Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Käesolev määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja korra Harku vallas (edaspidi määrus).

(1) Vältimatu sotsiaalabi on sotsiaalabi isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.

(2) Harku valla elanik on isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Harku vald.

(3) Üksikvanem on isik, kelle lapse teine vanem on surnud või kelle lapse sünnikandes puudub märge isa kohta.

(4) Pere on abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

(5) Vähekindlustatud isik või pere on isik või pere, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui käesoleva määruse lisas kehtestatud Harku valla toimetuleku piirmäär.

(6) Eluruum on valla valduses olev korter, mis antakse sotsiaalteenusena üürile eluaset vajavale isikule või perele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(7) Sissetuleku arvutamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvutamise põhimõtetest.

1) - 5) 2024-02-27 11:15:00 Veaparandus. - Parandatud ilmne ebatäpsus alapunkti numbris Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 alusel.

(8) Toetus on rahaline hüvitis.

(9) Teenus on mitterahaline hüvitis või soodustus.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse eelkõige järgnevast

1) Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.

2) Toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele.

3) Isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teostamata.

4) Toetuse või teenuse määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine.

5) Eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.

6) Isikut nõustatakse abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.

7) Lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast.

8) Abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema pereliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud.

9) Isikule tagatakse abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel.

(1) Toetusele ja teenusele on õigus abivajaval isikul, kes on Harku valla elanik.

(2) Erandkorras võib sotsiaalhoolekandelise abi saajaks olla isik, kes vajab vältimatut sotsiaalabi.

(1) Taotlus toetuse või teenuse saamiseks koos taotlust põhjendavate dokumentidega esitatakse Harku Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Toetuste ja teenuste taotluste vormid töötab välja sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond).

(2) Osakond selgitab välja isiku abivajaduse ja sellele vastava abi, kontrollides taotluses esitatud andmeid. Sealhulgas on osakonna ametnikul õigus ja kohustus

1) määrata taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui taotlusega on esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi ning selgitada, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata ning sellisel juhul isiku õigus hüvitise saamisele lõpeb;

2) vajadusel hankida lisainformatsiooni, teha päringuid, kontrollida andmeid, nõuda sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid dokumente, sh teha päringuid andmete saamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR) ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning tulude varjamise või muude valeandmete esitamise korral lõpetada taotluse menetlemine;

3) vajadusel viia läbi isiku toimetulekuvõime hindamine. Selleks külastab ametnik taotluse saamisest arvates esimesel võimalusel isikut, hindab tema toimetulekuvõimet ning teenuste osutamise vajadust;

4) vajadusel omal algatusel kontrollida teenuse määramise põhjendatust.

(3) Hüvitise määramisel vähekindlustatud isikutele ja peredele hinnatakse isiku või pere materiaalset olukorda ja abivajadust tulude alusel.

(4) Hüvitise andmise otsustab vallavalitsus või osakond või osakonna ametnik haldusaktiga kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Määruses sätestamata juhtudel otsustab hüvitise andmise vallavalitsus korraldusega.

(5) Vallavalitsusel on õigus erandkorras kaalutletud otsuse alusel määrata ja maksta toetusi või osutada teenuseid, mida ei ole reguleeritud käesoleva määrusega.

(6) Hüvitise määramise või mittemääramise kohta tehtud haldusakt tehakse taotlejale teatavaks, kas

1) taotluses märgitud e-posti aadressil,

2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu,

3) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil,

4) vastuvõtul osakonna töötaja juures,

5) vajadusel muul taotleja soovitud viisil.

(1) Teenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.

(2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse vajadusel perearsti, eriarsti või teisi spetsialiste. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.

(3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

(4)

(5) Teenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.

(1) Teenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) kehtestatud nõuetele.

(2) Juhul, kui teenust finantseeritakse osaliselt või täielikult Harku valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Teenuse osutamise halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.

(4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib osakonna juhataja ettepanekul osutada isikule talle hädavajalikku teenust ilma haldusakti või halduslepinguta.

(1) Teenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt Harku valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.

(2) Teenuse osutamiseks võidakse kasutada annetusi, Euroopa Liidu struktuurifondide ja teiste asutuste toetusi ja sihtotstarbelisi eraldisi. Abivajajast isiku ja tema ülalpidajate poolt teenuse osutamisel omaosaluse tasumisest sõltub Harku valla eelarvest teenuste tasumise eraldise määr.

(3) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast, sealhulgas likviidse vara olemasolust, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisti. Tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

(4) Tasu võtmise otsustab ja tasuga seotud tingimused määrab teenuse osutamise otsustaja. Vallavalitsus võib täiendavalt kehtestada teenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse.

