Mustjala valla ehitusmäärus

(1) Mustjala valla ehitusmäärus (edaspidi ehitusmäärus) reguleerib Mustjala Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Mustjala Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) pädevust planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel ning menetluskorda planeeringute koostamisel, ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise korraldamisel ning ehitusjärelevalve teostamisel.

(2) Ehitusmääruse eesmärgiks on tagada Mustjala valla haldusterritooriumil valla osaüldplaneeringutega kehtestatud ruumilise arengu põhimõtete kujundamine planeerimise ja ehitustegevuse kaudu ja põhjendatud vajadusel selleks osaüldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine.

(3) Ehitusmäärust ei kohaldata kinnisomandile seadusest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste seadmisel.

Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel lähtutakse

1) tasakaalustatud ja säästva ruumilise arengu põhimõtetest;

2) planeerimise põhimõtetest;

3) looduskaitse põhimõtetest;

4) haldusmenetluse põhimõtetest, sh avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtetest;

5) avalikkuse kaasamise põhimõttest.

(1) Planeeringute koostamise menetlus (edaspidi planeerimismenetlus) ning ehitiste projekteerimist, ehitamist kasutamist korraldav ning ehitusjärelevalve menetlus (edaspidi ehitusmenetlus) on avalik.

(2) Avalikustamisele kuuluv planeerimis- ja ehitusalane teave avaldatakse maakonnalehes ning valla veebilehel.

(3) Maakonnalehe täpse nimetuse määrab vallavalitsus ning see avaldatakse valla veebilehel.

(4) Planeerimis- ja ehitusmenetluses koostatud teated ja otsused toimetatakse puudutatud isikutele kätte seaduses sätestatud juhtudel ja viisil. Muudel juhtudel tehakse teade või otsus isikule teatavaks vabas vormis.

(5) Planeerimis- ja ehitusmenetluses kogutud andmed ja materjalid, sh projekteerimistingimused ja ehitusprojektid ning nende kättesaadavus tagatakse huvitatud isikutele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(1) Planeerimis- ja ehituspoliitikat kujundab ja suunab ning planeerimis- ja ehitusalast tegevust korraldab vallavolikogu lähtudes planeerimisseaduses, ehitusseaduses ja teistes seadustes ning ehitusmääruses sätestatud pädevusest.

(2) Planeerimis- ja ehitusalast tegevust korraldab vallavalitsus lähtudes ehitusmääruses sätestatud pädevusest.

(1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

2) maakonnaplaneeringu ning naaberomavalitsuste üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kooskõlastamine;

3) üldplaneeringu ning üldplaneeringut täpsustava ja täiendava teemaplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest keeldumine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine, planeerimismenetluse lõpetamine;

4) kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine ja ülevaatamise tulemustest teavitamine;

5) detailplaneeringu koostamise algatamine või algatamisest keeldumine, vastuvõtmine ja kehtestamine;

6) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;

7) keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse ja olulisuse tuvastamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mittealgatamine;

8) ajutise ehituskeelu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine juhul, kui koostatava üldplaneeringuga või algatatud detailplaneeringu lahendustega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust;

9) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine.

(2) Vallavolikogu võib planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste lahendamiseks moodustada alalisi või ajutisi komisjone. Komisjoni seisukohad ja ettepanekud on vallavolikogule soovitusliku iseloomuga.

(3) Õigusakti eelnõu volikogu pädevusse kuuluva küsimuse otsustamiseks valmistab ette vallavalitsus.

(1) Vallavalitsuse pädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) planeeringute lähteseisukohtade väljastamine ja muutmine;

2) planeeringu koostamise korraldamine;

3) planeerimis- ja ehitusalaste volikogu eelnõude ettevalmistamine;

4) planeeringute avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine;

5) projekteerimistingimuste väljastamine;

6) ehituslubade väljastamine;

7) ehitamiseks vajaliku nõusoleku väljastamine;

8) ehitusjärelevalve teostamine;

9) kasutuslubade väljastamine;

10) halduslepingu sõlmimine, millega antakse huvitatud isikule (edaspidi arendaja) üle detailplaneeringu koostamise õigus ja lepitakse kokku detailplaneeringu koostamise finantseerimine;

11) lepingute sõlmimine, millega määratakse kindlaks detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate kohustuste sisu, ulatus ja tähtajad;

12) detailplaneeringu nimetuse muutmine;

13) detailplaneeringu ala ulatuse muutmine,

(2) Eelnõu vallavalitsuse pädevusse kuuluva küsimuse otsustamiseks valmistab ette vastavaid töökohustusi omav ametnik.

