Harku valla ehitusmäärus

(1) Harku valla ehitusmäärus (edaspidi Ehitusmäärus) reguleerib Harku Vallavolikogu (edaspidi Vallavolikogu) ja Harku Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) pädevust planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel ning menetluskorda planeeringute koostamisel, ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise korraldamisel ning ehitusjärelevalve teostamisel.

(2) Ehitusmääruse eesmärgiks on tagada Harku valla haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete kujundamise, ruumilise planeerimise ja ehitamise eesmärgipärasus, efektiivsus ja läbipaistvus.

(3) Ehitusmäärust ei kohaldata kinnisomandile seadusest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste seadmisel.

Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel lähtutakse

1) tasakaalustatud ja säästva ruumilise arengu põhimõtetest;

2) planeerimise põhimõtetest;

3) looduskaitse põhimõtetest;

4) haldusmenetluse põhimõtetest, sealhulgas avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtetest;

5) avalikkuse kaasamise põhimõttest.

(1) Planeeringute koostamise menetlus (edaspidi ka Planeerimismenetlus) ning ehitiste projekteerimist, ehitamist ja kasutamist korraldav ning ehitusjärelevalve menetlus (edaspidi ka Ehitusmenetlus) on avalik.

(2) Avalikustamisele kuuluv planeerimis- ja ehitusalane teave avaldatakse vallalehes ja maakonnalehes ning valla veebilehel (edaspidi ka Ametlike teadete avaldamise kohad).

(3) Valla- ja maakonnalehe täpsed nimetused määrab Vallavalitsus ning need avaldatakse valla veebilehel.

(4) Planeerimis- ja ehitusmenetluses koostatud teated ja otsused toimetatakse puudutatud isikutele kätte seaduses sätestatud juhtudel ja viisil. Muudel juhtudel tehakse teade või otsus isikule teatavaks vabas vormis.

(5) Planeerimis- ja ehitusmenetluses kogutud andmed ja materjalid, sealhulgas projekteerimistingimused ja ehitusprojektid säilitatakse ning nende kättesaadavus tagatakse huvitatud isikutele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(1) Planeerimis- ja ehituspoliitikat kujundab ja suunab ning planeerimis- ja ehitusalast tegevust korraldab Vallavolikogu lähtudes planeerimisseaduses, ehitusseaduses ja teistes seadustes ning Ehitusmääruses sätestatud pädevusest.

(2) Planeerimis- ja ehitusalast tegevust viib ellu Vallavalitsus lähtudes Ehitusmääruses sätestatud pädevusest.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

2) maakonnaplaneeringu ning naaberomavalitsuste üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kooskõlastamine;

3) üldplaneeringu ning üldplaneeringut täpsustava ja täiendava teemaplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest keeldumine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine, planeerimismenetluse lõpetamine;

4) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine ja ülevaatamise tulemustest teavitamine;

5) detailplaneeringu koostamise algatamine või algatamisest keeldumine, vastuvõtmine ja kehtestamine;

6) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;

7) keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse ja olulisuse tuvastamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine;

8) ajutise ehituskeelu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine juhul, kui koostatava üldplaneeringuga või algatatud detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust;

9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine.

(2) Vallavolikogu võib planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste lahendamiseks moodustada alalisi või ajutisi komisjone. Komisjoni seisukohad ja ettepanekud on Vallavolikogule soovitusliku iseloomuga.

(3) Õigusakti eelnõu volikogu pädevusse kuuluvas küsimuses valmistab ette Vallavalitsus.

(1) Vallavalitsuse pädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lähteülesande kinnitamine ja muutmine;

2) detailplaneeringu koostamise korraldamine;

3) planeerimis-ja ehitusalaste Volikogu eelnõude ettevalmistamine;

4) planeeringute avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine;

5) projekteerimistingimuste väljastamine;

6) ehituslubade väljastamine;

7) ehitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamine;

8) ehitusjärelevalve teostamine;

9) kasutuslubade väljastamine;

10) halduslepingu sõlmimine, millega antakse huvitatud isikule üle detailplaneeringu koostamise õigus ja pannakse detailplaneeringu koostamise finantseerimise kohustus;

11) lepingute sõlmimine, millega määratakse kindlaks detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate kohustuste sisu, ulatus ja tähtajad;

12) detailplaneeringu nimetuse muutmine;

13) detailplaneeringu ala ulatuse muutmine.

(2) Vallavalitsus võib tema pädevusse kuuluva küsimuse otsustamise volitada edasi planeerimis-, ehitus- ja keskkonnaalast tegevust korraldavale struktuuriüksusele. Planeerimis- ja ehitusalast tegevust korraldab Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakond (edaspidi PEO). Keskkonnaalast tegevust, ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendustegevust, valla teede ja tänavavalgustuse projekteerimist ja ehitamist korraldab Vallavalitsuse vallamajanduse osakond (edaspidi VMO).

(3) PEO ja VMO põhiülesanded kehtestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes ning ametnike töökohustuste kirjeldused nende ametijuhendites.

(4) Vallavalitsus võib olulise tähtsusega küsimuste lahendamiseks, samuti planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks, arhitektuurivõistluste korraldamiseks ja ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada töögruppe, alalisi ja ajutisi komisjone. Töögrupi ja komisjoni seisukohad ning ettepanekud on Vallavalitsusele soovitusliku iseloomuga.

(5) Vallavalitsusel on planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel õigus kehtestada taotluste ja muude dokumentide vorminõudeid ning täpsustada planeeringute ja ehitusprojektide menetlemise ja dokumentide avalikustamise tingimusi.