(1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgivad ja teenuseid saavate isikute kaebusi lahendavad osakonna ametnikud, kaasates vajaduse korral vastava ala spetsialiste.

(2) Harku valla eelarvest rahastatava teenuse, toetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie Harku Vallavalitsusele või kaebus halduskohtusse.

(3) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul vaide vallavalitsusele esitamisest arvates. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Harku vallas osutatakse järgmiseid teenuseid

1) koduteenus;

2) tugiisikuteenus;

3) isikliku abistaja teenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) eluruumi tagamine;

6) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

7) turvakoduteenus;

8) võlanõustamisteenus;

9) sotsiaaltransporditeenus;

10) varjupaigateenus;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus.

(1) Koduteenus on kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine, ravimite toomine, isiku arsti juurde viimine ja muu asjaajamine.

(3)

(1) Koduteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. 2024-01-17 10:35:00 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud § 12 lg 1 tekst Riigi Teataja § 10 lg 4 ja algteksti alusel.

(2) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna viiakse läbi korduv hindamine.

(3) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

(4) Koduteenuse osutamise otsustab osakond.

Kulude katmine toimub käesoleva määruse §-s 8 sätestatud viisil.

(1) Tugiisikuteenus on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

(4) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu.

(1) Tugisikuteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2) Puudega või erivajadusega isikule tugiisikuteenuse taotlemisel tuleb taotlusele lisada rehabilitatsiooniplaani koopia.

(3) Teenust ei tohi vahetult osutada sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud isik.

(4) Teenuse osutamise otsustab osakond.

(5) Teenuse osutamisega seotud küsimustes kokkuleppimiseks võib sõlmida teenuseosutajaga lepingu. Lepingu allkirjastab vallavanem.

(1) Kulude katmine toimub käesoleva määruse §-s 8 sätestatud viisil.

(2) Puudega ja erivajadusega lastele rahastatakse teenust täielikult Harku valla eelarvest.

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisva toimetuleku ja kõigis eluvaldkondades osalemise suurendamine, vähendades selleks teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(1) Isikliku abistaja teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2) Teenuse taotlusele tuleb lisada rehabilitatsiooniplaani koopia.

(3) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi. Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

(4) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab osakonna ametnik teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(5) Teenust ei tohi vahetult osutada sotsiaalhoolekande seaduse § 29 lõikes 2 nimetatud isik.

(6) Teenuse osutamise otsustab osakond.

Kulude katmine toimub käesoleva määruse §-s 8 sätestatud viisil.

(1) Täisealise isiku hooldus on isiku taotluse alusel hoolduse seadmine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.

(1) Täisealise isiku hoolduse taotlemine, menetlemine ja hoolduse määramine toimub käesoleva määruse §-des 5 ja 8 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2) Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks viiakse läbi hindamine.

(3) Hooldust teostab vallavalitsuse määratud isik hooldatava nõusolekul. Üks hooldaja võib üldreeglina hooldada kuni kolme hooldatavat.

(4) Hooldajaks saab määrata üksnes täisealise ja teovõimelise isiku.

(5) Hooldajaks ei määrata isikut, kes

1) on raske või sügava puudega;

2) karistusregistris arvel.

(6) Hooldust ei seata juhul, kui

1) hooldust taotleva isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga või tugiteenusega kompenseerida;

2) isikul ei ole tegelikku abi- ja hooldusvajadust;

3) potentsiaalne hooldaja ei ole võimeline abivajavat isikut hooldama;

4) hooldatav või hooldaja ei ole nõus hoolduse seadmise või hooldaja määramisega;

5) esineb muu käesolevas määruses märgitud põhjus.

(7) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse osakonna otsusega, milles märgitakse

1) ettenähtud juhul hooldajale makstav toetus;

2) hooldaja kohustused ja ülesanded;

3) teavitamiskohustus;

4) järelevalve hooldaja tegevuse üle.

(1) Hooldus lõpetatakse hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel.

(2) Hoolduse seadmise aluse äralangemise aluseks on

1) hooldaja või hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;

2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses;

3) hooldatavale keskmise puude määramine;

4) hooldusvajaduse vähenemine;

5) hooldajale sügava või raske puude määramine;

6)

7) hooldatava või hooldaja surm;

8) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;

9) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise otsusega pandud kohustustest;

10) hooldaja ei vasta käesoleva määruse § 21 lg 5 nõuetele.

(1) Eluruumi tagamine on isiku, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama, kindlustamine eluruumi kasutamise võimalusega.

