Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Määrusega sätestatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord.

(1) Eesmärk on tagada toimetulekuraskustesse sattunud inimeste abistamine lähtuvalt nende abi vajadusest ning seeläbi nende toimetuleku ja elukvaliteedi säilitamine või parandamine.

(2) Abi osutatakse Eesti rahvastikuregistri alusel Räpina vallas registreeritud elukohta omavatele inimestele, välja arvatud käesolevas määruses nimetatud varjupaigateenus ja turvakoduteenus, mis ei ole seotud teenuse saaja registreeritud elukohaga.

Sotsiaalhoolekandeliseks abiks (edaspidi abi) on

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamise teenus;

10) võlanõustamisteenus;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus;

14) sotsiaaltoetus.

(1) Abi taotlemiseks esitab abi vajav isik (edaspidi isik) või tema seaduslik esindaja Räpina Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kirjaliku taotluse abi saamiseks.

(2) Kui isik või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma vallavalitsust kaasamata.

(3) Abi taotlemiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja vallavalitsusele taotluse paberkandjal või digitaalselt allkirjastatud taotluse elektrooniliselt.

(4) Taotluses märgitakse isiku

1) ees- ja perekonnanimi, isikukood;

2) kontaktandmed (aadress, telefon, elektrooniline postiaadress);

3) põhjendus teenuse vajaduse järele;

4) nõusolek isikuandmete töötlemiseks.

(1) Taotlus abi saamiseks registreeritakse vallavalitsuse asjaajamist reguleerivas korras ning edastatakse ametiasutuse vastava valdkonna eest vastutavale ametnikule (edaspidi menetleja).

(2) Menetleja kontrollib taotluse laekumisest 5 tööpäeva jooksul taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning vajadusel kogub asja menetlemiseks täiendavaid tõendeid ja dokumente.

(3) Menetleja kohustub menetluse käigus hindama taotleja abivajadust ning taotluse põhjendatust vallavalitsuse kinnitatud hindamisinstrumendi tulemustest lähtuvalt.

(4) Kui taotluses on jäetud esitamata nõutud andmed taotluse lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta, taotluses on muid puudusi või on vajalik esitada täiendavaid andmeid, määrab menetleja taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu pikeneb taotluse menetluse aeg.

(5) Pärast täiendavate asjaolude väljaselgitamist teeb hindamiskomisjoni ettepaneku põhjal vallavalitsus otsuse abi osutamiseks.

(6) Kui taotluses esitatud andmete puudusi ei kõrvaldata tähtajaks, lõpetab vallavalitsus taotluse menetluse korraldusega.

(1) Abi vajadust hindab hindamiskomisjon hindamisinstrumendi abil.

(2) Hindamiskomisjoni moodustab vallavalitsus.

(3) Abi vajaduse hindamise aluseks on taotlus.

(4) Hindamiskomisjoni liikmetel on õigus nõuda täiendavaid dokumente või saada selgitusi taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks, samuti on hindamiskomisjoni liikmetel õigus külastada abi vajaduse väljaselgitamiseks isiku kodu ja küsitleda isiku lähedasi hindamisinstrumendi küsimustiku raames.

(5) Hindamiskomisjoni liige täidab hindamisinstrumendi, mille käigus selgitatakse välja isiku abi vajadus.

(1) Abi vajaduse, selle ulatuse ja osutamise viisi otsustab vallavalitsus hindamiskomisjoni ettepanekul või delegeerib otsustamise sotsiaalosakonna ametnikule.

(2) Abi andmine otsustatakse 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates.

(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenus on isiku abistamise toimingutes, mida isik enda terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalise abita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

(1) Koduteenused on

1) toiduainete, ravimite ja majapidamistarvete ning muu esmase vajaliku ostmine ja koju toomine;

2) abistamine toidu valmistamisel või valmistoidu koju toomine;

3) küttematerjali tuppa toomine, abistamine kütmisel, prügi ja tuha välja viimine;

4) vee tuppa toomine ja heitvete väljaviimine eluruumist;

5) eluruumi koristamine ja korrastamine;

6) riiete ja jalanõude hoolduse korraldamine, pesu pesemise korraldamine;

7) terviseabi korraldamine, abistamine pere- või eriarstide külastamisel, põetamine lühiajalise haiguse korral;

8) abistamine pesemisel ja korrastamisel või pesemisvõimaluste korraldamine;

9) transporditeenuse osutamine või korraldamine ravi- või mõne muu asutuse külastamisel;

10) vestlus, teabe edastamine ja abistamine ametiasutustes asjaajamisel ning dokumentide vormistamisel;

(2) Koduteenuse osutamisel on maksimaalne koristatav/köetav pind ühe isiku kohta 51 m² või 2-toaline korter, kasutatakse kliendi kodus olevaid töövahendeid.