Ruumilise planeerimise eesmärkide ja põhimõtete järgimine Harku valla haldusterritooriumil tagatakse

1) valla arengukava ja valdkonnapõhiste arengukavade koordineerimise ja integreerimisega;

2) valla osade kohta koostatud detailplaneeringutega;

3) valla või selle osa kohta koostatud üldplaneeringuga;

4) valla üldplaneeringut täpsustava ja täiendava teemaplaneeringuga;

5) naaberomavalitsustega ühiselt koostatud üld- ja teemaplaneeringutega;

6) osalemisega valla naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamisel ja koostamisel;

7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel;

8) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.

(1) Üldplaneering koostatakse

1) kogu valla territooriumi või selle osade kohta;

2) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel;

3) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

(2) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Valla territooriumi osana käsitatakse ühte või mitut krunti, kvartalit või suuremat maa-ala.

(3) Planeeringute koostamisel ja Planeerimismenetluses käsitatakse kogu avalikult kasutatavat maa-ala koos sellest avanevate vaadetega (avalikku ruumi) ülevallalise terviksüsteemina. Selle kvaliteet ja terviklik funktsioneerimine on avalik huvi.

(1) Vallavalitsus avaldab teate tegevuskavas kajastatud planeeringute algatamise kavatsuse kohta Ametlike teadete avaldamise kohtades iga aasta 1. märtsiks ja planeeringu algatamise taotluste kohta veebilehel ja iga kuu viimases valla lehes.

(2) Vallavalitsuse teade sisaldab teavet

1) planeeringuala ligikaudse asukoha ja suuruse kohta;

2) planeeringu eesmärkide kohta.

(1) Üldplaneering on Harku valla ruumilise arengu põhimõtteid kujundav strateegiline dokument. Üldplaneeringut täpsustatakse ja täiendatakse teemaplaneeringutega. Teemaplaneeringu menetlemisel kohaldatakse üldplaneeringu kohta sätestatut.

(2) Üldplaneeringu koostamise algatab või algatamisest keeldub Vallavolikogu. Algatamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.

(3) Üldplaneeringu koostamise menetlus algab huvitatud isiku või naabervalla või -linna ettepaneku (edaspidi Ettepanek) esitamisega Vallavalitsusele. Vallavolikogu või Vallavalitsuse initsiatiivil algatatud menetlus algab esimese menetlustoimingu sooritamisega.

(4) Ettepanek esitatakse kinnitatud vormil ning sellele lisatakse planeeringu esialgseid eesmärke selgitav seletuskiri. Ettepanek peab olema põhjendatud.

(5) Vallavalitsusel on õigus nõuda üldplaneeringu algatamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks täiendavat teavet või dokumente.

(6) Üldplaneeringu lähteülesande koostab ning Vallavalitsusele kinnitamiseks esitab PEO. Lähteülesandes määratakse kindlaks planeeringu eesmärgid ning koostamise ja kooskõlastamise nõuded.

(7) Üldplaneering algatatakse juhul, kui see on avalikes huvides, on kooskõlas valla arengukava ja valdkonnapõhiste arengukavade ning valla eelarvega.

(8) Üldplaneeringu koostamise algatamisel otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine.

(9) Üldplaneeringu koostamise algatamisest teatab, planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta annab informatsiooni ning algatatud planeeringu eesmärke tutvustab PEO.

(10) Teate avaldamine, informatsiooni andmine ja eesmärkide tutvustamine toimub Ametlike teadete avaldamise kohtades ühe kuu jooksul algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

(11) Üldplaneeringu algatamisest informeerib maavanemat PEO kahe nädala jooksul algatamise otsuse tegemise päevast arvates.

(1) Üldplaneeringut võib koostada planeerimisseaduses kehtestatud nõuetele vastav planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist (edaspidi Planeeringu koostaja).

(2) Planeeringu koostamiseks korraldab Vallavalitsus riigihanke. Riigihankel edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmib Vallavalitsus planeeringu koostamise lepingu.

(3) Üldplaneeringu koostamise ajal võib iga isik esitada selle kohta ettepanekuid või vastuväiteid. Kirjalikele ettepanekutele või vastuväidetele vastab PEO 30 kalendripäeva jooksul ettepaneku või vastuväite saabumise päevast arvates. Saabunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt kas posti või elektronposti teel.

(4) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab avalikke arutelusid ja väljapanekuid PEO.

(5) Üldplaneeringu eskiislahendused ja lähteseisukohad avaldatakse valla veebilehel.

(6) Planeeringu koostaja teeb koostööd järgmiste isikutega

1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud;

2) teised huvitatud isikud, kes on selleks vastavat soovi avaldanud;

3) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud või valdajad.

(7) Vallavalitsus teeb planeeringu koostamisel koostööd järgmiste asutustega

1) riigiasutused;

2) naaberomavalitsused;

3) kodanike ühendused.

(8) Üldplaneeringu koostamisse kaasamiseks loetakse üldplaneeringu algatamisest ja eskiislahenduste avalikust arutelust teavitamist Ametlike teadete avaldamise kohtades. Koostööks loetakse ka osalemist avalikel aruteludel ja dokumenteeritud andmevahetust.

(1) Enne üldplaneeringu vastuvõtmist saadab Vallavalitsus üldplaneeringu kooskõlastamiseks

1) planeeritava maa-ala naabrusesse jäävatele kohalikele omavalitsustele ja Keskkonnaametile;

2) asjaomasele riigiasutusele, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem;

3) asjaomasele riigiasutusele, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti;

4) Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid;

5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Veeteede Ametile, Lennuametile ja Muinsuskaitseametile, kui planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega.

(2) PEO esitab üldplaneeringu täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramiseks maavanemale enne vastuvõtmist.

