Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Võhma linnas
Table of Provisions (18)
Statutory Text (18 Articles)
(1) Käesolev sotsiaaltoetuste (edaspidi toetuste) määramise ja maksmise kord (nimetatud kord) reguleerib sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise isikule, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistri andmebaasis registreeritud Võhma linn ning kes elab reaalselt Võhma linnas.
(2) Toetuste maksmise eesmärk on aidata vähekindlustatud või toimetulekuraskustes peredel, erivajadusega inimestel, lastel, eakatel, puuetega inimestel, töötutel ja töövõimetutel toime tulla ajutiste majandusraskustega, lähtudes võrdsete võimaluste printsiibist ja toetada teatud peresündmusi.
(3) Toetuste maksmise ülesanne on abi osutamine peredele raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks ja erivajadusega inimestele sotsiaalse turvalisuse tagamiseks.
(4) Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite maksmist korraldavad ja peavad selle üle arvestust linnavalitsus, sotsiaalnõunik ja pearaamatupidaja.
(5) Toetusi finantseeritakse riigieelarvest, linnaeelarvest ja muudest allikatest, toetus võib olla raha, asi või osutatav teenus.
Käesolevas korras käsitletavad mõisted
1) sotsiaaltoetus - ühekordne rahaline toetus isiku või perekonna majanduslikult raske olukorra leevendamiseks või teatud peresündmuste toetamiseks;
2) sissetulekust mittesõltuv sotsiaaltoetus - makstakse käesoleva korra alusel sihtgrupile nimekirja alusel, arvestamata saaja sissetulekut;
3) sissetulekust sõltuv sotsiaaltoetus - makstakse arvestades taotleja majanduslikku hetkeolukorda, sissetulekuid, toimetulekut ja võimalusi;
4) vähekindlustatud pere - pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla kahekordse toimtuleku piiri;
5) toimetulekuraskustes pere - pere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla kehtiva toimetulekupiiri;
6) erivajadustega inimesed - inimesed, kellele on määratud puue või kes on ealistest muutustest tingitult sunnitud kasutama eluks vajalikke abivahendeid või -teenuseid;
7) ajutine majandusraskus - töötuse, õnnetusjuhtumi, raske haigestumise või muul sarnasel põhjusel majanduslikult raske olukord;
8) võrdsete võimaluste printsiip - põhimõte, mis tagab võimalused aitamaks puuetega ja erivajadusega inimestel samaväärselt tervetega toime tulla;
9) sotsiaalne turvalisus - tagatud eluliselt esmatähtsad vajadused toidule, eluasemele, arstiabile, füüsilisele turvalisusele.
(1) Sotsiaaltoetuste taotlemise aluseks on taotleja poolt nõuetekohaselt täidetud vormikohane avaldus ja nõutavad lisadokumendid, v.a paragrahvi 4 lõike 2 punktis 4 ning paragrahvis 13 nimetatud toetus.
(2) Sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste puhul on määramise ja maksmise aluseks käesolev kord ja sotsiaaltöötaja poolt koostatud kassa- või pangalehed või muud toetust puudutavad maksedokumendid.
(3) Sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust on õigus taotleda perekonnal, kus kõik töövõimelised tööeas pereliikmed töötavad või õpivad või on ametlikult registreeritud töötuna või üks pereliikmetest on kodus alla 3-aastase lapsega või hooldab puudega isikut ning perekonna tulud kuus on alla kahekordse toimetulekupiiri pereliikme kohta, samuti üksi elaval pensionäril, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kelle pension on väiksem kui 200 eurot kuus.
(4) Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud, toimetulekuraskustes, erivajadustega või ajutistes majandusraskustes peredele.
(5) Jooksval kuul otsustatakse üldjuhul taotlused, mis on laekunud enne 20. kuupäeva ja millele on lisatud kõik vajalikud dokumendid.
(6) Sissetulekust sõltuvate Võhma linnas makstavate sotsiaaltoetuste määramise, suuruse ja maksmise viisi kohta teeb ettepanekud linnavalitsuse sotsiaalkomisjon ning kinnitab linnavalitsus oma õigusaktiga.