(2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab osakond eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Eluruumi kohandamise taotlust menetletakse samas korras eluruumi taotluse menetlusega.

(1) Eluruumi tagamise taotlemine, taotluse menetlemine ja eluruumi tagamine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2)

(3)

(4)

(5) Otsuse eluruumi üürile andmise või mitteandmise kohta teeb vallavalitsus korraldusega 10 tööpäeva jooksul taotluse või täiendavate dokumentide esitamisest arvates.

(6)

(1) Isikuga sõlmitakse vallavalitsuse korralduse alusel leping lähtuvalt eluruumi tagamise vajadusest.

(2) Leping tuleb sõlmida 30 päeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavaks tegemisest. Isiku loobumisel lepingu sõlmimisest on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks.

(3)

(1) Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (üldhooldusteenus) on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Selleks tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

(2) Üldhooldusteenust osutatakse ööpäevaringselt.

(1) Üldhooldusteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil.

(2) Üldhooldusteenusele suunamise ja teenuse eest tasumise otsustab osakond.

(3) Üldhooldusteenuse osutamisega seotud küsimustes kokkuleppimiseks võib sõlmida teenuseosutajaga lepingu. Lepingu allkirjastab vallavanem.

(1) Harku valla eelarvest rahastatakse üldhooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmised kulud

1) tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud.

(2) Üldhooldusteenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

(3) Kui üldhooldusteenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse Harku valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

(4) Vallavalitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab üldhooldusteenuse saajale teenuse kättesaadavuse.

(5) Kui üldhooldusteenuse saajal puudub käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud sissetulekute kõrval muu likviidne vara ja puuduvad ülalpidamiseks kohustatud isikud, kaetakse Harku valla eelarvest käesoleva paragrahvi lõike 2 kohased teenuse saaja kulud, sealhulgas teenuse saaja igapäevaraha, mille eest tasumiseks teenuse saajal vahendid puuduvad.

(6) Kui üldhooldusteenuse saaja ja tema ülalpidamiseks kohustatud isikud ei suuda enda sõnul tasuda käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teenuse saaja kanda olevaid kulusid, sealhulgas võimaldada teenuse saajale igapäevaraha, hindab osakond teenuse saaja ja tema ülalpidajate varalist seisundit, otsustades põhjendatud juhul katta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohased kulud osaliselt Harku valla eelarvest.

(7) Kui üldhooldusteenuse saajal või tema ülalpidamiseks kohustatud isikutel on vara üldhooldusteenuse eest tasumiseks, kuid vara käsutamine on seotud takistustega või on aegavõttev, kaetakse Harku valla eelarvest käesoleva paragrahvi lõike 2 kohased teenuse saaja kulud, sealhulgas teenuse saaja igapäevaraha, teenuse osutamiseks puuduolevas ulatuses. Osakond võib edaspidi nõuda teenuse saajalt või tema ülalpidamiseks kohustatud isikutelt Harku valla eelarvest kaetud kulude hüvitamist.

(8) Kui üldhooldusteenuse saajal puudub vara üldhooldusteenuse eest tasumiseks ning tema ülalpidamiseks kohustatud isikud ei ole kättesaadavad, kaetakse Harku valla eelarvest käesoleva paragrahvi lõike 2 kohased teenuse saaja kulud, sealhulgas teenuse saaja igapäevaraha, teenuse osutamiseks puuduolevas ulatuses. Osakond võib edaspidi nõuda teenuse saaja ülalpidamiseks kohustatud isikutelt Harku valla eelarvest kaetud kulude hüvitamist.

(1) Turvakoduteenus on eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi ajutine tagamine lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ning täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 35 sätestatud ülesandeid täidab laste heaolu spetsialist.

(1) Teenuse osutamise otsustab osakond. Vallavalitsus võib teenuse osutamiseks väljastada teenuse osutajale garantiikirja ja sõlmida lepingu.

(2) Lapsele teenuse osutamist rahastatakse täielikult Harku valla eelarvest.

Võlanõustamisteenus on osakonna korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(1) Võlanõustamisteenust osutab üldjuhul osakond, vajadusel sõlmitakse haldusleping SHS § 45 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga.

(2) Teenust rahastatakse täielikult Harku valla eelarvest.

Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(1) Teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2) Teenuse osutamisest või mitteosutamisest teavitatakse taotluse esitajat kolme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse esitaja nõudel põhjendatakse teenuse mitteosutamist.

(3) Teenuse määramise otsustab osakonna ametnik toiminguga.

(1) Kui teenust osutatakse mitmele isikule üheaegselt, jagatakse teenuse hind teenuse tarbijate vahel võrdselt ja esitatakse teenuse arve igale teenuse saajale eraldi.

(2) Puudega ja erivajadusega lapse teenus kaetakse täielikult Harku valla eelarvest.

Järelhooldusteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub Harku Vallavolikogu 31.05.2018 määruses nr 9 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord“ sätestatud korras.

(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

Varjupaigateenuse osutaja peab vastama SHS § 32 nõuetele.

Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada pooleteise kuni kolmeaastast last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(1) Lapsehoiuteenust võimaldatakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1, Harku Vallavalitsuse 28. juuni 2022 määruse nr 6 “Harku valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord” ning Harku Vallavolikogu 2. mai 2022 määruse nr 15 “Eralasteaia ja eralapsehoiu teenuse toetamise kord Harku vallas” kohaselt.

(2) Soovi korral nõustab Harku Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond teenuse saajat lapsehoiuteenuse valikul.

(3) Harku Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale.

(4)

Raske ja sügava puudega lapsele võimaldatakse lapsehoiuteenust Harku Vallavolikogu 23. veebruari 2017 määruse nr 6 „Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja toetavate sotsiaalteenuste toetamise kord“ kohaselt.

(1) Asendushooldusteenus on Harku valla korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.

Asendushooldusteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub Harku Vallavolikogu 31.05.2018 määruses nr 9 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord“ sätestatud korras.

(1) Järelhooldusteenus on Harku valla korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Harku vald tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

(1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavaid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad isiku tegelikust vajadusest.

(2) Teenuste pakkumisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest.

(3) Täiendavateks vajaduspõhisteks teenusteks on

1) psühholoogi nõustamisteenus;

2) kriisiabiteenus sh leinalaagrid;

3) toiduabi;

4) omasteta surnud isiku matmise korraldamise teenus;

5) häirenuputeenus;

6) viipekeele tõlketeenus;

7) muud täiendavad sotsiaalteenused tulenevalt isiku abivajadusest.

(4) Teenust osutatakse osakonna ametniku ettepanekul või isiku taotluse alusel. Teenuse osutamise otsustab osakond haldusakti või toiminguga.

(5) Täiendavaid vajaduspõhiseid teenuseid rahastatakse valla eelarvest rahaliste vahendite olemasolul. 2024-02-27 11:15:00 Veaparandus. - Parandatud ilmne ebatäpsus, taastatud § 35 lõike 5 tekst Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 alusel.

Toetuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud

1) esitama toetuse andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;

2) teavitama toetuse andjat viivitamata toetuse saamise õigust ja toetuse andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;

3) kasutama saadud toetust sihtotstarbeliselt.

(1) Toetuse määrad kehtestatakse käesoleva määruse lisas.

(2) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse andmise otsuse tegemisest.

(3) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus

1) isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul;

2) toetuse andja juures vormistatud kirjaliku taotluse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise taotluse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul,

3) isiku arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetuse saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud;

4) vallavalitsuse kassa kaudu.

(4) Vallavalitsus peatab toetuse maksmise, kui isiku arvelduskontole kantud rahaline hüvitis laekub vallavalitsusele tagasi kahel järjestikusel kuul. Toetuse peatamise haldusakt tehakse isikule teatavaks käesoleva määruse § 5 lõikes 6 sätestatud korras.

(1) Toetused jagunevad tulust sõltuvateks toetusteks ja tulust mittesõltuvateks toetusteks.

(2) Tulust sõltuvaid toetusi makstakse vähekindlustatud isikule/perele tema toimetuleku parandamiseks.

(3) Tulust mittesõltuvaid toetusi makstakse isikule/perele toimetuleku soodustamiseks, kui tal on täidetud toetuse taotlemiseks seatud eeltingimused.

Pere tulust mittesõltuvateks toetusteks on

1) sünnitoetus;

2) esmakordselt koolimineva lapse toetus;

3) ujumisteenuse toetus;

4) eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse koolitoetus;

5) puudega lapse transporditoetus;

6) puudega lapse hooldaja toetus;

7) puudega või erivajadusega isiku õppekulude toetus;

8) päevakeskuse teenuse toetus;

9) ravi-ja rehabilitatsioonitoetus;

10) küttetoetus;

11) ravikindlustusega hõlmamata isiku toetus;

12) ühekordne toetus;

13) tähtpäevatoetus;

14) matusetoetus;

15) jõulutoetus;

16) koduse lapse toetus;

17) puudega lapse laagritoetus;

18) täisealise isiku hooldaja toetus.