(3) Koduteenuste loetelust osutatakse kliendile neid teenuseid ja sellises mahus, mille vajadus tuleneb hindamisinstrumendist ja sätestatakse otsuses.

(4) Koduteenuseid osutatakse tööpäeviti ajavahemikul 8.00-17.00.

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi teenus) eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Teenuse osutamisel tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ning teenused, mis tulenevad hindamisinstrumendist.

Tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(1) Täisealise isiku hoolduse (edaspidi hooldus) eesmärk on parandada abivajaja olukorda, määrates abivajajale hooldaja ning hooldajale hooldajatoetus osutatud kõrvalabi eest või abivajajale isikule hooldajatoetus juhul, kui temale ei ole määratud hooldajat või hooldaja määramine ei ole otstarbekohane ning abivajajal esinevad kulutused hooldustoimingute saamiseks tema vajadusest lähtuvalt.

(2) Hoolduse seadmisel on hooldaja kohustatud tagama taotlejale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve põhi- või tugiteenuseid osutades vastavalt hindamisinstrumendis esitatud hooldusplaanile, olles aruandekohustuslik sotsiaalosakonna ametniku ees.

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on

1) suurendada puude tuvastamise tõttu füüsilist kõrvalabi vajavate abivajajate iseseisvat toimetulekut ja osalemist erinevates eluvaldkondades;

2) vähendada puudega abivajajate pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormust ning toetada nende sõltumatust ja sotsiaalset aktiivsust, sealhulgas tööturul osalemist.

(2) Üldjuhul leiab klient endale isikliku abistaja ise, vajadusel aitab isikliku abistaja leidmisel taotluse menetleja.

(3) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaeg sätestatakse kolmepoolses lepingus, mille sõlmivad isik ja isiklik abistaja, vajadusel kaasatakse vallavalitsus.

(4) Isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaja määrab abivajaja või tema seaduslik esindaja.

(5) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest.

(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

(2) Varjupaigateenus hõlmab

1) kodutute vastuvõttu ja läbivaatust varjupaigas,

2) pesemisvõimalust ning võimalust kasutada tualettruume,

3) ööbimisvõimalust, puhtaid voodiriideid,

4) päevakeskuse teenust,

5) abistamist asjaajamisel,

6) meditsiinilise abi ja muu vältimatu sotsiaalabi osutamist.

(3) Varjupaigateenuse saaja saab kasutada selleks ettenähtud hoiuruumi oma isiklike asjade hoidmiseks.

(4) Varjupaigateenuse saajatele, kes jäävad päevaseks ajaks varjupaiga ruumidesse, võimaldatakse päevast tegevust eraldi ruumis, mida ei kasutata ööbimiseks.

(5) Varjupaigateenuse osutaja kehtestab reeglid, mida teenuse saajad peavad järgima, sh sisekorraeeskiri, nõuded käitumisele, meditsiiniline kord, kaebuste esitamise kord jms. Reeglid peavad olema teatavaks tehtud ja kättesaadavad igale teenuse saajale, samuti avalikkusele.

(6) Meditsiinilise kõrvalabi vajadusega teenuse saajatel võimaldatakse ööpäevaringselt kasutada põetuseks ettenähtud ruume.

(1) Turvakoduteenuse korraldamise eesmärk on esmase abi ja turvalise keskkonna tagamine hülgamist, hooletusse jätmist või vägivalda kogenud lapsele ja käesolevas määruses sätestatud juhul tema seaduslikule esindajale või muule last kasvatavale isikule (edaspidi vanem).

(2) Turvakoduteenust korraldatakse Räpina vallas viibivale kuni 18-aastasele lapsele (edaspidi laps)

1) kellel ei ole võimalik hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus viibida;

2) keda on väärkoheldud;

3) kelle elukoht ja vanemad on väljaselgitamisel;

4) kes on eraldatud perekonnast ja kodust ning toimuvad lapse asendushoolduse ettevalmistused;

5) kes vajab abi muul põhjusel.