(3) Vallavalitsus võib olulise tähtsusega küsimuste lahendamiseks, samuti planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks, hinnapakkumiste korraldamiseks ja ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada töögruppe, alalisi ja ajutisi komisjone. Töögrupi ja komisjoni seisukohad ning ettepanekud on vallavalitsusele soovitusliku iseloomuga.

(4) Vallavalitsusel on planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel õigus kehtestada taotluste ja muude dokumentide vorminõudeid ning täpsustada planeeringute ja ehitusprojektide menetlemise ja dokumentide avalikustamise tingimusi.

Ruumilise planeerimise eesmärkide ja põhimõtete järgimine Mustjala valla haldusterritooriumil tagatakse

1) valla arengukava ja valdkonnapõhiste arengukavade koordineerimise ja integreerimisega;

2) valla osade kohta koostatud detailplaneeringutega;

3) valla või selle osa kohta koostatud üldplaneeringuga;

4) valla üldplaneeringut täpsustava ja täiendava teemaplaneeringuga;

5) naaberomavalitsustega ühiselt koostatud üld- ja teemaplaneeringutega;

6) osalemisega valla naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamisel ja koostamisel;

7) osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel;

8) osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.

(1) Üldplaneering koostatakse

1) kogu valla territooriumi või selle osade kohta;

2) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel;

3) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

(2) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Valla territooriumi osana käsitletakse ühte või mitut krunti või suuremat maa-ala.

(3) Planeeringute koostamisel ja planeerimismenetluses käsitatakse kogu avalikult kasutatavat maa-ala koos sellest avanevate vaadetega (avalikku ruumi) ülevallalise terviksüsteemina. Selle kvaliteet ja terviklik funktsioneerimine on avalik huvi.

(1) Planeeringute algatamise kavatsuse olemasolul arengukavas avaldab vallavalitsus neist eelarveaastal planeeritavatest teate maakonnalehes ja valla veebilehel iga aasta 1. aprilliks.

(2) Vallavalitsuse teave sisaldab teavet

1) planeeringuala ligikaudse asukoha ja suuruse kohta;

2) planeeringu eesmärkide kohta.

(1) Üldplaneering on Mustjala valla ruumilise arengu põhimõtteid kujundav strateegiline dokument. Üldplaneeringut täpsustatakse ja täiendatakse teemaplaneeringutega. Teemaplaneeringu menetlemisel kohaldatakse üldplaneeringu kohta sätestatut.

(2) Üldplaneeringu koostamise algatamise või algatamisest keeldumise otsustab vallavolikogu. Otsused peavad sisaldama kaalutlusi.

(3) Üldplaneeringu koostamise menetlus algab arendaja või naabervalla ettepaneku (edaspidi ettepanek) esitamisega vallavalitsusele. Vallavolikogu või vallavalitsuse initsiatiivil algatatud menetlus algab esimese menetlustoimingu sooritamisega.

(4) Ettepanek esitatakse vallavalitsusele ning sellele lisatakse planeeringu esialgseid eesmärke selgitav seletuskiri. Ettepanek peab sisaldama põhjendusi.

(5) Vallavalitsusel on õigus nõuda üldplaneeringu algatamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks täiendavat teavet või dokumente.

(6) Üldplaneeringu lähteseisukohad koostab ning esitab vallavalitsusle vastavaid töökohustusi omav ametnik. Lähteseisukohtades määratakse kindlaks planeeringu eesmärgid ning koostamise ja kooskõlastamise nõuded.

(7) Üldplaneering algatatakse juhul, kui see on kooskõlas avalike huvidega, valla arengusuundadega ja valla eelarvega.

(8) Üldplaneeringu koostamise algatamisel otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine.

