Aruküla Põhikooli põhimäärus

Kooli ametlikuks nimetuseks on Aruküla Põhikool.

Kooli asukohaks on Põllu 5, Aruküla 75201, Raasiku vald, Harju maakond, Eesti Vabariik.

Kool on Raasiku vallavalitsuse hallatav asutus.

Kooli pidajaks on Raasiku vald.

Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks jakoolikohustuse täitmiseks. Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

Kool loob õpilastele eakohase, turvalise, positiivset mõju ja arendava õppekeskkonna, mis toetab õpilaste õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loova eneseväljenduse ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Koolis toimub statsionaarne õpe. Põhiharidust omandavat õpilast võib vanema taotlusel õpetada koduõppel.

Koolis omandatakse põhiharidus üldhariduse riiklikust õppekavast või lihtsustatud riiklikust õppekavast lähtudes. Vajadusel on lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste jaoks moodustatud eraldi klass.

Koolis on õppekava täitmiseks arvestatud nominaalaeg üheksa aastat. Koolis on kooliastmed: I kooliaste – 1.-3.klass; II kooliaste – 4.-6.klass; III kooliaste – 7.-9.klass.

Kooli teeninduspiirkonnaks on: 1.–6. klassi õpilastele Aruküla alevik, Igavere Järsi, Kalesi, Kulli, Kurgla ja Peningi külad, 7.–9. klassi õpilastele Aruküla alevik, Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Peningi, Perila, Pikavere ja Rätla külad.

Vabade õpilaskohtade olemasolul teenindatakse ka teiste piirkondade õpilasi.

Koolil on oma sümboolika ja pitsat.

Kool tegutseb oma struktuurist lähtuvalt.

Kooli asjaajamise ja õppekeeleks on eesti keel.

Kooli õppe- ja kasvatustöö aluseks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, riiklik õppekava ja haridus- ja teadusministri määrused.

Riikliku õppekava alusel koostab kool oma õppekava, millega määratakse kindlaks: - kooli õppe-eesmärgid; - õppe ajaline korraldus; - kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; - valikainete loend, kavad ja valikutingimused.

Õppeaasta kestab 1.septembrist järgmise aasta 31.augustini.

Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest.

Õppeaasta arvestusühikud on õppetund, -päev, -nädal, -veerand ja poolaasta.

Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Koolivaheajad, samuti eksamiperioodid põhikooli lõpetamiseks, kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava alusel kohustatud õppes osalema. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse õppekavaga vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.

Õppetunni pikkus on 45 minutit ja vahetunni pikkus vähemalt 10 minutit.

Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis. Esimeses kooliastmes võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut.

Põhikooli lõpetamiseks korraldatakse ühtsete ülesannetega lõpueksamid, nende läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid.

Põhikooli lõpetajatele väljastatakse kooli õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistus.

Klassi ja kooli lõpetamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

Koolil on oma raamatukogu. Kooliraamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks on saanud seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni.

Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta koolikohustuslikust east noorema lapse (kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks). Vastavast soovist tuleb valda teavitada enne 1. maid. Hiljem võib kool võtta selle lapse õpilaseks vaba õppekoha olemasolul.

Lapsevanem võib taotleda nõustamiskomisjonilt koolikohustuse edasilükkamist ühe õppeaasta võrra.

Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuste täitmiseks.

Õpilane on kohustatud täitma kooli kodukorda.

Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli kodukorraeeskirjades ettenähtud korras.

Õpilastel on õigus

1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;

2) osaleda huvialaringide ja õpilasesinduste töös;

3) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm. vahendeid;

4) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

5) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse eeskirjade ja –normide kohase päevakava.

Õpilase poolt koolile tekitatud kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt seadusele.

Kodu ja kooli koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Klassi lastevanemate koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

Koolitöötajateks on pedagoogid ja tugipersonal, kelle koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga kooskõlastatult kooli pidajaga, hoolekoguga, tuginedes haridus-ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.

Koolitöötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks käesoleva kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

Koolitöötajatega sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses töölepingu seadusega ja muude pedagoogide teenistust reguleerivate õigusaktidega.

Pedagoogide ülesanne on õppe- ja kasvatuskeskkonna loomine, mis tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste kodudega.

Tugipersonali ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ning vara säilimine ja korrasolek.

Koolitöötajatel on keelatud avalikustada õpilastelt saadud teavet lapse perekonna kohta.

Vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor seadustest lähtuvad konkursid. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuste piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja kooli pidaja kehtestatud korra järgi.

Direktoriga sõlmib töölepingu ning muudab ja lõpetab selle vallavanem (või tema volitatud isik).

Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal juhib kooli õppe- ja kasvatustööd. Huvijuht suunab ringide tööd, tagab ülekooliliste ürituste kava täitmise.

Koolil on pedagoogidest koosnev õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.

Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab kooli pidaja hoolekogu, mille ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasa aitamisel. Hoolekogu töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.

Kooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja ja õpetajate esindaja, ning vähemalt 4 vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat lastevanemate üldkoosoleku otsusel, kusjuures vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust ja nende esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.

Koolis on valitud õpilasesindus, mis tegutseb oma põhimääruse alusel ja õpilasesinduse nimetatud esindaja kuulub täiendavalt hoolekogu koosseisu.

Kooli õppekava alusel toimuvas põhihariduse omandamises osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist õpilaste või vanemate poolt.

Õppekavavälise tegevuse korral toimub kulude katmine tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

Kooli vara moodustavad talle omaniku poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavalitsus.

Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest (kooli ruumide, territooriumi ja inventari rentimine).

Kooli direktor esitab hoolekogu poolt heaks kiidetud eelarvekava kinnitajale. Eelarve täpsustab vallavalitsus.

Kooli dokumentatsiooni peetakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras.

Riiklikku järelvalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud ja maavanem vastavalt haridus- ja teadusministri määruses kehtestatud korrale.

Muudatusettepanekud koostab direktor, kiidab heaks õpilasesindus ja hoolekogu, võtab vastu õppenõukogu ning kinnitab Raasiku Vallavolikogu.

Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja.

Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumit, asukohajärgset maavanemat, kooli, lapsevanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

Kooli tegevuse lõpetamine toimub õigusaktidega sätestatud korras.

Kooli pidaja tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Käesolev määrus jõustub 14. märtsil 2011. a.