(3) Turvakoduteenust korraldatakse täisealisele isikule, kui

1) ta on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või muu vägivalla ohvriks,

2) tal ei ole võimalik turvaliselt kodus olla.

(4) Turvakoduteenus hõlmab järgmisi tegevusi

1) ööbimisvõimaluse ja toitlustamise tagamine;

2) puhta pesu ja riiete võimaldamine;

3) esmane sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi;

4) meditsiinilise abi osutamise korraldamine;

5) pesemisvõimaluste tagamine;

6) abistamine kooliülesannete lahendamisel;

7) kooli külastamise tagamine.

(1) Isiku paigutamise turvakoduteenusele vältimatu sotsiaalabina otsustab ja korraldab sotsiaalosakonna ametnik.

(2) Turvakoduteenuse jätkuval vajadusel pikendab vallavalitsus turvakoduteenusel viibimise tähtaega.

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on tagada puudega isikule juurdepääs haridus-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja hoolekandeasutustele, töökohale ning muude avalike teenuste tarbimisega seotud asutustele.

(2) Teenus on transpordiabi spetsiaalselt kohandatud sõidukiga, millega kaasneb sõidukijuhi abi teenust vajavale isikule.

(3) Sõidukijuht on kohustatud

1) abistama isikut sõidu lähte- ja sihtkohas treppidest tõusmisel ja laskumisel;

2) abistama isikut sõidukisse sisenemisel ja väljumisel;

3) abistama isikut maakonna või üleriigilisse ühistransporti sisenemisel ja väljumisel;

4) abistama isikut tema liikumist hõlbustavate seadmete laadimisel sõidukisse ja sõidukist välja;

5) kinnitama isiku turvavööga ja fikseerima ratastooli lukustussüsteemi ja turvavööga.

(1) Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Isikuid, kellel on puudest tingitud raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel põhjendatud vajadustest lähtuvalt ulatuses, mis tagavad seaduses sätestatud nõuetele vastava eluruumi.

(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on nõustamine, millest tulenevate tegevuste tulemusena muudetakse isikute ülemäärane võlgnevus talutavaks või see likvideeritakse, välditakse uute võlgade tekkimist. Ühtlasi on eesmärk teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi, õpetada võlgnikku tulevikus uut võlgnevust vältima ning säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel.

(2) Teenuse korraldamisel aidatakse isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(3) Teenus on nõustada ja aidata finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kellel on seetõttu tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid.

(4) Teenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh isikunõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamisega seonduvaid toiminguid.

(5) Teenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiselt

1) probleemide selgitamine ja määramine;

2) dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine;

3) isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine;

4) võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine;

5) võlakohustuste kaardistamine;

6) võlanõuete õiguspärasuse hindamine;

7) majapidamiseelarvete koostamine ja järgimine;

8) säästliku majapidamise korraldamine;

9) täiendavate ressursside otsimine;

10) läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega;

11) eesmärkide seadmine, tegevuse ja ajakava planeerimine;

12) dokumentide vormistamine;

13) isiku toetamine ja motiveerimine.

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormus. Samuti on lapsehoiuteenuse eesmärkideks võimaldada lapsevanematele lapse hooldamisest vaba aega, et nad saaksid ajutiselt tegeleda teiste tegevustega ja võimaldada kasutada peale lasteaia teisi lapsehoiuvorme, mis vastavad riigi kehtestatud miinimumnõuetele ja on lastele turvalised.

(2) Lapsehoiuteenus on mõeldud 1,5 kuni 3 aastase lapse ja kuni 18 aastase raske või sügava puudega isiku hooldusõigust omavale inimesele, et toetada tema toimetulekut ja töötamist (18 aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta 18 aastaseks sai).

(3) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab menetleja teenuse vajadust igal lapsel eraldi. Menetleja nõustab teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

(4) Lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused määratakse kindlaks vallavalitsuse ja teenuse saaja koostöös. Teenuse osutamisel peab tagama teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

(3) Asendushooldusteenust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena, lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva või lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.

(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

(1) Sotsiaaltoetuse eesmärk on soodustada ja parandada õigustatud isikute toimetulekut ning katta osaliselt isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega.

(2) Toetuste määramisel lähtutakse terviklikust süsteemist, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest ja avalikust huvist lähtuval toetuse sihitatud määramisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel.

(3) Rahaline toetus on taotlejale rahas makstav toetus.