(9) Üldplaneeringu koostamise algatamise otsusest teatab, planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta annab informatsiooni ning algatatud planeeringu eesmärke tutvustab vallavalitsus.

(10) Üldplaneeringu koostamise algatamise teade koos olulise informatsiooniga selle eesmärkide kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

(11) Üldplaneeringu algatamise otsuse ärakirja koos asjakohase teabega esitab maavanemale vallavalitsus seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

(1) Üldplaneeringut võib koostada või nende koostamist juhtida planeerimisseaduses kehtestatud nõuetele vastav planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist (edaspidi planeeringu koostaja).

(2) Planeeringu koostaja leidmiseks korraldab vallavalitsus hanke. Hankel edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmib vallavalitsus planeeringu koostamise lepingu.

(3) Üldplaneeringu koostamise ajal võib iga isik esitada selle kohta ettepanekuid või vastuväiteid. Kirjalikele ettepanekutele või vastuväidetele vastab vallavalitsus seaduses sätestatud tähtaja jooksul ettepaneku või vastuväite saabumise päevast alates. Saabunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt kas posti või elektronposti teel.

(4) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ja üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid ja väljapanekuid.

(5) Üldplaneeringu eskiislahendused ja lähteseisukohad avaldatakse valla veebilehel.

(6) Vallavalitsus ja planeeringu koostaja teevad koostööd järgmiste isikutega: riigiasutustega, maavanemaga, kodanike ühendustega, planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega, planeeritava maa-ala elanikega, kavandatavate ja olemasolevate tehnovõrkude ja –rajatiste omanike või nende valdajatega ning puudutatud isikutega planeerimisseaduse tähenduses.

Enne üldplaneeringu vastuvõtmist saadab vallavalitsus üldplaneeringu kooskõlastamiseks

1) planeeritava maa-ala naabrusesse jäävatele kohalikele omavalitsustele ja Keskkonnaametile;

2) asjaomastele riigiasutustele, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem;

3) asjaomasele riigiasutusele, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti;

4) Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid;

5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Veeteede Ametile, Lennuametile ja Muinsuskaitseametile, kui planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega.

(1) Üldplaneeringu võtab vastu ja jätab vastu võtmata vallavolikogu.

(2) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldab vallavalitsus. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast teatakse maakonnalehes. Teated avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles vallavalitsuse teadete tahvlil, valla raamatukogudes ja valla veebilehel.

(3) Üldplaneeringu lahendus avaldatatakse valla veebilehel seaduses sätestatud tähtajani.

(4) Enne üldplaneeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise algust teatab vallavalitsus nende toimumise aja ja koha seaduses sätestatud viisil ja tähtaegadel, seaduses sätestatud isikutele.

(5) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitatud isikutele teatab vallavalitsus oma põhjendatud seisukoha. Seisukoht edastatakse kirjalikult esitatud ning posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtkirjaga, elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga.

(6) Pärast avaliku väljapaneku lõppemist korraldab vallavalitsus üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest antakse teavet maakonnalehe ja valla veebilehe kaudu seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

(7) Vallavalitsus ja planeeringu koostaja korraldavad üldplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel.

(8) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, saadab vallavalitsus üldplaneeringu täiendavaks kooskõlastamiseks isikutele ja asutustele, keda muudatused puudutavad. Vallavolikogu võtab muudetud põhilahendusega üldplaneeringu vastu ja suunab avalikule väljapanekule.

(9) Parandatud ja täiendatud üldplaneeringu esitab maavanemale järelevalve teostamiseks vallavalitsus.

(1) Kui üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited ei ole täielikult rahuldatud ja/või esitaja poolt tagasi võetud, edastab vallavalitsus planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.

(2) Valla esindaja planeeringu järelevalve menetluses on planeeringute menetlemise

töökohustusi omav vallaametnik või vallavalitsuse poolt määratud isik.

(3) Otsuse järelevalve tulemuste kohta teeb vallavolikogu.

(4) Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna üldplaneeringule heakskiitu, otsustab vallavolikogu eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole pöördumise või üldplaneeringu muutmise.

(1) Vallavolikogu otsustab üldplaneeringu kehtestamise pärast selle maavanema poolt heakskiitmist.

