3) Õpilase toitlustamise eest tasub vallavalitsus. Koolilõunatoetust lapsevanemale välja ei maksta.

(4) Kui vallas asuvas koolis pakutakse lisaks koolilõunale ka hommikusööki, võib vallavalitsus maksta koolilõunatoetust täiendavalt ka hommikusöögi eest tasumiseks, kui sissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetulekupiiri või on tegemist nelja- või enamalapselise või hooldusperega ning lapsevanema ja õpilase elukoht asub Kernu vallas.

(5) Käesoleva paragrahvi neljanda lõike alusel makstava koolilõunatoetuse määramiseks esitab lapsevanem taotluse, milles tuleb näidata

1) taotleja nimi ja elukoht;

2) õpilase nimi ja kool, kus ta õpib;

3) millis(t)e kalendrikuu(de) eest koolilõunatoetust soovitakse;

4) pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud juhul on koolilõunatoetuse maksmise aluseks sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Koolisõidutoetust makstakse, kui

1) vallas asuva kooli õpilane või vallas asuvas lasteasutuses käiv laps kasutab kooli- (lasteaeda-) ja kojusõiduks valla õpilasliinidel liikuvat ühistransporti;

2) vallas asuva kooli õpilane kasutab kooli- ja kojusõiduks väljaspool õpilasliine liikuvat ühistransporti;

3) vallas asuva kooli õpilase lapsevanem korraldab kokkuleppel vallavalitsusega ise oma lapse vedamise enam kui kolme kilomeetri kauguselt kooli või bussipeatusesse ja tagasi koju;

4) vallas asuva kooli õpilase kooli- ja kojusõidu külast või piirkonnast, kuhu õpilasliini korraldamine on laste vähese arvu tõttu ebaotstarbekohane, kus puudub väljaspool õpilasliine liikuv muu sobiv ühistransport ja lapsevanemaga ei ole võimalik kokku leppida, et ta ise korraldaks oma lapse vedu kooli ja tagasi koju, korraldab vald;

5) muukeelse õppekeelega Harjumaal asuvas põhikooli õpilane kasutab kooli- ja kojusõiduks ühistransporti;

6) erivajadustega lastele mõeldud põhikooli (klassi) õpilane kasutab kooli- ja kojusõiduks ühistransporti;

7) erivajadustega lastele mõeldud põhikooli (klassi) õpilase lapsevanem korraldab vallavalitsusega saavutatud kokkuleppe alusel ise oma lapse vedamise kooli tagasi koju, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-7 märgitud juhtudel peab õpilase elukoht asuma Kernu vallas. Ühistranspordiks käesoleva paragrahvi tähenduses ei ole linnasisene ühistransport.

(3) Koolisõidutoetuse suuruseks on käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 märgitud juhtudel – 100% sõidukuludest;

2) punktides 3 ja 7 märgitud juhtudel – viisteist (15) senti kilomeetri kohta. Seejuures arvestatakse ainult spetsiaalselt lapse vedamiseks sõidetud kilomeetreid.

(4) Koolisõidutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3, 5, 6 ja 7 sätestatud juhtudel tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus. Kui taotlus sisaldab lapsevanema ettepanekut käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 7 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks, peab avaldusest nähtuma ka õpilase vedamiseks läbitav marsruut ja selle pikkus kilomeetrites. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud juhtudel tuleb avaldusele lisada sõidupiletid. Sõidupiletid peavad olema loetava kuupäeva ja hinnaga ning kuupäevade kaupa süstematiseeritud.

(5) Taotlust koolisõidutoetuse saamiseks ei pea esitama, kui

1) valla õpilasliinidel on vedajaga sõlmitud leping, mille kohaselt sõidukulude eest tasub vald;

2) vald korraldab lapse vedamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohaselt.

Toetust neil juhtudel lapsevanemale välja ei maksta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 7 märgitud kokkuleppe lapse vedamiseks võib vallavalitsus sõlmida ka mõne muu isikuga peale lapsevanema. Nimetatud isik on sel juhul õigustatud saama ka koolisõidutoetust.

(7) Koolisõidutoetuse maksmise aluseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 5 ja 6 märgitud juhtudel on sotsiaaltöötaja otsus, punktides 3 ja 7 märgitud juhtudel vedajaga sõlmitud leping või vallavalitsuse korraldus.

(1) Õpilastoetust makstakse algkooli, põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse enesearendamiseks ja ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks, kui õpilase või lasteasutuses käiva lapse elukoht asub Kernu vallas. Õpilastoetust ei saa maksta vanemale kui 20-aastasele isikule.