(1) Üldplaneeringu võtab vastu või jätab vastuvõtmata Vallavolikogu.

(2) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldab PEO. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teatatakse Ametlike teadete avaldamise kohtades hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teated avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles Vallavalitsuse ruumides ja vastavates külakeskustes ning valla veebilehel vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust.

(3) Üldplaneeringu lahendus avaldatakse valla veebilehel avaliku arutelu toimumise päevani.

(4) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teavitab PEO tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust

1) isikuid, kes üldplaneeringu koostamise ajal on esitanud planeeringule kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid;

2) mittetulundusühinguid, kes on avaldanud vastava teabe saamiseks soovi.

(5) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikuid teavitab Vallavalitsuse põhjendatud seisukohast PEO. Avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teatab PEO 30 kalendripäeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht edastatakse kirjalikult esitatud ning posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga, elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

(6) PEO korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest informeeritakse Ametlike teadete avaldamise kohtades kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

(7) PEO korraldab üldplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel.

(8) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, saadab Vallavalitsus üldplaneeringu täiendavaks kooskõlastamiseks isikutele ja asutustele, keda muudatused puudutavad. Vallavolikogu võtab muudetud põhilahendusega üldplaneeringu vastu ja suunab avalikule väljapanekule.

(9) Parandatud ja täiendatud üldplaneeringu esitab maavanemale järelevalve teostamiseks Vallavalitsus.

(1) Kui üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited ei ole täielikult lahendatud ja/või esitaja poolt tagasi võetud, edastab Vallavalitsus planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.

(2) Valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes määrab Vallavalitsus.

(3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb Vallavolikogu.

(4) Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna üldplaneeringule heakskiitu, otsustab Vallavolikogu eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole pöördumise või üldplaneeringu muutmise.

(1) Vallavolikogu otsustab üldplaneeringu kehtestamise pärast selle maavanema poolt heakskiitmist.

(2) PEO teatab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest Ametlike teadete avaldamise kohtades. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel antakse lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta.

(3) PEO saadab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud üldplaneeringu maavanemale elektrooniliselt ning paberkandjal.

(4) PEO saadab ühe kuu jooksul üldplaneeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastripidajale.

(5) PEO teavitab tähtkirjaga või elektrooniliselt üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates

1) isikuid, kelle avaliku väljapaneku käigustehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kehtestamisel ei arvestatud;

2) kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada;

3) kinnisasja omanikku, kelle kinnisasjale kehtestati üldplaneeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld.

(1) Igaühel on õigusteha detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse Vallavalitsusele vormikohasel blanketil, millele on lisatud esialgne detailplaneeringu eesmärke selgitav eskiislahendus koos seletuskirjaga. Eskiislahenduses peab olema näidatud kontaktvöönd ja soovitav planeeringu lahendus, ülevaade tehnovõrkudega varustatusest ning juurdepääsu teede võimalikest lahendustest.

(2) PEO informeerib avalikkust detailplaneeringu algatamise taotluste kohta veebilehel ja iga kuu viimases valla lehes.

(3) Kui detailplaneeringu algatamise taotluses soovitakse planeeringu koostamise finantseerimist valla kulul, siis algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu menetlemine on avalikes huvides ja planeeringu koostamine on kooskõlas valla arengukava ning eelarvega.

(4) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku saamisel selgitab PEO ettepaneku esitajale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, menetluslikke, õiguslikke ja tehnilisi üksikasju ning sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu ja väljaehitamise vajadust.

(5) Planeeringu koostamisest huvitatud isik on kohustatud enne planeeringu algatamist sõlmima Vallavalitsusega kirjaliku lepingu, millega määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused detailplaneeringu koostamisel ja selle rahastamisel, sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kulutuste hüvitamisel, menetlemisel ning detailplaneeringu realiseerimisega tekkivate kohustuste kandmisel.

(6) Esitatud dokumentide alusel valmistab PEO ette haldusakti eelnõu planeeringu koostamise algatamise või algatamata jätmise kohta, kooskõlastades selle vajadusel Vallavalitsuse teiste struktuuriüksustega.

(7) Planeeringu koostamise algatamisel väljastab PEO planeeringu lähtetingimused, mis on Vallavalitsuse suunised ja vorminõuded planeeringu koostamiseks.

(8) Planeeringu algataja võib planeeringu koostamise algatamiseks esitatud ettepaneku alusel planeeringu koostamist mitte algatada, kui

1) soovitud planeering on vastuolus piirkonna väljakujunenud miljööga;

2) maa-ala kohta on kehtiv sama taseme planeering;

3) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa suhtes kehtiva üldisema planeeringuga;

4) planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi;

5) kehtestatud planeeringu elluviimisega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju;

6) detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ei ole sõlminud lepingut, kui planeeringu algataja on teinud ettepaneku sellise lepingu sõlmimiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt;

7) muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.

(9) Detailplaneeringu algatamise otsustamisel võib planeeringu algataja kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kuni 2 aastat, kui planeeringu algatamisel on ette näha, et algatatud planeering välistab või muudab krundi ehitusõigust.

(10) Detailplaneeringu eskiislahendus koos seletuskirjaga tuleb esitada Vallavalitsusele 12 kuu jooksul arvates detailplaneeringu algatamise otsuse jõustumisest. Kui nimetatud tähtaja jooksul detailplaneeringu eskiisi Vallavalitsusele ei esitata, siis on planeeringu algatajal õigus detailplaneeringu algatamine kehtetuks tunnistada. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku poolt esitatud põhjendatud taotluse alusel võib Vallavalitsus detailplaneeringu eskiisprojekti koostamise tähtaega pikendada kuni 6 kuu võrra. Kirjalik taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb Vallavalitsusele esitada hiljemalt 30 kalendripäeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist.