(2) Vallavalitsus teatab seaduses sätestatud tähtaja jooksul üldplaneeringu kehtestamisest maakonnalehes ja valla veebilehel. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel antakse lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on valla ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale.

(3) Vallavalitsus saadab seaduses sätestatud tähtaja jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud üldplaneeringu maavanemale elektrooniliselt või paberkandjal.

(4) Vallavalitsus saadab seaduses sätestatud tähtaja jooksul üldplaneeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale.

(5) Vallavalitsus teatab üldplaneeringu kehtestamisest seaduses sätestatud viisil ja tähtaegadel, seaduses sätestatud isikutele.

(1) Igaühel on õigusteha detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamise algatamise ettepanek. Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsuse poolt kinnitatud vormikohasel blanketil, millele on lisatud esialgne planeeringu eesmärke selgitav eskiislahendus koos seletuskirjaga. Eskiislahenduses peab olema näidatud taotletav krundijaotus ja taotletav planeeringu lahendus, ülevaatde tehnovõrkudega varustatusest ning juurdepääsuteede võimalikest lahendustest. Taotluse vorm on kättesaadav valla veebilehel.

(2) Kui planeeringu algatamise taotluses soovitakse planeeringu koostamise finantseerimist valla kulul, siis algatatakse planeering ainult juhul, kui taotletava planeeringu menetlemine on avalikes huvides ja planeeringu koostamine on kooskõlas valla arengukava ning eelarvega.

(3) Planeeringu koostamise algatamise ettepaneku laekumisel selgitab vastavaid töökohustusi omav vallaametnik ettepaneku esitajale vajadusel planeeringuga seotud organisatsioonilisi, menetluslikke, õiguslikke ja tehnilisi üksikasju ning sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu ja väljaehitamise vajadust.

(4) Esitatud dokumentide alusel valmistab vastavaid töökohustusi omav vallaametnik ette haldusakti eelnõu planeeringu koostamise algatamise või algatamata jätmise kohta, arvestades üldplaneeringus sätestatut ja kooskõlastades eelnõu vajadusel vallavalitsuse teiste struktuuriüksustega.

(5) Koos planeeringu koostamise algatamise otsuse eelnõuga esitab vastavaid töökohustusi omav vallaametnik planeeringu lähteseisukohtade kokkuleppe ja planeeringu rahastamise lepingu eelnõu arvestades üldplaneeringus sätestatut. Vallavalitsus annab eelnõule oma seisukoha.

(6) Planeeringu algatamise otsusest lähtuvalt allkirjastavad arendaja ja vallavanem planeeringu lähteseisukohtade kokkuleppe ja planeeringu rahastamise lepingu, millega määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused planeeringu koostamisel ja selle menetlemise rahastamisel, sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kulutuste hüvitamisel ning planeeringu realiseerimisega tekkivate kohustuste kandmisel.

(7) Planeeringu algataja võib planeeringu koostamise algatamisest kaalutlusotsuse alusel keelduda kui

1) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa suhtes kehtiva üldisema planeeringuga;

2) maa-ala kohta on kehtiv sama taseme planeering;

3) muudel juhtudel, lähtudes kaalutlusõigusest.

(8) Planeeringu algatamise otsustamisel võib planeeringu algataja kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu seaduses sätestatud tähtajani, kui planeeringu algatamisel on ette näha, et algatatud planeering välistab või muudab krundi ehitusõigust.

(9) Planeeringu eskiislahendus koos seletuskirjaga tuleb arendaja poolt vallavalitsusele esitada hiljemalt 12 kuu jooksul peale selle vallavalitsuse poolt arendajale planeeringu koostamiseks vajalike algmaterjalide väljastamist. Kui nimetatud tähtaja jooksul planeeringu eskiislahendust ja seletuskirja arendaja poolt vallavalitsusele ei esitata on planeeringu algatajal õigus planeeringu algatamine kehtetuks tunnistada, küsides eelnevalt arendaja seisukohta. Arendaja poolt esitatud põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus planeeringu eskiislahenduse ja seletuskirja esitamise tähtaega pikendada kuni 6 kuu võrra.