(2) Õpilastoetust võib taotleda eelkõige järgmiste tegevuste kulude katteks

1) osalemine vabariiklikel aineolümpiaadidel, spordivõistluste vabariiklikel võistlustel, muudel õpilasüritustel;

2) osalemine rahvusvahelistes õpilasprogrammides (õpilasvahetused jms);

3) osalemine rahvusvahelistel konkurssidel, spordivõistlustel.

(3) Õpilastoetuse suuruseks vabariiklikel üritustel osalemise korral on kuni 20 (kakskümmend) eurot ja rahvusvahelistel üritustel osalemise korral kuni 100 (sada) eurot. Kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht, täisealise õpilase puhul aga tema enda püsiv elukoht asub Kernu vallas, on õpilastoetuse suuruseks vabariiklikel üritustel osalemise korral on kuni 40 (nelikümmend) eurot ja rahvusvahelistel üritustel osalemise korral kuni 200 (kakssada) eurot.

(4) Taotluse õpilastoetuse määramiseks võib esitada õpilane, lapsevanem, kool, lasteaed, samuti võivad seda teha teised isikud.

(5) Taotlus õpilastoetuse määramiseks tuleb esitada vallavalitsusele. Taotluses tuleb ära näidata

1) taotleja nimi ja elukoht (asukoht);

2) lapse nimi, kellele õpilastoetuse määramist taotletakse, tema elukoht ja kool (lasteaed), kus laps õpib (käib);

3) üritus (tegevus), millel osalemise eest õpilastoetust taotletakse;

4) taotletava õpilastoetuse suurus.

(1) Õpilaskodutoetust makstakse õpilaskodus elamise eest tasumiseks, kui toetuse taotleja ja õpilase elukoht asub Kernu vallas

1) põhikooli õpilase lapsevanemale;

2) kutseõppeasutuse õpilase lapsevanemale või täisealisele õpilasele endale, kelle sissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetuleku piiri.

(2) Õpilaskodutoetuse suuruseks on käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktis 1 märgitud juhul on õpilaskodutoetuse suuruseks 100% õpilaskodu maksumusest; 2) punktis 2 märgitud juhul 20 (kakskümmend) eurot kuus. Kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht, täisealise õpilase puhul aga tema enda püsiv elukoht asub Kernu vallas, on õpilaskodutoetuse suuruseks 40 (nelikümmend) eurot kuus.

(3) Õpilaskodutoetuse määramiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata

1) taotleja nimi ja elukoht;

2) õpilase nimi ja kool, kus ta õpib;

3) millis(t)e kalendrikuu(de) eest toetust soovitakse;

4) pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

5) kas soovitakse, et vallavalitsus kannaks õpilaskodutoetuse üle koolile (või kooli pidajale) või maksaks selle välja taotlejale.

(4) Õpilaskodutoetuse maksmine toimub sotsiaaltöötaja otsuse ja kooli (või kooli pidaja) arve alusel või vastava kuludokumendi alusel.

(1) Huvikoolitoetust makstakse Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud huvikoolis õppimise eest tasumiseks, kui lapse elukoht asub Kernu vallas ja sissetulek pereliikme kohta kuus on väiksem lõikes 2 sätestatud piirist.

(2) Huvikoolitoetuse suuruseks on

1) 25% lapsevanema poolt lapse huvikoolis õppimise eest makstud osalustasust (edaspidi huvikooli osalustasu), kui sissetulek pereliikme kohta kuus on alla viiekordse toimetulekupiiri;

2) 50% huvikooli osalustasust, kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht asub Kernu vallas ning sissetulek pereliikme kohta kuus on alla viiekordse toimetulekupiiri;

3) 50% huvikooli osalustasust, kui sissetulek pereliikme kohta kuus on alla neljakordse toimetulekupiiri;

4) 100% huvikooli osalustasust, kui mõlema lapsevanema või üksikvanema püsiv elukoht asub Kernu vallas ning sissetulek pereliikme kohta kuus on alla neljakordse toimetulekupiiri.

(3) Huvikoolitoetuse määramiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus. Taotluses tuleb ära näidata

1) taotleja nimi ja elukoht;

2) õpilase nimi ja elukoht;

3) huvikool, kus laps õpib;

4) perekonna sissetulekut tõendavad dokumendid;

5) tasumisele kuuluva (tasutud) huvikooli osalustasu suurus;

6) kas soovitakse, et vallavalitsus kannaks huvikoolitoetuse üle huvikoolile (vastava arve alusel) või maksaks selle välja taotlejale (kuludokumendi alusel).