(11) Planeeringu algatajal on õigus detailplaneeringu algatamine kehtetuks tunnistada, kui

1) planeeringu menetlus on erinevatel põhjustel seiskunud kauemaks kui 2 aastaks;

2) planeeringu ala suhtes on kehtestatud kõrgema taseme planeering, millega on tekkinud vastuolu;

3) planeeringu ala suhtes on kehtestatud seadustega olulisi piiranguid, millega on planeeringuga seatud eesmärgid saavutamatud;

4) planeeringu kehtestamisega või realiseerimisega võib kaasneda omavalitsusele põhjendamatuid kulutusi.

(12) Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib PEO planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle mõistliku aja oma seisukoha esitamiseks.

(13) PEO informeerib detailplaneeringu koostamise algatamisest avalikkust 1 kuu jooksul Ametlike teadete avaldamise kohtades ning detailplaneeringualal või selle vahetus läheduses.

(14) PEO informeerib detailplaneeringu koostamise algatamisest planeeringu alale jäävate maade omanikke ning naabermaaüksuste omanikke kahe nädala jooksul lihtkirjaga.

(1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele Vallavalitsus ja planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise lepinguga ülesandeks teinud.

(2) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab Vallavalitsus pärast detailplaneeringu algatamist.

(3) Planeeringu koostaja kaasab ja teeb planeeringu koostamisel koostööd järgmiste isikutega

1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud;

2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasjade omanikud;

3) teised huvitatud isikud, kes on selleks vastavat soovi avaldanud;

4) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud või valdajad.

(4) Vallavalitsus kaasab ja teeb planeeringu koostamisel koostööd järgmiste isikute ja asutustega

1) riigiasutused;

2) kodanike ühendused;

3) kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade sundvõõrandamise vajaduse võib algatatud detailplaneering kaasa tuua.

(5) Planeeringu koostamisse kaasamiseks loetakse planeeringu algatamisest ja eskiislahenduse arutelust teavitamist kirja teel ja ajalehes. Koostööks loetakse osalemist avalikel aruteludel ja dokumenteeritud andmevahetust.

(6) Eskiislahendus peab sisaldama seletuskirja, asukohaskeemi, tugiplaani, põhijoonist, tehnovõrkude esialgset lahendust vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja illustratsiooni (3D, makett). Eskiislahendus tuleb esitada nii paberkandjal ühes eksemplaris kui ka digitaalsel kujul (PDF). Koos eskiislahendusega tuleb esitada ka planeeringuala geodeetiline alusplaan digitaalsel kujul (DWG, DGN) koos aruandega (PDF).

(7) Vallavalitsus vaatab esitatud eskiislahenduse materjalid läbi 30 kalendripäeva jooksul ning määrab avaliku arutelu toimumise aja või tagastab materjalid täienduste tegemiseks.

(8) Vallavalitsus teatab Ametlike teadete avaldamise kohtades planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Planeeringuala kinnisasjade omanikke ja puudutatud isikuid teavitab Vallavalitsus kirja teel hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumise päeva. Teade peab Ametlike teadete avaldamise kohtades ilmuma hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumise päeva. Eskiislahenduse materjalid avalikustatakse koos teatega valla veebilehel.

(9) PEO koostab planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku arutelu kohta protokolli.

(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastustega planeeringu materjalid Vallavalitsusele läbivaatamiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalsel kujul (PDF).

(2) PEO kontrollib planeeringu koostamise vastavust lähteülesandele, eskiislahendusele ja koostöö toimumist planeeringu koostamisel.

(3) PEO korraldab planeeringu läbivaatamise Vallavalitsuse struktuuriüksustes ja tagastab 60 kalendripäeva jooksul planeeringu koostajale vajadusel täiendamiseks ja parandamiseks. Nimetatud tähtaega võib Vallavalitsus põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni 30 kalendripäeva.

(4) Planeerimisseaduse § 17 lõikes 3 märgitud detailplaneeringud edastab PEO kaaskirjaga maavanemale täiendavate kooskõlastamiste määramiseks.

(5) Planeeringu lähtetingimustes nõutud ja maavanema poolt määratud riigiasutuste kooskõlastused hangib planeeringu koostaja PEO koostatud kaaskirja alusel. Planeeringu lähtetingimustes nõutud tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja kooskõlastused hangib planeeringu koostaja.

(6) Planeerimisseaduse § 16 lõike 4 punktides 1 ja 3 nimetatud puudutatud isikute nõusolekud hangib planeeringu koostaja.

(7) Pärast planeeringu kooskõlastamist ja nõusolekute saamist võtab planeeringu koostaja planeeringulahendusele kõikide planeeringuala maaüksuste omanike nõusolekud.

(1) PEO esitab planeeringu koos vastava haldusakti eelnõuga Vallavalitsusele.

(2) Planeeringu vastuvõtmise otsustab Vallavolikogu.

(3) Planeeringu avaliku väljapaneku korraldamise määrab PEO.

(4) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse valla keskuses ja vastavas asulas.

(5) PEO teatab tähtkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha

1) kinnisasja omanikule, kellele planeeringuga kavandatu toob kaasa temale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse;

2) puudutatud isikule;

3) isikule, kelle planeeringu koostamise ajal esitatud vastuväiteid ei arvestatud;

4) planeeritava maa-ala elanikke esindavatele mittetulundusühingutele, kes on avaldanud kohalikule omavalitsusele soovi, et neid informeeritaks avalikest väljapanekutest;

5) korduva avaliku väljapaneku puhul isikule, kes esitas kirjalikke ettepanekuid või vastuväiteid planeeringu eelmisel avalikul väljapanekul.