(10) Planeeringu algatajal on õigus alustada planeeringu algatamise kehtetuks tunnistamise menetlust kui

1) planeeringu menetlus on ilma põhjuste esitamist seiskunud kauemaks kui 2 aastat;

2) planeeringu ala suhtes on selle menetlemise käigus kehtestatud seadustega olulisi piiranguid ja piirangute täitmise kontrolli järelevalveasutus on kooskõlastamisel esitanud ekspertarvamuse planeerimisseaduse rakendamise võimatuse kohta planeeringualal;

3) arendaja on esitanud vastavasisulise taotluse.

(11) Enne planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist informeerib vallavalitsus planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijat planeeringu koostamise algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kavatsusest ja annab talle mõistliku aja oma seisukoha esitamiseks.

(12) Vallavalitsus informeerib planeeringu koostamise algatamisest, mittealgatamisest ja kehtetuks tunnistamisest avalikkust maakonnalehes ja valla veebilehel.

(1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

(2) Planeeringu seletuskiri ja joonised peavad võimaldama selgelt ja ühemõtteliselt aru saada kõigest planeeringuga kavandatud eesmärkidest, ehitamis- ja maakasutusnõuetest.

(3) Planeeringu koostaja teeb planeeringu koostamisel koostööd järgmiste isikutega

1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud;

2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasjade omanikud;

3) teised huvitatud isikud, kes on selleks vastavat soovi avaldanud;

4) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja-rajatiste omanikud või valdajad.

(4) Vallavalitsus teeb planeeringu koostamisel koostööd järgmiste isikute ja asutustega

1) riigiasutused;

2) kodanike ühendused;

3) kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade sundvõõrandamise vajaduse võib algatatud detailplaneering kaasa tuua.

(5) Vallavalitsus kaasab vajalikud isikud detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest neile esimesel võimalusel. Koostööks loetakse osalemist avalikel aruteludel ja dokumenteeritud andmevahetust.

(6) Eskiislahendus peab sisaldama vähemalt seletuskirja, asukohaskeemi, tugiplaani, põhijoonist, tehnovõrkude esialgset lahendust võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Eskiislahendus tuleb esitada nii paberkandjal ühes eksemplaris kui ka digitaalsel kujul (PDF või mingi muu kokkulepitud vorming). Koos eskiislahendusega tuleb esitada digitaalsel kujul, kokkulepitud vormingus, planeeringuala geodeetiline alusplaan koos aruandega.

(7) Vallavalitsus vaatab esitatud eskiislahenduse materjalid läbi 30 kalendripäeva jooksul ning määrab eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu toimumise aja ja koha või tagastab materjalid täienduste tegemiseks.

(8) Vallavalitsus avaldab maakonnalehes ja valla veebilehel planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Planeeringuala kinnisasjade omanikke ja puudutatud isikuid teavitab vallavalitsus planeerimisseaduses sätestatud korras.

(9) Vastavaid töökohustusi omav vallaametnik valmistab ette planeeringute menetlemiseks vajalike haldusaktide eelnõud ja muud menetlusega kaasnevad dokumendid ning jälgib planeeringute korraldamise seadusejärgsete nõuete täitmist.

(1) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava algatatud detailplaneeringu eskiislahenduse materjalid edastab vastavaid töökohustusi omav vallaametnik kaaskirjaga maavanemale teiste kohalike omavalitsuste või riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

(2) Vallavalitsus saadab vastuvõtmiseks esitatud planeeringu materjalid oma kaaskirjaga kooskõlastajatele kooskõlastamiseks. Kooskõlastajateks on, seaduses sätestatud juhtudel, maavanema või vallavalitsuse poolt määratud isikud.

(3) Planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja –rajatiste omanike või valdajate tehnilised tingimused ja seisukohad hangib planeeringu koostaja.

(4) Planeeringu koostaja esitab vajalikukspeetud parandustega ja arendajaga kooskõlastatud planeeringu materjalid digitaalselt vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

(5) Vastavaid töökohustusi omav vallaametnik kontrollib planeeringulahenduse vastavust väljastatud lähteseisukohtadele, kooskõlastustele ja menetlemise vastavust seadusandlusele. Vajadusel saadab planeeringu selle koostajale täiendamiseks ja parandamiseks.