(4) Huvikoolitoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Juubelitoetust makstakse valla elanikule tema 70., 75., 80., 85. ja 90. ning alates 91. eluaastast iga sünnipäeva puhul.

(2) Juubelitoetuse suuruseks on 35 (kolmkümmend viis) eurot.

(1) Küttepuudetoetust makstakse isikule

1) kes saab pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;

2) kelle elukoht asub Kernu vallas;

3) kes elab üksinda või koos teise riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saava isikuga, kui mõlema pensionid kokku ei ületa seitsmekordset toimetulekupiiri, Kernu vallas asuvas ahiküttega eluruumis;

4) kelle omanduses ei ole metsa;

5) kelle suhtes ülalpidamiskohustusega isikud puuduvad või ei ole neilt võimalik ülalpidamist saada.

Toetuse taotleja peab vastama kõigile nimetatud tingimustele.

(2) Küttepuudetoetuse maksmisel ei lähtuta toimetulekutoetuse määramiseks kehtestatud eluasemekulude piirmääradest.

(3) Küttepuudetoetuse suuruseks on kuni 130 (sada kolmkümmend) eurot kalendriaastas.

(4) Küttepuudetoetuse määramiseks peab toetuse taotleja või tema eestkostja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotlusele tuleb lisada küttepuude ostmist tõendav kuludokument.

(5) Küttepuudetoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Ravimitoetust makstakse retseptiravimite ostmiseks lapsele, puudega inimesele, töövõimetuspensionärile ja mittetöötavale pensionärile, kelle elukoht asub Kernu vallas.

(2) Ravimitoetuse määramiseks peab toetuse taotleja või tema eestkostja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotlusele tuleb lisada ravimite ostmist tõendav kuludokument, millelt nähtub ka ravimi nimetus.

(3) Ravimitoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus, kui toetus ei ületa kahekordset toimetulekupiiri kalendriaastas. Ravimitoetuse maksmist suuremas ulatuses saab otsustada vallavalitsus.

Rehabilitatsioonitoetus

(1) Sotsiaalteenuse toetust makstakse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks tingimusel, et lapse elukoht asub Kernu vallas.

(2) Sotsiaalteenuse toetust makstakse järgmiste sotsiaalteenuste osutamiseks

1) sotsiaaltransport;

2) isiklik abistaja või tugiisik;

3) psühholoog;

4) logopeed;

5) füsioteraapia;

6) massaaž;

7) ujumine;

8) ratsutamisteraapia;

9) intervallhoid;

10) laager;

11) koolitus;

12) muu teenus, mis soodustab raske või sügava puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut.

(3) Sotsiaalteenuse toetuse määramist kalendriaastas seitsmekordsest toimetulekupiirist

(4) Sotsiaalteenuse toetuse saamiseks peab toetuse taotleja või tema eestkostja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata sotsiaalteenuse maksumus ja see, kas soovitakse, et vallavalitsus kannaks toetuse esitatava arve alusel üle teenuse osutajale või maksaks selle välja taotlejale. Viimasel juhul tuleb taotlusele lisada kuludokument.

(5) Sotsiaalteenuse toetuse maksmiseks võib vallavalitsus kasutada muude vahendite kõrval ka riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejääki.

(1) Hooldekodutoetust makstakse täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla (edaspidi hoolduse vajaja), väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest tasumiseks, kui

1) ta on suunatud vallavalitsuse poolt hooldekodusse hooldamisele, samuti juhul, kui ta on läinud või paigutatud hooldekodusse ilma vallavalitsuse suunamiseta ja vallavalitsus on hinnanud tema hooldekodus hooldamise vajaduse tõendatuks (hooldamise vajadust tuleb seejuures hinnata samas korras nagu hooldekodusse suunamisel);

2) tema elukoht asub Kernu vallas;

3) tal omal puuduvad vahendid (s.h kinnisvara) hooldekodu teenuse eest (hooldustasu) tasumiseks;

4) puuduvad isikud, kellel on hoolduse vajaja suhtes ülalpidamiskohustus või ei ole neilt võimalik ülalpidamist (elatist) saada;

5) ta ise osaleb hooldekodu teenuse eest tasumisel vastavalt oma võimalustele. Hoolduse vajaja peab hooldekodutoetuse saamiseks vastama kõigile nimetatud tingimustele. Hoolduse vajaja vastavust kõigile nimetatud tingimustele kontrollitakse kogu toetuse maksmise perioodil. Kui hoolduse vajajal on olemas tema suhtes ülalpidamiskohustusega isikud, siis tuleb regulaarselt (vähemalt korra aastas) hinnata ka nende võimet ülalpidamiskohustust täita.