(7) Väljamaksmine toimub linnavalitsuse korralduse ja kassa- või pangalehtede või muude toetust puudutavate dokumentide alusel.
(8) Sotsiaaltoetuste määramisest võib keelduda, kui
1) taotleja on esitanud valeandmeid;
2) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
3) mittetöötavad täiskasvanud pereliikmed ei osale aktiivselt tööturuametis töö otsimisega või on korduvalt keeldunud pakutud tööst;
4) linnavalitsusele teadaolevalt avalduse esitanud pereliikmed töötavad tööle vormistamata Eestis või välismaal;
5) toetuste maksmiseks puuduvad eelarves vahendid.
(9) Keelduv otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 päeva jooksul.
(1) Võhma linna eelarvest makstavate sissetulekust mittesõltuvate sotsiaaltoetuste (v.a koolieelikute jõulutoetus) määrad kinnitab Võhma linnavolikogu oma õigusaktiga.
(2) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on
1) sünnitoetus;
2) matusetoetus;
3) ranitsatoetus;
4) koolieelikute jõulutoetus.
(1) Sünnitoetust on õigus taotleda ühel lapsevanemal iga sündinud lapse kohta, kui lapsevanema ning tema sündinud lapse Eesti Rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Võhma linn.
(2) Vanemal on õigus saada sünnitoetust, kui sünd on registreeritud ühe kuu jooksul lapse sünnist ja üks vanematest on oma elukoha registreerinud Võhma linnas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi.
(3) Sünnitoetust makstakse kahes võrdses osas järgmiselt: esimene osa pärast lapse sündi ja teine osa lapse aastaseks saamisel.
(3<sup>1</sup>) Sünnitoetuse teine osa makstakse välja ainult juhul, kui toetuse taotleja ja lapse elukohana on lapse sünnist kuni lapse aastaseks saamiseni Eesti Rahvastikuregistris katkematult registreeritud Võhma linn.
(4) Sünnitoetus kantakse ühe vanema arvelduskontole.
(1) Matusetoetust määratakse surmahetkel Võhma linna registris olnud isiku surma korral tema surma registreerinud isikule (matuse korraldajale).
(2) Toetus makstakse matuse korraldajale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast surma registreerimist.
(3) Juhul, kui matuse korraldajaks on linnavalitsus, arvestatakse matusetoetuseks tegelik mõistlik kulu.
(1) Ranitsatoetust on õigus saada esmakordselt 1. klassi astuval lapsel.
(2) Toetus määratakse lapsevanema või eestkostja avalduse ja kooliga võrreldud nimekirja alusel ning sotsiaaltöötajal on õigus kontrollida kooli vastuvõtu nimekirju.
(3) Toetus makstakse üldjuhul augustikuu jooksul ühele lapsevanemale või eestkostjale, erandjuhul teeb linnavalitsuse sotsiaalkomisjon toetuse maksmise viisi kohta ettepaneku linnavalitsusele.
(1) Jõulutoetusena käsitletakse käesolevas korras jõulupakke, millele on õigus reaalselt Võhma linnas elavatel koolieelikutel.
(2) Jõulupakkide saajate nimekirja koostab sotsiaaltöötaja.
(1) Võhma linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste (v.a hoolekandeasutuses viibivate isikute toetus, toidurahatoetus) määrad kinnitab Võhma linnavolikogu oma õigusaktiga.
(2) Sissetulekust sõltuvad toetused on
1) hoolekandeasutuses viibivate isikute toetus;
2) toidurahatoetus;
3) muu ühekordne sotsiaaltoetus;
4) vältimatu toetus;
5) küttetoetus;
6) paljulapselise pere koolitoetus;
7) toimetulekutoetus.
(1) Hoolekandeasutustes viibivate isikute igakuulised ülalpidamiskulud katab linnavalitsus nendel isikutel, kellel puudub seadusjärgne ülalpidaja või ta pole võimeline ise ülalpidamiskulusid katma.