(4) Mitterahaline toetus on taotlejale antav soodustus, mis ei seisne rahasumma maksmises, sealhulgas asja või õiguse isiku käsutusse või kasutusse andmises.

(1) Teenuse osutamiseks leitakse teenuseosutaja hanke korras järgmistel juhtudel, kui seda ei osuta vallavalitsus

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) isikliku abistaja teenus;

5) varjupaigateenus;

6) turvakoduteenus;

7) sotsiaaltransporditeenus;

8) eluruumi tagamise teenus;

9) võlanõustamisteenus.

(2) Vallavalitsus võib korraldada teenuse osutamiseks hanke, võimalusel koostöös teiste omavalitsustega vastava koostööleppe alusel.

(3) Hanke korraldamise sageduse ja tingimused määrab vallavalitsus. Teenuse osutajale esitatavad nõuded teenuse osutamise osas määratakse kindlaks hanke tingimustes.

(4) Vallavalitsus võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded teenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks.

(1) Teenuse eest tasub teenuse osutaja kehtestatud hindade alusel teenuse saaja, tema seadusjärgsed ülalpidajad või vallavalitsus. Teenuse eest tasumise arvestuse aluseks on kalendrikuu.

(2) Vallavalitsuse osalus sõltub isiku enda sissetulekust, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolust, võetud kohustustest ning muudest ressurssidest.

(1) Ühekordse, korduva või perioodilise sotsiaaltoetuse andmise otsustamine toimub käesoleva määruse § 7 lõike 1 alusel.

(2) Vallavalitsusel on õigus teha eelarve piires erandeid põhjendatud juhtudel kaalutlusotsuse alusel.

(3) Korraldus sotsiaaltoetuse määramise kohta tehakse taotlejale teatavaks vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses toodud sätetele.

(4) Sotsiaaltoetust võib tasaarveldada taotleja võlgnevusega vallavalitsusele või vallavalitsuse hallatavale asutusele.

(5) Sotsiaaltoetuse andmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest

1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid;

2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;

3) taotleja ei esita menetleja küsitud täiendavaid dokumente;

4) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;

5) taotleja või tema perekonnaliige on töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või vallas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses ega ole muul viisil aktiivne oma toimetulekuvõime parandamisel;

6) toetuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste andmise, korraldamise või muu abiga;

7) abi vajaduse katavad riiklikud toetused ja teenused;

8) taotleja on eelnevalt temale määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;

9) toetuse maksmiseks ei ole ette nähtud eelarvelisi vahendeid;

10) taotlejal on täitmata rahalisi kohustusi Räpina valla ees.

(1) Isikule määratud sotsiaaltoetuse maksmist korraldab finantsosakond käesoleva määruse § 7 lõike 1 alusel.

(2) Sotsiaaltoetuste maksmist, sellekohase arvestuse pidamist ja taotlejale vastamist korraldab taotluse menetleja.

(1) Kui isik on esitanud toetuse saamiseks valeandmeid või on jätnud teatamata andmete muutumisest, mis tingivad toetuse maksmise lõpetamise, siis on vallavalitsusel õigus nõuda alusetult saadud toetus tagasi.

(2) Kui isik keeldub alusetult saadud toetust vabatahtlikult tagasi maksmast, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse, mille täitmata jätmise korral võib vallavalitsus anda selle sundtäitmisele.

Järelevalvet sotsiaalhoolekandelise abi andmise, määramise ja maksmise üle teostab vallavalitsus.

(1) Tunnistada kehtetuks Räpina Vallavolikogu 23.03.2016 määrus nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord”.

(2) Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 1-1.2/3 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise, hooldajatoetuse ja täiendava kvartaalse sotisaaltoetuse määramise ning maksmise kord”.

(3) Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 1-1.2/7 „Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord”.

(4) Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 1-1.2/9 „Isikliku abistaja osutamise kord”.

(5) Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 1-1.2/2 „Tugiisiku teenuse osutamise kord”.

(6) Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 1-1.2/4 „Üldhooldusteenuse osutamise kord Veriora vallas”.

(7) Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 24.03.2016 määrus nr 1-1.2/8 „Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord”.

(8) Tunnistada kehtetuks Meeksi Vallavolikogu 19.05.2016 määrus nr 5 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord”.

(9) Tunnistada kehtetuks Meeksi Vallavolikogu 14.07.2005 määrus nr 7 „Üld- ja erihooldekodusse paigutamise tingimused ja kord”.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas.