Hoolekandeasutusse hooldamisele suunamise tingimused ja kord

Määrus reguleerib üldhooldekodusse hooldamisele suunamise tingimusi ja korda Nissi vallas.

Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) üldhooldekodu (edaspidi hooldekodu), mis on loodud ööpäevaringseks elamiseks ja hooldamiseks, sealhulgas ravimiseks, põetamiseks ja rehabilitatsiooniks (edaspidi teenus või hooldamine) eakatele ja täisealistele puuetega isikutele, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega (edaspidi teenust vajav isik või teenuse kasutaja);

2) kohatasu – teenuse hind;

3) hooldekodutoetus – Nissi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) määratud toetus hooldekodu kohatasu maksmiseks;

4) ülalpidamiskohuslane – isik, kellel on teenust vajava isiku suhtes ülalpidamiskohustus.

(1) Teenusele suunamist saab taotleda teenust vajav isik, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Nissi vallas, või tema esindaja.

(2) Taotluses tuleb ära näidata

1) teenust vajava isiku nimi, elukoht ja sidevahendid (telefon, e-posti aadress);

2) põhjendus teenuse vajaduse kohta;

3) nõusolek isikuandmete töötlemiseks.

Taotluses võib ära näidata ka taotleja eelistatava hooldekodu.

(3) Taotlusele tuleb lisada

1) puude korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest puude raskusastme või töövõimetuse protsendi kohta;

2) rehabilitatsiooniplaan või geriaatrilise hindamise otsus, kui need on olemas;

3) perearsti arvamus teenuse vajalikkuse kohta;

4) volikiri, kui taotluse esitab teenust vajava isiku esindaja, või kohtumäärus, kui seda teeb eestkostja. Kui esindaja tegutseb volikirja alusel, peab volikirjast selgelt nähtuma, et see on antud (ka) teenusele suunamisega seotud asjaajamiseks.

(4) Vallavalitsusel on õigus nõuda vajadusel täiendavaid andmeid ja dokumente, kontrollida esitatud andmete õigsust riiklikest registritest ning teha kodukülastusi.

(5) Kui taotluses on puudusi (taotluses ei ole ära näidatud vajalikke andmeid või ei ole sellele lisatud kõiki nõutud dokumente), määrab vallavalitsus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

(6) Teenust vajavast isikust võivad vallavalitsusele teatada ka tema hooldaja, ülalpidamiskohuslane, pereliige, sugulane, naaber, perearst või teised isikud.

(1) Taotluse või määruse § 3 lõikes 6 nimetatud teate saamisel on vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötaja (edaspidi sotsiaaltöötaja) kohustatud teenust vajava isikuga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 7 päeva jooksul kontakti võtma, vajadusel tegema kodukülastuse, hindama hooldamise vajadust (hindamisinstrument on määruse lisa) ja esitama vallavalitsusele kirjaliku motiveeritud ettepaneku teenust vajava isiku teenusele suunamiseks või suunamisest keeldumiseks. Kui isiku teenusele suunamise vajadus ilmneb määruse § 3 lõikes 6 nimetatud teate kontrollimisel, peab teenust vajav isik või tema esindaja esitama vallavalitsusele teenusele suunamise otsustamiseks ka nõuetekohase taotluse.

(2) Teenusele suunamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus.

(3) Vallavalitsus võib teenusele suunamisest keelduda eelkõige juhul, kui hooldamise vajadus ei leidnud tõendamist. Teenusele suunamisest võib keelduda ka muudel kaalukatel põhjustel (näiteks vajab isik oma terviseseisundi tõttu haiglaravi ja teenusele suunamist ei saa otsustada enne, kui ravi tulemused on selgunud). Kui hindamise käigus on tuvastatud, et isik vajab mõnda teist sotsiaalteenust, sh erihoolekandeteenust või muud abi, siis tuleb otsustada vastava teenuse või abi osutamine.

(4) Juhul, kui teenust vajav isik tuleb tema seisundist tingituna toimetada teenusele viivitamatult, korraldab sotsiaaltöötaja isiku paigutamise hooldekodusse enne vallavalitsuse sellekohast otsust ning esitab hiljemalt 7 päeva jooksul vallavalitsusele kirjaliku motiveeritud ettepaneku teenust vajava isiku teenusele suunamiseks.

(1) Hooldekodu valikul lähtutakse võimalusel teenust vajava isiku, tema esindaja või lähedaste hooldekodu eelistusest. Vallavalitsus ei pea hooldekodu eelistusest lähtuma eelkõige siis, kui

1) eelistatud hooldekodus pakutav teenus ei vasta isiku abivajadusele;

2) eelistatud hooldekodus ei ole vabu kohti;

3) taotletakse hooldekodutoetust ning kohatasu eelistatud hooldekodus on mõne teise hooldekoduga võrreldes kõrgem.

(2) Teenusele suunamise otsuses tuleb hooldekodu igal juhul ära märkida, kui hooldekodu valikul ei lähtuta teenust vajava isiku või tema esindaja hooldekodu eelistusest.

(1) Teenuse eest tasumine toimub teenuse kasutaja, tema ülalpidamiskohuslaste ja Nissi valla poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(2) Teenuse kasutaja osaleb teenuse eest tasumisel vastavalt oma võimalustele. Seejuures ei tohi teda jätta rahatuks. Teenuse kasutajale tuleb jätta isiklikul otstarbel kasutamiseks vähemalt 10% tema riiklikust pensionist ja puudega inimese sotsiaaltoetusest selle olemasolul.

(3) Kui teenuse kasutajal puuduvad piisavad vahendid teenuse eest tasumiseks, lasub puudujäävas osas teenuse eest tasumise kohustus ülalpidamiskohuslas(t)el.

(4) Kui ülalpidamiskohuslasi ei ole või ei ole neilt võimalik vajaminevas ulatuses ülalpidamist (elatist) saada, määrab vallavalitsus hooldekodutoetuse. Hooldekodutoetuse taotlemine, määramine ja maksmine toimub Nissi Vallavolikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

(5) Olukorras, kus vallavalitsusel tuleb teenust vajav isik tema seisundist tingituna suunata (toimetada) teenusele viivitamatult ja ülalpidamiskohuslasi koheselt välja selgitada või nendega kontakti saada ei õnnestu, täidab vallavalitsus ülalpidamiskohustuse ülalpidamiskohuslaste eest (võlaõigusseaduse tähenduses on tegemist käsundita asjaajamisega). Kui hiljem ilmneb, et ülalpidamiskohuslane(-sed) on siiski olemas, on vallavalitsusel õigus kantud kulud neilt sisse nõuda.

(1) Teenuse saamiseks sõlmib teenust vajav isik või tema esindaja hooldekoduga (hooldekodu pidajaga) teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping), milles sätestatakse teenuse ja selle eest tasumise tingimused. Kui Nissi vald osaleb hooldekodu kulude katmises (vallavalitsuse poolt määratud hooldekodutoetusega või täites ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohuslaste eest määruse § 6 lõikes 5 sätestatud juhul), võib ta teenuse eest maksjana olla lepinguosaliseks.

(2) Kui Nissi vald on teenuse eest maksjana lepinguosaliseks, peab lepingus ette nägema lepingu erakorralise ülesütlemise võimaluse, kui

1) muutub teenuse kasutaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ja uus elukoht ei asu Nissi vallas;

2) kaob vajadus teenuse järele, eelkõige kui teenuse kasutaja seisukord on paranenud määral, mis võimaldab tal iseseisvalt elada ja/või tagada tema toimetulekut teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Teenusele suunamise või sellest keeldumise otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel maavanemale.

(1) Nissi Vallavolikogu 20.03.2014 määruse nr 1 „Toetuste kord“ § 16 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses

„§ 16. Hooldekodutoetus (1) Hooldekodutoetust makstakse vanuri ja puudega isiku (edaspidi hoolduse vajaja) üldhooldekodus (edaspidi hooldekodu) hooldamiseks, kui: 1) ta on suunatud vallavalitsuse poolt hooldekodusse hooldamisele, samuti juhul, kui ta on läinud või paigutatud hooldekodusse ilma vallavalitsuse suunamiseta ja vallavalitsus on hinnanud tema hooldekodus hooldamise vajaduse tõendatuks (hooldamise vajadust tuleb seejuures hinnata samas korras nagu hooldekodusse suunamisel); 2) tema elukoht asub Nissi vallas; 3) tal omal puuduvad vahendid (sh kinnisvara) hooldekodu teenuse eest (hooldustasu) tasumiseks; 4) puuduvad isikud, kellel on hoolduse vajaja suhtes ülalpidamiskohustus või ei ole neilt võimalik ülalpidamist (elatist) saada; 5) ta ise osaleb hooldekodu teenuse eest tasumisel vastavalt oma võimalustele. Hoolduse vajaja peab hooldekodutoetuse saamiseks vastama kõigile nimetatud tingimustele. Hoolduse vajaja vastavust kõigile nimetatud tingimustele kontrollitakse kogu toetuse maksmise perioodil. Kui hoolduse vajajal on olemas tema suhtes ülalpidamiskohustusega isikud, siis tuleb regulaarselt (vähemalt korra aastas) hinnata ka nende võimet ülalpidamiskohustust täita. (2) Hooldekodutoetuse suuruseks on hooldekodu teenuse maksumus (hooldustasu), millest on maha arvatud hoolduse vajaja ja tema suhtes ülalpidamiskohustusega isikute kanda jääv osa. (3) Hooldust vajava isiku või tema suhtes ülalpidamiskohustusega isiku(te) varandusliku seisundi paranedes, sealhulgas hooldust vajava isiku vanaduspensioni ja/või puudega inimese sotsiaaltoetuse suurenedes võib määratud hooldekodutoetust vähendada. Hooldust vajava isiku või tema suhtes ülalpidamiskohustusega isiku(te) varandusliku seisukorra halvenedes võib hooldekodutoetust ka suurendada. (4) Hooldekodutoetuse saamiseks peab hooldust vajav isik või tema esindaja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb ära näidata kõik isikud, kellel on hooldust vajava isiku suhtes seadusest või lepingust tulenev ülalpidamiskohustus, nende aadressid ja sidevahendid, samuti muud olulist tähtsust omavad asjaolud. (5) Hooldekodutoetuse maksmine toimub vallavalitsuse korralduse ja hooldekodu poolt esitatud arve või toetuse saaja poolt esitatud kuludokumendi alusel.“

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse jõustumist määratud hooldekodutoetusi makstakse senikehtinud alustel kuni 30. novembrini 2016. aastal. Pärast nimetatud kuupäeva makstakse hooldekodutoetust üksnes "Toetuste korra" § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja lõikes 2 sätestatud suuruses ning toetuse saamiseks tuleb esitada lõike 4 kohane taotlus.

(3) Määrus jõustub 1. detsembril 2015. a.