(2) Isik tasub ülalpidamiskuludeks vähemalt 90% oma pensionist ja 100% riiklikest (s.o puudega isiku toetus) või muudest toetustest. Kulude katmiseks koostatakse kahe- või kolmepoolne leping linnavalitsuse, hooldatava ja hooldusasutuse vahel, kus näidatakse hooldatava omaosalus ja tema kasutada jääv summa ühes kalendrikuus.
(3) Seadusjärgse ülalpidamiskohustusega isiku(te) olemasolu korral määratakse ülalpidamiskohustusega isiku(te) osaluse suurus hoolduskulude katmisel, arvestades isiku(te) majanduslikku toimetulekut ja varanduslikku seisu.
(4) Juhul, kui hooldatav suunatakse osaliselt linna poolt finantseeritavale hooldusele hoolekandeasutuses ning hooldataval ei ole ülalpidamiskohustusega isikut ega kedagi teist, kes osaleb hooldatava ülalpidamiskulude katmisel ja hooldataval on kinnisvara, võib sõlmida isikuga lepingu olemasoleva vara arvelt ülalpidamiskulude katmiseks. Linn võtab sellisel juhul endale kohustuse kanda ülalpidamiskulud kuni hooldatava elu lõpuni.
(1) Taotluse lapse toidukulude katmiseks saab esitada üldjuhul augustis ja detsembris lapsevanem või eestkostja.
(2) Määratakse koolis või lasteaias käiva lapse toidukulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.
(3) Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon arutab laekunud taotlusi ja teeb ettepaneku linnavalitsusele toetuse suuruse ja maksmise viisi kohta.
(4) Toetus makstakse lapsevanemale, eestkostjale, õppurile, õppeasutusele või tehakse raamatupidamisalane arvestus.
(1) Määratakse taotlejale kirjaliku vormikohase avalduse alusel tervisega seotud hädavajalike kulutuste või muude põhjendatud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul.
(2) Muu ühekordse toetuse taotlemise põhjuseks võib olla õnnetsjuhtumi (pereliikme haigus või invaliidistumine, loodusõnnetus, tulekahju vm ettenägematu asjaolu) tagajärgede likvideerimisega seotud kulude osaline hüvitamine.
(3) Toetus makstakse taotlejale, eestkostjale/hooldajale või teenuse osutajale.
(1) Erandolukorras (ohus on elu või tervis) olevale isikule/perele võib määrata tekkinud kohese vajaduse korral toetuse sotsiaalnõunik, teavitades sellest linnapead.
(2) Toetus makstakse sotsiaalnõuniku poolt kinnitatud kassa- või pangalehe alusel taotlejale või kassa- või pangalehel märgitud isikule. Toetuse võib välja maksta esemelisena (toiduained).
(1) Rahalist küttetoetust eluruumi kütmiseks on võimalus taotleda üldjuhul isikutel, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad.
(2) Küttetoetust määratakse taotlejale üks kord aastas.
(3) Iga küttetoetuse taotlust menetletakse linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni koosolekul juhtumipõhiselt, arvestades taotleja võimalusi ja vahendeid ise kütet muretseda.
(1) Toetust võivad taotleda kolme ja enama lapsega pered.
(2) Toetust makstakse perele üks kord aastas üldjuhul augustikuus ja toetuse suurus on seotud kutse- ja üldhariduskoolis õppivate laste arvuga.
(1) Toimetulekutoetust makstakse sotsiaalhoolekande seaduse 4 ptk. § 22, § 221, § 222 , § 223 alusel.
(2) Toimetulekutoetusest kommunaalmaksete kompenseerimisel on aluseks Võhma Linnavolikogu poolt kehtestatud eluruumi alaliste kulude piirmäärad.
(3) Toimetulekutoetust saab vormistada iga kuu 20. kuupäevani, väljamaksmine toimub viie tööpäeva jooksul nimetatud kuupäevast.
(4) Toimetulekutoetus makstakse taotlejale kassast või kantakse arvelduskontole toetuse arvutaja - sotsiaalnõuniku allkirjadega kassa- või pangalehtede alusel.
(5) Toimetulekutoetuse taotleja kirjalikul nõusolekul võib temale kuuluvast toetusest teha ülekandeid või väljamakseid kolmandatele isikutele.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a.