(2) Hooldekodutoetuse suuruseks on hooldekodu teenuse maksumus (hooldustasu), millest on maha arvatud hoolduse vajaja ja tema suhtes ülalpidamiskohustusega isikute kanda jääv osa.

(3) Hooldust vajava isiku või tema suhtes ülalpidamiskohustusega isiku(te) varandusliku seisundi paranedes, sealhulgas hooldust vajava isiku vanaduspensioni ja/või puudega inimese sotsiaaltoetuse suurenedes võib määratud hooldekodutoetust vähendada. Hooldust vajava isiku või tema suhtes ülalpidamiskohustusega isiku(te) varandusliku seisukorra halvenedes võib hooldekodutoetust suurendada.

(4) Hooldekodutoetuse saamiseks peab hooldust vajav isik või tema esindaja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb ära näidata kõik isikud, kellel on hooldust vajava isiku suhtes seadusest või lepingust tulenev ülalpidamiskohustus, nende aadressid ja sidevahendid, samuti muud olulist tähtsust omavad asjaolud.

(5) Hooldekodutoetuse maksmine toimub vallavalitsuse korralduse ja hooldekodu poolt esitatud arve või toetuse saaja poolt esitatud kuludokumendi alusel.

(1) Erihoolekandeteenuse toetust makstakse keskmise, raske või sügava puudega valla elanikule igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks, kui vastavat teenust riigieelarvest ei rahastata või rahastatakse ainult osaliselt ning erihoolekandeteenust saama õigustatud isikul (edaspidi teenuse vajaja) endal ja tema suhtes ülalpidamiskohustust omavatel isikutel puuduvad vahendid teenuse eest tasumiseks. Isikut käsitatakse teenuse vajajana, kui teenuse vajadus tuleneb isikule koostatud rehabilitatsiooniplaanist.

(2) Erihoolekandeteenuse toetuse suuruseks on kuni 250 (kakssada viiskümmend) eurot kalendrikuus. Toetuse maksmist suuremas ulatuses saab vallavalitsus otsustada vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

(3) Erihoolekandeteenuse toetuse määramiseks peab teenuse vajaja või tema seaduslik esindaja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb ära näidata kõik isikud, kellel on teenuse vajaja suhtes seadusest või lepingust tulenev ülalpidamiskohustus, nende aadressid ja sidevahendid, samuti muud olulist tähtsust omavad asjaolud. Kui avalduse esitab teenuse vajaja seaduslik esindaja, peab sellele olema lisatud teenuse vajaja kirjalik nõusolek, kui seadusest ei tulene teisiti.

(4) Erihoolekandeteenuse toetust teenuse vajajale või tema seaduslikule esindajale välja ei maksta, vaid toetuse ulatuses tasutakse erihoolekandeteenuse eest selle osutajale.

(1) Matusetoetust makstakse valla elaniku surma korral tema matuse korraldamiseks.

(2) Matusetoetuse suuruseks on 100 (sada) eurot.

(3) Matusetoetust makstakse matusekorraldajale. Matusekorraldaja on käesoleva paragrahvi mõttes isik, kes kannab matuse korraldamise kulud. Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud.

(4) Matusetoetuse saamiseks peab matusekorraldaja esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse (lisa 2). Taotluses peab toetuse taotleja kinnitama matusekorraldajaks olemist.

(5) Matusetoetuse maksmise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus ja surmatõendi koopia.

(1) Erakorralist toetust makstakse valla elanikule tema toetamiseks

1) tulekahju või loodusõnnetuste poolt põhjustatud kulutuste kandmisel;

2) tule- ja/või eluohtliku olukorra likvideerimisel või eluohtliku olukorra ennetamisel (näiteks häirenupu teenus);

3) muudel (määruse §-des 4 – 21 loetlemata) põhjendatud juhtudel.

(2) Erakorralise toetuse suuruseks käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktis 1 nimetatud juhtudel on kuni seitsmekordne toimetulekupiir kalendriaastas;

2) punktis 2 nimetatud juhtudel on kuni viiekordne toimetulekupiir kalendriaastas;

3) punktis 3 nimetatud juhtudel on kuni kolmekordne toimetulekupiir kalendriaastas.

(3) Erakorraline toetus seisneb rahasumma ühekordses maksmises.

(4) Erakorralise toetuse määramiseks peab toetuse taotleja või tema seaduslik esindaja esitama vallavalitsusele motiveeritud taotluse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust suurema toetuse määramist saab otsustada vallavolikogu.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2015. a.