(6) Planeeringu koostaja esitab vallavalitsuse poolt kooskõlastatud planeeringu materjalid vallavalitsusele vastuvõtmise korraldamiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja kokkulepitud vormingus digitaalselt CD-l.

(1) Vastavaid töökohustusi omav vallaametnik esitab vastuvõtmise nõuetele vastava planeeringu kahes eksemplaris koos vastuvõtmise otsuse eelnõuga vallavalitsusele.

(2) Vallavalitsuse poolt esitatud planeeringu vastuvõtmise otsustab vallavolikogu.

(3) Planeeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus.

(4) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse vallavalitsuse ruumides. Täiendavalt Tagaranna, Ninase, Kugalepa, Merise, Mustjala, Vanakubja, Silla, Rahtla, Selgase, Jauni, Küdema, Ohtja, Kiruma külade osas Mustjala Raamatukogus ja Liiküla, Liiva, Pahapilli, Panga, Võhma, Järise, Tuiu, Paatsa külade osas Võhma Raamatukogus ning vastavas külas üldkasutatava ruumi olemasolul.

(5) Vastavaid töökohustusi omav vallaametnik teatab seadusega sätestatud viisil ja tähtaegadel seadusega määratud isikutele enne planeeringu avaliku väljapaneku algust selle aja ja koha.

(1) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid.

(2) Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallavalitsuses. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja allkiri.

(3) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus oma põhjendatud seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha seadusega sätestatud viisil ja tähtaegadel.

(4) Vallavalitsus teavitab avalikkust avaliku arutelu toimumise ajast, kohast ja eesmärkidest maakonnalehes ja valla veebilehel seadusega sätestatud viisil ja tähtaegadel.

(5) Vallavalitsus avaldab teate avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta maakonnalehes ja valla veebilehel seaduses määratud tähtaegadel.

(6) Vallavalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused koos lahendamata jäänud vastuväidete ja ettepanekutega kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusena tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu muutmise järel planeeringu kooskõlastamist isikutega, keda muudatus puudutab, samuti avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Kui planeeringu lahenduse muudatus ei tingi uut avalikku väljapanekut tutvustatakse muudatusi ettepanekute ja/või vastuväidete esitajatele, mille järel on nimetatud isikutel õigus loobuda esitatud vastuväidetest ja ettepanekutest.

Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korras koostamisel täidab seaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesandeid vallavalitsus.

(1) Kui planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited ei ole täielikult lahendatud ja/või esitaja poolt tagasi võetud edastab vallavalitsus planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.

(2) Valla esindaja planeeringu järelevalve menetluses on planeeringute menetlemise töökohustusi omav vallaametnik või vallavalitsuse poolt määratud isik.

(3) Kui järelevalvet teostav maavanem ei anna planeeringule heakskiitu, otsustab vallavalitsus eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole pöördumise või planeeringu muutmine.

(4) Planeeringu koostaja teeb järelevalve tulemuste alusel planeeringulahenduses vajalikud muudatused ja täiendused ning esitab planeeringu vallavalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.

(1) Planeeringu kehtestab volikogu.

(2) Kui planeering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, esitab planeeringu koostaja vallavalitsusele vajalikud materjalid muudatuste sisseviimiseks vastavasse planeeringusse.

(3) Planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama tasemeline planeering.

(4) Pärast planeeringu kehtestamist vallavalitsus

1) teatab planeeringu kehtestamisest maakonnalehes ja valla veebilehel seaduses sätestatud tähtaegadel;

2) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastripidajale seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

(5) Vallavalitsus teatab planeeringu kehtestamisest seadusega sätestatud viisil ja tähtaegadel seaduses määratud isikutele.

(6) Detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamise korral menetleb vaideotsust ja vastab sellele planeeringu kehtestaja.

(1) Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsustab vallavolikogu.

(2) Kehtestatud planeeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui planeeringuala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

(3) Kehtestatud planeeringu ala suhtes on seadustega kehtestatud olulisi piiranguid ja piirangute täitmise kontrolli järelevalveasutus on kooskõlastamisel esitanud ekspertarvamuse planeerimislahenduse rakendamise võimatuse kohta planeeringualal.

(4) Vallavalitsus teavitab planeeringuala kinnistu omanikku käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertarvamusest ja annab talle mõistliku aja oma seisukoha esitamiseks.

(5) Vallavalitsus teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest maakonnalehes ja valla veebilehel ja saadab otsuse ärakirja kinnistu omanikule ühe kuu jooksul arvates planeeringu või selle osa kehtetuks tunnistamise päevast ning informeerib sellest isikuid, kelle õigusi võib planeeringu kehtetuks tunnistamine riivata.

Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse valduses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda vallamajas vastuvõtuaegadel. Seadusest tulenevatel juhtudel võib juurdepääs planeeringutele ning planeeringutega seotud materjalidele olla piiratud.

(1) Maakasutus- ja ehitustingimused on sätestatud Mustjala Vallavolikogu 23. jaanuari 2004 otsusega nr 7 kehtestatud Ninase poolsaare üldplaneeringus (Mustjala valla osa-üldplaneering) ja vallavolikogu 29. aprilli 2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla Külade üldplaneeringus. Üldplaneeringutega on määratud ehitusalad ja seatud ehitustingimused ja täiendavad ehitustingimused väärtuslikele maastikele ja miljööväärtusega aladele. Tagada tuleb külamaastike ajalooliste, esteetiliste ja looduslike väärtuste säilimine.

(2) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitsega seonduva heitvee ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.

(3) Ehitis peab vastama kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele.

(4) Ehitamine on

1) ehitise püstitamine;

2) ehitise laiendamine (olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine);

3) ehitise rekonstrueerimine (ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest);

4) ehitise tehnosüsteemi (ehitise piires toimimiseks vajalike konstruktsioonielementidega) või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine;

5) ehitise lammutamine.

(5) Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud ehitusseaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitistele, ümbrusele ja teistele isikutele.

(6) Ehitamiseks peab olema ehitusloale või kirjalikule nõusolekule märgitud maaüksuse omaniku või ehitise omaniku luba.

(7) Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastutab ehitusseaduses sätestatud nõuetele.

Üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja väikeehitist enda tarbeks võib ehitada omanik.

(8) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Esimesed ehitusprojektile vastavad tööd on ehitise mahamärkimine ja 0-tsükli (vundamendi) rajamine. Ehitamise alustamisest tuleb teavitada vallavalitsust seaduses määratud viisil ja tähtaegadel.

(1) Projekteerimistingimused on vallavalitsuse poolt kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab vallavalitsus aluseks planeeringutes ja muul viisil maakasutust ja ehitamist korraldatavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Seadustest tulenevatel juhtudel kooskõlastab vallavalitsus enne projekteerimistingimuste väljastamist need seadustes nimetatud isikutega. Projekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise aluseks.

(2) Projekteerimistingimuste väljastamiseks esitatakse taotlus vallavalitsusele tema poolt kinnitatud vormikohasel blanketil. Taotlus esitatakse elektrooniliselt või paberkandjal. Taotluse vorm on kättesaadav valla veebiehel. Vormikohasest taotlusest ja ehitise otstarbest lähtuvalt otsustab projekteerimistingimuste väljastamise või mitteväljastamise vallavalitsus seaduses määratud tähtaja jooksul. Vajadusel on vallavalitsusel õigus küsida taotlejalt väljastamiseks vajalikke lisaandmeid.

(3) Juhul, kui projekteerimistingimusi taotletakse ehitisele, mille paiknemine hoonestataval kinnistul selle omaniku soovitud kohal tekitab naaberkinnistu omanikule tema kinnistu kasutamisel kitsendusi (nt tuletõrjekuja tõttu ehitusala kitsenemine jne), on kohustuslik naaberkinnistu omanikult kirjaliku nõusoleku küsimine.

(4) Sõltuvalt kavandatavate ehitiste otstarbest määratakse projekteerimistingimustega vallavalitsuse poolt

1) maakatastriseaduse § 18 lõikest 7 tulenev, vastaval sihtotstarbel moodustatava katastriüksuse asukoht ja piirid võimalikult kaasaegse situatsiooniga asendiplaanil;

2) erineva otstarbega hoone suurim lubatud ehitisalune pindala ja suurim lubatud hoonete arv;

3) hoone suurim lubatud katuseharja kõrgus ja/või korruselisus;

4) ehitise kasutamise otstarve;

5) katusekalle, harja suund, katuse tüüp ja materjal;

6) välisviimistlusmaterjal;

7) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;

8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;

9) piirete tüüp, materjal ja kõrgus;

10) haljastuse ja heakorrastuse nõuded;

11) ehitisega seotud juurdepääsud, parkimiskorraldus ja jäätmekäitlus;

12) vertikaalplaneerimise vajadus;

13) muud vajalikud lähteandmed ja nõuded.

(5) Väljastatud projekteerimistingimustega on võimalik tutvuda vallavalitsuse ruumides vastuvõtuaegadel.

(1) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse vajadusel kehtiva detailplaneeringu olemasolul ning need täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda.

(2) Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega saab määrata alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise täiendava ehitusõiguse ja asukoha krundil.

(3) Ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused väljastatakse vallavalitsuse korraldusega.

(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja neile ehitamise üldised tingimused on määratud üldplaneeringutega.

(2) Ehitustegevus miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.

(3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi.

(4) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele hoonetele ja detailidele.

(5) Miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud rajada ehitisi, mille kasutamisega kaasnevad kahjulikud mõjud keskkonnale.

(6) Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna määramisel lähtutakse ajaloolise miljöö säilitamisest.

(7) Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaad, eksterjööri- ja interjööridetailid, sh aknad ja uksed, laudvooder, dekoratiivvormid, piirdeaiad jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada vallavalitsusele.

(8) Miljööväärtusega hoonestusalal on väikehoone püstitamisel ehitusprojekt kohustuslik.

(9) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogilised esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse ja profiilid. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne vallavalitsuse kirjalik nõusolek.

(10) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.

Ehitusprojekt koostatakse kooskõlas ehitusseadusega, selle alusel antud õigusaktide ja vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega.

(1) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise (hoone ja rajatise) püstitamiseks esitatakse vallavalitsusele seadusest tulenev vormikohane taotlus. Hoonestamata katastriüksuse puhul lisatakse taotlusele katastriüksuse asendiplaani väljatrükk maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi väljatrükil, millel näidatakse soovitava väikeehitise asukoht seotuna katastriüksuse välispiiridega. Hoonestatud katastriüksuse puhul lisatakse taotlusele väikeehitise asukoha plaan hoonestusala plaanil.

(2) Vallavalitsus otsustab nõusoleku andmise, nõusolekust keeldumise ja ehitusprojekti esitamise vajaduse ja teatab sellest taotluse esitajale seaduses määratud tähtaja jooksul.

(1) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vallavalitsusele seadusest tulenev vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse maa-ameti kaardirakenduse fotoplaani väljatrükk, millel näidatakse väikeehitiste asukohad. Hoonestatud katastriüksuse puhul lisatakse taotlusele ka väikeehitise asukoht hoonestusala plaanil.

(2) Vallavalitsus otsustab nõusoleku andmise, nõusolekust keeldumise, maakatastriseaduse § 18 lõikest 7 tuleneva katastriüksuse väljastamise ja teatab sellest taotluse esitajale seaduses määratud tähtaja jooksul.

Ajutise ehitise püstitamise ja püstitamisest keeldusmise otsustab vallavalitsus.

Ehitusloa taotlust menetleb, väljastamise ja väljastamisest keeldumise otsustab vallavalitsus seaduses määratud tähtaja jooksul.

Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks ehitusseaduses sätestatud korras vallavalitsuse korraldusega.

Ehitusloa ehitise lammutamiseks väljastab vallavalitsus seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.

Kasutusloa taotlust menetleb, väljastamise ja väljastamisest keeldumise otsustab vallavalitsus seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Ehitusjärelevalvet korraldab ja teostab vallavanem või tema poolt määratud isik seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

(2) Omanikujärelevalvet korraldab ja teostab seaduses sätestatud isik.

Tunnistada kehtetuks Mustjala Vallavolikogu 19. septembri 2003 määrus nr 9 “Mustjala valla ehitusmäärus”.

Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.