Tugiisikuteenuse osutamise kord lastega peredele

(1) Käesolev määrus reguleerib tugiisikuteenuse osutamist Pärnu linnas elavatele lastega peredele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Pärnu linn.

(2) Käesoleva määruse rakendamise eesmärgiks on lastega perede toimetuleku toetamine ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine tugiisikuteenuse osutamise kaudu.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1. tugiisikuteenus lastega peredele – sotsiaalteenus, mis seisneb lapse ja/või tema seadusliku esindaja jõustamises ja juhendamises tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga igapäevases elukeskkonnas;

2. jõustamine – tugiisiku abiga teenuse saaja toimetulekuraskusi põhjustavate küsimustega tegelemine isiku enda poolt juhitud lahendusteni jõudmisel. Jõustamise eesmärk on aidata teenuse saajal näha ennast põhjusliku tegurina ja tugiisikut partneri ja nende teadmiste ja oskuste omajana, mida isik teenuse saajana võiks kasutada lahenduse leidmisel oma probleemidele;

3. juhendamine – abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; konkreetsete toimingute läbiviimiseks igapäevaste tööde tegemisel, asjaajamistel, kontaktide loomisel või vajalike tegevuste planeerimiseks;

4. toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;

5. arstliku ekspertiisi komisjon – raviasutuse juurde loodud komisjon, mille ülesanne on kindlaks määrata töövõime kaotus ja puude raskusaste;

6. hindamisvahend – kirjalik dokument, mis täidetakse teenuse saajat või tema seaduslikku esindajat kaasates eesmärgiga hinnata puuetega laste hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajadust;

7. puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Käesoleva määruse tähenduses on puude raskusastmeteks sügav puue või raske puue.

8. sügav puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt.

9. raske puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet iga ööpäev.

10. rehabilitatsiooniplaan – rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt isiku enda või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse välja isiku iseseisvaks toimetulekuks, sotsiaalseks integreerumiseks ja töötamiseks või tööle asumise soodustamiseks vajalikud tegevused;

11. tugiisik – töösuhteid reguleeriva lepingu alusel tugiisikuteenust vahetult osutav isik

(1) Teenuse saajateks võivad olla

1) lastega pered, kus kasvab raske või sügava puudega laps(ed);

2) lastega pered, kes vajavad kõrvalist abi oma toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;

3) lastega pered, kus vanemate intellektipuude või sotsiaalse mahajäämuse tõttu puuduvad vanematel teadmised ja oskused lapse eest hoolitsemiseks ja lapse arengu toetamiseks;

4) lapsevanemad (ka eestkostja, perekonnas hooldaja ja lapsendaja), kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

5) lapsed või teda kasvatavad isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab nende toimetulekut.

(2) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ja arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Noorema kui 10-aastase lapse soovi arvestatakse, kui tema arengutase seda võimaldab.

(3) Lastega pere on õigustatud teenust saama, kuni nende alaealine laps, kes ei õpi, saab 18-aastaseks, või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps saab 19-aastaseks. Lapse 19-aastaseks saamisel on pere õigustatud teenust saama kuni jooksva õppeaasta lõpuni.

(4) Tugiisikul on õigusteenuse osutamisest ajutiselt keelduda, kui teenuse saaja on alkoholi-, narko-, toksilises või muus joobes, agressiivne või muul viisil ohtlik. Teenuse osutamise ajutise keeldumise põhjustest tuleb tugiisikul koheselt teavitada teenuse osutajat.

(1) Teenuse sisuks on teenuse saaja vajadustest, võimetest ja arengutasemest lähtuvalt tema iseseisvuse ning osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ja käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 1 ja 5 nimetatud isikute puhul pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine järgmiste tegevuste abil

1) koostöö teenuse saaja, teenuse osutaja ning juhtumiga tegeleva lastekaitsespetsialisti vahel, mis seisneb teenuse vajaduse hindamises ja tulemustest sõltuvalt töö sisu, ülesannete ja korralduse planeerimises;

2) teenuse saajate jõustamine lapse arengut soodustavate tingimuste ja lapsega seotud õiguste tagamisel;

3) teenuse saajate juhendamine igapäevaelus konkreetsete tegevuste või toimingute tegemiseks, toimetulekuoskuste õppimiseks;

4) teenuse saajate toetamine – emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine;

5) teenuse saajate abistamine liikumisel, eneseteenindamisel, suhtlemisel ümbritseva

keskkonnaga, asjaajamistel;

6) lapse turvalisuse jälgimine peres;

7) teenuse dokumenteerimine, analüüs ja arendamine, sealhulgas teenuse saajate rahulolu-uuringud.

(2) Teenuse sisu täpsel sõnastamisel ja teenuse mahu määramisel lähtutakse

1) teenuse vajaduse esmase hindamise tulemustest;

2) iga konkreetse juhtumi eripärast.

Teenust osutatakse üldjuhul Pärnu linna territooriumil, teenuse saaja igapäevases elukeskkonnas, vajadusel koos teenuse saajaga ka erinevates ametiasutustes (v.a. haridusasutused) väljaspool tema tavapärast elukeskkonda.

(1) Teenust võib taotleda teenuse saajana õigustatud isik, esitades vormikohase teenuse taotluse Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale (edaspidi sotsiaalosakond).

(2) Teenuse vajaduse märkamisel võib teenuse osutamise protsessi algatada ka sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialist (edaspidi lastekaitsespetsialist) teenust taotlema õigustatud isiku kirjalikul nõusolekul. Lastekaitsespetsialist edastab teenuse taotluse tugiisikuteenust korraldavale lastekaitsespetsialistile.