(1) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole järgitud seadust.

(2) Avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekud ja vastuväited registreeritakse Vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi ja kontaktandmed.

(3) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab Vallavalitsuse põhjendatud seisukoha ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha PEO nelja nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

(4) Avalik arutelu toimub kuue nädala jooksul peale avaliku väljapaneku lõppemist, kui on laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid. PEO teatab hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist avaliku arutelu toimumise aja ja koha Ametlike teadete avaldamise kohtades.

(5) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu korraldab PEO. Arutelu toimumine ja seal avaldatud arvamused ja seisukohad protokollitakse.

(6) Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab PEO planeeringu avalikustamise käigus esitatud, kuid lahendamata jäänud vastuväidete ga ja ettepanekute arvestamise või nende arvestamata jätmise.

(7) PEO korraldab avaliku arutelu tulemuste kohta teabe avaldamise Ametlike teadete avaldamise kohtades hiljemalt kahe nädala jooksul pärast avaliku arutelu lõppemist.

(8) PEO edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused koos lahendamata jäänud vastuväidete ja ettepanekutega kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusena tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu muutmise järel planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, samuti avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Kui planeeringu lahenduse muudatus ei tingi uut avalikku väljapanekut tutvustatakse muudatusi ettepanekute ja/või vastuväidete esitajatele, mille järel on nimetatud isikutel õigus loobuda esitatud vastuväidetest ja ettepanekutest.

Vallavalitsus võib planeerimisseaduse §-s 22 sätestatud juhtudel loobuda ehitusmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kirjalike nõusolekutega.

(1) Kui planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited ei ole täielikult lahendatud ja/või esitaja poolt tagasi võetud edastab Vallavalitsus planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.

(2) Valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes määrab Vallavalitsus.

(3) Otsuse järelevalve tulemuste arvestamise kohta teeb Vallavalitsus või PEO.

(4) Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna planeeringule heakskiitu, otsustab Vallavalitsus eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole pöördumise või planeeringu muutmise.

(5) Planeeringu koostaja muudab järelevalve tulemuste alusel planeeringut ning esitab planeeringu PEO-le, kes kontrollib paranduste õigsust.

Detailplaneeringu kehtestamiseks peavad olema selgitatud järgmised asjaolud

1) kes on teede/tänavate väljaehitaja kuni planeeritud alani ja planeeringualal;

2) kes on üldkasutatava krundi ehitiste, haljastuse ja väikevormide väljaehitaja planeeringualal;

3) kes on välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud alani ja planeeringualal;

4) kes on sademevete kanalisatsiooni/kraavi väljaehitaja kuni planeeritud alani ja planeeringualal;

5) kes on tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitaja kuni planeeritud alani ja planeeringualal;

6) teede/tänavate, tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;

7) haljastuse, parklate ning muude krundile kavandatavate ehitiste (mänguväljakud jms) väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega;

8) vajadus eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tee/tänava avalikult kasutatavaks määramise, puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise või tehnovõrke toetava ehitise kasutamise tingimused;

9) planeeringuga kavandatud üldkasutatavate kruntide, teede/tänavate kruntide ja tootmiskruntide, mis toetavad tehnovõrke (alajaamad, puurkaevud, pumplad jne);

10) planeeringuga kavandatud ehitusmahu proportsionaalne panus valla sotsiaalsesse infrastruktuuri

11) eelpool toodud asjaolude lahendamise notariaalne kinnitus.

(1) Detailplaneeringu kehtestab Vallavolikogu.

(2) Kui detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab PEO muudatused vastavasse planeeringusse.

(3) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering.

(4) Pärast detailplaneeringu kehtestamist PEO

1) teatab planeeringu kehtestamisest Ametlike teadete avaldamise kohtades ühe kuu jooksul kehtestamise päevast arvates;

2) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastripidajale ühe kuu jooksul kehtestamise päevast arvates.

(5) PEO teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise päevast arvates

1) isikutele, kelle kirjalike ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;

2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;

3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld;

4) puudutatud isikutele.

(6) Detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamine toimub planeerimisseaduse §-s 26 sätestatud korras.

(1) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsustab Vallavolikogu.

(2) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringut ei ole asutud 2 aasta jooksul realiseerima isegi katastriüksuste moodustamise/jagamise/liitmise osas.

(3) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui Vallavalitsus või planeeringuala kinnistu omanik soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda.

(4) Kehtestatud detailplaneering tunnistatakse kehtetuks kui ilmneb, et see oli kehtestamise hetkel vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Vastuolust teavitab Vallavalitsust ja Vallavolikogu PEO ning valmistab ette planeeringu kehtetuks tunnistamiseks haldusakti eelnõu.

(5) Vallavalitsus teavitab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest Ametlike teadete avaldamise kohtades ühe kuu jooksul arvates planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise päevast ning informeerib sellest kirjalikult kinnisasja omanikku ning isikuid, kelle õigusi võib planeeringu kehtetuks tunnistamine riivata.

(1) Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning Vallavalitsuse valduses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda vallamajas vastuvõtuaegadel. Seadusest tulenevatel juhtudel võib juurdepääs planeeringutele ning planeeringutega seotud materjalidele olla piiratud.

(2) PEO korraldab algatatud ja menetluses olevate detailplaneeringute kohta vajalike andmete kogumist ja annab Vallavalitsusele informatsiooni menetluses olevate detailplaneeringute kohta.

(3) PEO tagab kehtestatud detailplaneeringute ja detailplaneeringuga seotud materjalide säilitamise ja arhiveerimise.

(1) Pärast detailplaneeringu kehtestamist on planeeringust huvitatud isikul kohustus tellida maakorralduslikud toimingud uute kinnistute moodustamise toimikute koostamiseks.

(2) Koostatud toimikud esitatakse Vallavalitsusele kontrollimiseks ning lähiaadresside ja sihtotstarvete määramiseks.

(3) Kontrollitud toimikud edastab PEO katastripidajale.

(4) Pärast kinnistute moodustamist ja kokkulepitud kohustuste täitmist on kinnistu omanikel õigustaotleda ehituslubasid.

Vallavalitsus vaatab kord aastas üle kehtestatud detailplaneeringud ja informeerib ülevaatamise tulemusest Vallavolikogu ja avalikkust.

(1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

(2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.

(3) Elamu on alaliseks elamiseks ehitatud ja sellena kasutatav hoone, milles kogu pind või vähemalt pool sellest on ette nähtud alaliseks elamiseks.

(4) Taluhoone on maatulundusmaal ühe talupere eluhoone (sh rehielamu).

(5) Korter on ehituslikult piiritletud omaette elamiseks kasutatav elamu või selle osa.

(6) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu.

(7) Kaksikelamu moodustavad kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut.

(8) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ja kus igal korteril on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs eluruumidesse õuest, esimese korruse tasemelt. Ridaelamu korterid on omavahel ühendatud, näiteks tulemüüri, autogaraaži, autovarjualuse või katusega. Ridaelamu korterid ei tohi paikneda üksteise peal.

(9) Korterelamu on kahe või enama korteriga elamu, mis ei ole ridaelamu. Näiteks korruselamu, galeriimaja vms.

(10) Aiamaja ja suvila on hooajaliselt kasutatav hoone.

(11) Abihoone on elamu, taluhoone, suvila või aiamaja juurde kuuluv majapidamise abiruume sisaldav hoone (näiteks puukuur, saun, garaaž, jäätmehoone, vundamendiga kasvuhoone, vms).

(12) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Nõutav on energiamärgis.

(13) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitada ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak.

(14) Ehitise tehnosüsteem on ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega.

(15) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.

(16) Ehitis peab vastama kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele.

(17) Ehitise tehnilised andmed

1) ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa;

2) hoone suletud netopind on kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Suletud netopinna hulka ei arvata uste, akende või muude piirdekonstruktsiooni avade ega niššide pinda, samuti lodža pinda;

3) krundi täisehitusprotsent on krundil olevate ja sinna projekteeritud ehitiste ehitusaluste pindade summa suhe krundi pinda protsentides;

4) ehitusalune pind on hoone alune pind, mille hulka ei arvestata katuseräästaste alust pinda ja hoone vundamendita väljaulatuvate osade pinda;

5) ehitise kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa;

6) elamispind on tubade pindade summa, toaks loetakse elutuba, magamistuba, lastetuba, söögituba, kabinetti, puhketuba jmt;

7) abiruumide pind on ehitise kasutamise otstarbele vastavate pindade teenindamiseks vajalike ruumide pindade summa; korteril näiteks vannituba, tualettruum, köök, sahver, esik jne;

8) korteri kasulik pind on elamispinna ja abiruumide pindade summa; korterelamu kasulik pind on korterite kasulike pindade, lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa;

9) lahuspind on korterist lahus olevate ruumide pind, näiteks korteri juurde kuuluvad keldris olevad kuurid, pööningul olevad panipaigad ja muud taolised ruumid;

10) hoone korruselisus on kõigi maapealsete korruste arv. Korruseks loetakse ka tehnilised korrused, mansard- ja katusekorrus ning soklikorrus, kui ta lagi on ümbritsevast maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel ning need tähistatakse nullist suurema arvuga. Ehitise maa-aluste korruste arv tähistatakse nullist väiksema arvuga;

11) katusekorrus on korrus, mille pinnast suurem osa on madalam kui 2,5m ning mille ruumidel on kaldseinad/kaldlaed.

(1) Ehitamine on

1) ehitise püstitamine;

2) ehitise laiendamine (olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine);

3) ehitise rekonstrueerimine (ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest);

4) ehitise tehnosüsteemi (ehitise piires ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete või kommunikatsioonide kogum koos nende toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega) või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine;

5) ehitise lammutamine.

(2) Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimistes seintes olevate avade sulgemiseks mõeldud ehitise osade (avatäidete) asendamine, kui asendamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei muutu ehitise tuleohutusomadused ja välisilme, ei ole käesoleva seaduse tähenduses ehitamine, välja arvatud juhul, kui asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, samuti kui asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

(3) Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud ehitusseaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele.

(4) Ehitamiseks peab olema ehitusloale või kirjalikule nõusolekule märgitud maaüksuse omaniku või ehitise omaniku luba.

(5) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele. Üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja väikeehitist enda tarbeks võib ehitada omanik.

(6) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Esimesed ehitusprojektile vastavad tööd on ehitise mahamärkimine ja 0-tsükli (vundamendi) rajamine.

(1) Projekteerimistingimused on konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral ning mis on ehitusprojekti koostamise aluseks.

(2) Projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatakse vormikohane taotlus elektrooniliselt või kirjalikult Vallavalitsusele. Taotluse vorm on tehtud kättesaadavaks valla veebilehel. Projekteerimistingimused väljastatakse Vallavalitsuse poolt kehtestatud korra alusel 30 kalendripäeva jooksul vormikohase taotluse esitamisest.

(3) Juhul kui projekteerimistingimusi taotletakse ehitisele, mille paiknemine hoonestataval kinnistul selle omaniku soovitud kohal tekitab naaberkinnistu omanikule tema kinnistu kasutamisel kitsendusi (näiteks tuletõrjekuja tõttu ehitusala kitsenemine), on naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek kohustuslik.

(4) Projekteerimistingimustega saab määrata sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest

1) asendiplaani aluseks oleva geodeetilise alusplaani kehtivusaega;

2) ehitusala asendiplaanil;

3) lubatavat ehitis(t)e suurimat ehitisealust pinda ning ehitusalust pinda ruutmeetrites ja täisehitusprotsenti;

4) ehitis(t)e suurimat lubatud kõrgust maapinnast;

5) katusekallet, harja suunda, katuse tüüpi;

6) fassaadimaterjali;

7) avatäidete materjali ja tüüpi (vajadusel klaasijaotust ja profiile);

8) ehitise olulisi tehnilisi näitajaid ja ehituslikke nõuded;

9) piirete tüüpi, materjali ja kõrgust;

10) haljastuse ja heakorrastuse nõudeid;

11) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõudeid;

12) väikevorme, valgustust, reklaami;

13) ehitusjäätmete käitlemist;

14) nõutavate riigiasutuste, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate ja muude isikute kooskõlastusi ehitusprojektile;

15) muid vajalikke lähteandmeid ja nõudeid;

16) sundvalduse seadmise vajadust;

17) piiranguid.

(5) Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel ja valla lehes järgmises mahus: aadress(id), projekteerimistingimuste kehtivusaeg ja ehitise kasutusotstarve. Täismahus projekteerimistingimustega on võimalik tutvuda Vallavalitsuse ruumides vastuvõtuaegadel.

(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse vajadusel kehtiva detailplaneeringu olemasolul ning need täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda.

(2) Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega saab määrata väikeehitiste täiendava ehitusõiguse ja asukoha krundil.

(3) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused väljastatakse Vallavalitsuse korraldusega.

(4) Arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused avalikustatakse valla veebilehel ja valla lehes järgmises mahus: aadress(id), lisatingimuste kehtivusaeg ja ehitise kasutusotstarve. Täismahus lisatingimustega on võimalik tutvuda Vallavalitsuse ruumides vastuvõtuaegadel.

(1) Miljööväärtuslik hoonestusala on ehituslikult tervikliku plaani ja mahulise struktuuriga omapärane piirkond, kvartal, tänav, hoonete ansambel jms.

(2) Miljööväärtuslike hoonestusalade määramise aluseks võetakse kehtivate planeeringutega määratud miljööalad.

(3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on lubatud projekteerida ja ehitada konkreetse piirkonna ehituslike tavade ja arhitektuuriga kokkusobivaid ehitisi.

(4) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, hooldamisel ja remontimisel tuleb arvestada järgmist

1) piirkonna väljakujunenud ehituslikku tänavatevõrgu- ja kinnistustruktuuri, krundi täisehitusprotsenti, hoonestustavasid, majade asendit krundil tänava suhtes, ehitusjoont, hoonete mastaapi, tänavate ja hoovide kattematerjali jms;

2) piirkonna väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, hoonete korruselisust, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjale, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms;

3) alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid.

(1) Ehitusprojekt koostatakse kooskõlas ehitusseadusega, majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusega nr 67 ning Vallavalitsuse kehtestatud tingimuste kohaselt.

(2) Avalikult kasutatavate teede ehitamise aluseks on tee-ehitusprojekt, mis peab vastama teeseaduse § 19 nõuetele. Tee projektile või selle osale ekspertiisi tegemise vajaduse otsustab projekti tellija või tee omanik. Ekspertiis esitatakse koos ehitusloa taotlusega.

(1) Kuni 20 m² ehitisaluse pinnaga väikeehitise püstitamiseks esitatakse vormikohane taotlus Vallavalitsusele. Taotlusele lisatakse mõõtkavas kinnistu asendiplaan, millel näidatakse soovitav väikeehitise asukoht seotuna kinnistu piiridega, mõõtkavas põhiplaan, lõiked ja vaated. Naaberkinnistu omaniku/omanike kirjalikul kokkuleppel tekkivate piirangute kohta võib väikeehitis paikneda naaberkinnistu piiril, kuid tuleb tagada ehitiste tule- ja kasutusohutus naabrusehitiste suhtes.

(2) Väikeehitis peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

(3) Väikeehitise püstitamise nõusolekust teatab või nõusolekust keeldub PEO.

(4) Väikeehitise püstitamise nõusolekust keeldumise vormistab kirjalikult PEO.

(1) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse Vallavalitsusele vormikohane taotlus, ehitise olulised tehnilised andmed ja ehitise välisnurkade koordinaadid L-EST koordinaadisüsteemis. Taotlusele lisatakse mõõtkavas kinnistu asendiplaan, millel näidatakse soovitav väikeehitise asukoht seotuna kinnistu piiridega, mõõtkavas põhiplaan, lõiked ja vaated.

(2) Projekteerimistingimuste- või arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega määratult võib ehitis (katusealune, grillnurk, mängunurk/-plats, kuur, abihoone) naaberkinnistu omaniku/omanike kirjalikul kokkuleppel tekkivate piirangute kohta paikneda naaberkinnistu piiril, kuid tuleb tagada ehitiste tule- ja kasutusohutus naabrusehitiste suhtes.

(3) Väikeehitis peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

(4) Kirjaliku nõusoleku väljastab PEO.

(5) Kirjaliku nõusoleku väljastamisest keeldumine vormistatakse Vallavalitsuse korraldusega.

(1) Monumentaalkunstivormid Ehitusmääruse mõistes on skulptuurid, monumendid, ausambad jms.

(2) Väikevormid Ehitusmääruse mõistes on tänava- ja pargipingid, suunaviidad, linnakaardid, info- ja reklaamistendid, hoonetele paigaldatavad mälestustahvlid ja -sildid jms.

(3) Monumentaalkunsti- ja väikevormide püstitamine toimub ehitusseaduses sätestatud korra alusel.

(1) Ajutine ehitis on mitte kauemaks kui 5 aastaks püstitatud ehitis.

(2) Ajutise ehitise püstitamise kirjalikus nõusolekus või ehitusloas määratakse ehitise kasutamise aeg.

(3) Ajutise ehitise püstitamise kirjaliku nõusoleku taotluse või ehitusloa taotluse menetlemine, väljastamine või väljastamisest keeldumine toimub ehitusseaduses sätestatud korras Vallavalitsuse kehtestatud korra kohaselt. Ajutiste ehitiste püstitamine on lubatud kogu Harku valla territooriumil.

(1) Ehitusloa taotluse menetlemine, väljastamine ja väljastamisest keeldumine toimub ehitusseaduses sätestatud korras Vallavalitsuse kehtestatud korra kohaselt.

(2) Ehitusloa väljastamisest keeldumine vormistatakse Vallavalitsuse korraldusega.

(3) Avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks tee-ehitusloa andmise või andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustab Vallavalitsus korraldusega. Tee-ehitusluba avalikult kasutatava tee ehitamiseks või remontimiseks väljastatakse, keeldutakse selle väljastamisest või tunnistatakse kehtetuks teeseaduse § 21 sätestatud korras.

Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks ehitusseaduses sätestad korras Vallavalitsuse korraldusega.

(1) Hoone välisilme muutmine on hoone välisviimistluse muutmine, sh värvitoonide, avatäidete jaotise ja kuju ning fassaadimaterjalide muutmine.

(2) Hoone välisilme muutmiseks vajaliku kirjaliku nõusoleku, ehitusloa või fassaadipassi taotlemise vajadus otsustatakse iga konkreetse objekti puhul eraldi.

(3) Fassaadipass on dokument, millega määratakse olemasoleval hoonel fassaadikujunduse ja väiksemate fassaaditööde tingimused (värvilahendus, materjalid, arhitektuursed detailid jms).

(4) Fassaadipassi saamiseks esitatakse Vallavalitsusele avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja millele lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada.

(5) Rõdude ja lodžade klaasimine või ümberehitamine ning varikatuste ehitamine toimub ehitusloa alusel. Kortermajade puhul antakse ühtne lahendus kogu hoonele.

(6) Kui ehitis asub kinnismälestisel, selle kaitsevööndis või muinsuskaitsealal on ehitise värvilahenduse muutmisel ja fassaadi elementide (akende ja välisuste kujunduse muutmine, varikatused, päikesevarjud jms) paigaldamisel või muul viisil hoone välisilme muutmisel vajalik enne ehitusloataotluse esitamist projekt kooskõlastada muinsuskaitseametiga.

(1) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt.

(2) Taotlusele tuleb lisada ehitusprojekt ehitise lammutamiseks, mis peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud vorminõuetele ning tasuda riigilõiv.

(3) Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik Vallavalitsusele 10 kalendripäeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise likvideerimise teatise lammutustööde lõpetamise kohta.

(4) Muinsuskaitsealal on ehitise lammutamine võimalik vaid Muinsuskaitseameti kirjalikul nõusolekul.

(5) Vastavalt teeseaduse § 23 avalikult kasutatava tee võib likvideerida, kui seda ei kasutata pärast uue tee ehitamist või mõnel muul põhjusel. Tee likvideerimiseks on vajalik Vallavalitsuse kirjalik nõusolek.

(6) Vallavalitsus võib lubada tee likvideerida ilma asjakohase projektita.

(7) Eratee võib likvideerida eratee omanik, teavitades sellest eelnevalt lihtkirjalikult kohalikku omavalitsust.

(1) Kasutusloa saamiseks tuleb esitada ehitusseaduses sätestatud dokumendid.

(2) Kasutusloa taotluse menetlemine, väljastamine ja väljastamisest keeldumine toimub ehitusseaduses sätestatud korras Vallavalitsuse kehtestatud korra kohaselt.

(3) Kasutusloa väljastamisest keeldumine vormistatakse Vallavalitsuse korraldusega.

(4) Tee kasutamisloa annab tee-ehitusloa andja vastavalt teeseaduse § 22.

(5) Tee kantakse teeregistrisse pärast teekasutusloa saamist.

(1) Ehitusjärelevalvet teostatakse ehitusseaduses sätestatud korras Vallavalitsuse kehtestatud tingimuste alusel.

(2) Ehitise omanik on kohustatud vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist esitama vormikohase teatise ehitamise alustamise kohta.

(3) Ehitamise alustamise teatisega määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegija ja ehitusettevõtja antud objektil vastavalt ehitusseaduse §-le 30. Omanikujärelevalve tegija või ehitusettevõtja isiku vahetumisel esitab ehitise omanik vastava muudatuse kohta vallavalitsusele teate.

(4) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja Vallavalitsusele vundamendi digitaalse teostusmõõdistuse. Kui ehitamise käigus on tekkinud viga ning valminud 0-tsükkel ei vasta ehitusprojektile, tohib ehitamist jätkata ehitusjärelevalve ametniku loal pärast vea kõrvaldamist.

(5) Teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks valla territooriumil tuleb taotleda Vallavalitsuselt kaeveluba vastavalt «Kaevetööde eeskirjale». Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Ehitusmäärus jõustub 1. oktoobril 2012.