(3) Lapse heaolu ohtu sattumisel võib teenuse määrata ka lapse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui teenuse osutamine on kohtu poolt rakendatud abinõuks ohu ärahoidmisel ja lapse huvide kaitsel.

(1) Teenuse vajaduse hindamine viiakse läbi teenuse esmakordsel taotlemisel. Korduvhindamine toimub vastavalt vajadusele või teenuse taotlemise asjaolude äralangemisel ja/või muutumisel.

(2) Hindamise käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktides 1 ja 5 toodud juhtudel viib läbi lastekaitsespetsialist, kasutatakse Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kinnitatud hindamisvahendit raske või sügava puudega lapsele ja tema perele tugiisikuteenuse vajaduse väljaselgitamiseks.

(3) Hindamiseks käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktides 2, 3 ja 4 toodud juhtudel kasutab lastekaitsespetsialist klienditöö käigus kogunenud teavet (kodukülastused, info erinevatelt ametkondadelt jmt).

(4) Hindamine viiakse läbi teenuse saaja tavapärases elukeskkonnas.

(5) Hindamisel võib lastekaitsespetsialist tugineda ka haridus- ja meditsiinivaldkonna spetsialistide ning rehabilitatsiooniplaani järgseid teenuseid osutava meeskonna soovitustele.

(1) Sotsiaalosakond otsustab isiku teenusele suunamise oma otsusega teenuse taotluse ja teenuse vajaduse esmase hindamise tulemusena. Sotsiaalosakond edastab otsuse teenusele suunamise kohta kirjalikult teenuse saajale ja keskusele.

(2) Teenuse osutamise taotlust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena isik teenust ei vaja. Võimalusel soovitab lastekaitsespetsialist lapse või tema pere toetamiseks teisi meetmeid, sealhulgas teisi Pärnu linnas osutatavaid sotsiaalteenuseid.

(3) Teenuse vajaduse äralangemisel teeb sotsiaalosakond otsuse teenuse lõpetamiseks ja edastab otsuse kirjalikult teenuse saajale ja keskusele.

(1) Teenuse osutajaks on linnavalitsuse hallatav hoolekandeasutus Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi keskus) tugiisikute kaudu.

(2) Tugiisikuks ei saa olla teenuse saaja pereliige või isik, kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

(3) Keskus lähtub teenuse osutamisel enda poolt välja töötatud ja sotsiaalosakonnaga kooskõlastatud teenuse osutamise juhendist, mis sisaldab teenusele ja tugiisikutele seatud nõudeid, klienditeeninduse standardit, tagasiside süsteemi, kaebuste lahendamise protseduuri ning kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

(1) Pärast teenusele suunamist korraldab keskus kohtumise, mille käigus keskuse esindaja, tugiisik ning klient, kaasates vajadusel juhtumiga tegeleva lastekaitsespetsialisti, täpsustavad teenuse sisu ja muutuste saavutamiseks vajalikud tegevused. Võimalusel osalevad kohtumisel mõlemad lapsevanemad. Vastavalt lapse võimele teenuse kavandamisest aru saada kaasatakse ka laps ning arvestatakse tema arvamusega. Kohtumine protokollitakse keskuse esindaja poolt ja edastatakse teadmiseks sotsiaalosakonnale.

(2) Täpsustatud andmete põhjal sõlmitakse keskuse ja kliendi või kliendi seadusliku esindaja ning tugiisiku vahel 3-poolne leping, millesse märgitakse kliendile osutatava teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu ja tegevuste loetelu ning teenuse osutamise koht.

(3) Teenuse vajaduse muutumisel teavitab keskus või klient või kliendi seaduslik esindaja kirjalikult sotsiaalosakonda ning keskus korraldab kohtumise keskuse esindaja, tugiisiku ja kliendi vahel, kaasates vajadusel juhtumiga tegeleva lastekaitsespetsialisti, teenuse vajaduse hindamiseks ja muutmiseks. Kohtumine protokollitakse keskuse esindaja poolt ja edastatakse teadmiseks sotsiaalosakonnale.

Keskuse poolt osutatav teenus on klientidele tasuta ja teenuse osutamise kulud kaetakse linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.

(1) Leping lõppeb lepingus märgitud tähtaja saabumisega.

(2) Leping lõpetatakse ennetähtaegselt teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja soovil või lastega pere elama asumisel teise kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile.

(3) Lepingu ennetähtaegse lõpetamise sooviavaldus koos põhjendusega esitatakse teenuse saaja või keskuse poolt sotsiaalosakonnale, kes teeb põhjendatud juhul otsuse teenuse lõpetamise kohta. Sotsiaalosakond edastab otsuse teenuse lõpetamise kohta kirjalikult teenuse saajale ja keskusele.

(1) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muud teenuse osutamisega seotud informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.

(2) Keskus on kohustatud esitama sotsiaalosakonnale töötundide aruande teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.

(3) Keskus esitab klienditöö aruande sotsiaalosakonnale vastavalt sotsiaalosakonna esindaja pöördumisele või teenuse osutamiseks sõlmitud 3-poolse lepingu lõppemise järel 10 tööpäeva jooksul või teenuse lõpetamise otsuse teatavaks tegemise järel 10 tööpäeva jooksul.

Teenuse tellimise taotluse, hindamisvahendi, töötundide aruande ja klienditöö aruande vormid kinnitab linnavalitsus.

(1) Järelevalvet teenuse osutamise üle teostab sotsiaalosakond.

(2) Käesolevas korras sätestatud teenuse üle on järelevalve teostamise õigus sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel ja korras maavanemal või tema poolt volitatud isikul.

Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 14.06.2012 määrus nr 18 „Tugiisikuteenuse osutamise kord lastega peredele“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.