Pere tulust sõltuvateks toetusteks on

1) toidutoetus;

2) koolitoetus;

3) paljulapselise pere toetus;

4) nägemise parandamise toetus;

5) laagritoetus.

(1) Sünnitoetust antakse taotluse alusel ühele lapse vanematest tingimusel, et

1) laps on registreeritud valla elanikuks 30 päeva jooksul või mõjuvatel põhjustel 60 päeva jooksul sünnist arvates ja

2) taotleja on olnud valla elanik lapse sünnile eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.

(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas kehtestatud määras.

(3) Mitmikute sünni puhul antakse sünnitoetust kehtestatud määras igale vastsündinule, millele lisandub mitmikutele igaühele eraldi 50% ühekordsest sünnitoetuse määrast.

(4) Lapse lapsendanud vanemale antakse sünnitoetust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused

1) laps on registreeritud valla elanikuks ning taotleja on olnud valla elanik lapsendamisele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga;

2) lapse lapsendamise protsessiga on alustatud enne lapse 1- aastaseks saamist ja seda kinnitavad dokumendid on esitatud vallavalitsusele.

(5) Sünnitoetuse suuruse määramisel lähtutakse lapse sündimise kuupäeval kehtivast toetuse määrast.

(6) Taotlust sünnitoetuse saamiseks võib esitada kuue kuu jooksul pärast lapse sündi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.

(7) Sünnitoetuse saanud lapsele antakse valla poolt Harku valla sümboolikaga hõbelusikas pidulikul vastuvõtul. Perele edastatakse kutse vastuvõtule.

Lapsehoiuteenuse toetus

(1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust antakse taotluse alusel ühele lapse vanematest kui vanem ja laps on olnud valla elanikud lapse kooliminemise aastale eelneva aasta 31. detsembri seisuga.

(2) Toetuse andmise otsustab osakond määruse lisas kehtestatud määras.

(3) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada koolimineku aastal alates 1. augustist kuni 30. novembrini.

(1) Ujumisteenuse toetust antakse ujumisteenuse võimaldamisega Tabasalu Spordikompleksis järgmiselt

1) nelja- ja enama lapsega peredele teenuse kasutamiseks üks kord kalendrikuus;

2) puudega lapsele koos saatjaga ja puudega mittetöötavale täiskasvanule teenuse kasutamiseks kuni neli korda kalendrikuus;

3) mittetöötavale vanaduspensioni saavale isikule teenuse kasutamiseks kuni kuus korda kalendrikuus ajavahemikus esmaspäevast reedeni alates 07.00 kuni 14.00.

(2) Toetuse taotlemine ja toetuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil.

(3) Toetuse andmise otsustab osakond toiminguga.

(1) Eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse koolitoetust antakse taotluse alusel vanemliku hoolitsuseta alaealise lapse eestkostjale või lapse peres hooldajale või lapse kasuvanemale tingimusel, et laps on valla elanik.

(2) Toetust antakse, kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses.

(3) Toetust antakse kuni lapse 20-aastaseks saamiseni.

(4) Kui laps saab jooksval õppeaastal 20-aastaseks, makstakse selle lapse kohta toetust õppeaasta lõpuni.

(5) Toetus määratakse osakonna poolt taotluse esitamisele järgnevast kuust lisas kehtestatud määras.

(6) Toetust makstakse igakuuliselt 1. septembrist kuni 30. juunini.

(7) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada lapse eestkostja, kasuvanem või hooldaja.

(1) Puudega lapse hooldajatoetust on õigustaotleda 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega või 16-18-aastase raske või sügava puudega lapse (edaspidi puudega laps) vanemal, vanemaga abielus oleval isikul või eestkostjal, kui nimetatud isik

1) ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu ja

2) teostab hooldust käesoleva määruse mõttes ja

3) ja tema puhul ei esine ühtegi käesoleva määruse §-s 582 lõikes 2 nimetatud asjaolu.

(2) Isikul, kes on mitme puudega lapse vanem, vanemaga abielus olev isik või eestkostja, on õigustaotleda toetust iga puudega lapse eest.

(3) Puudega lapse hooldaja toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse määramine toimub vastavalt käesoleva määruse §-le 5 arvestades, et toetus määratakse tähtajaliselt kuni lapse puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kuid maksimaalselt

1) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamiseni;

2) raske või sügava puudega alla 18-aastase lapse täisealiseni saamiseni;

3) tähtajalise eestkoste või elamisloa kehtivuse lõppemiseni.

(4) Isikule makstakse toetust vallavalitsuse korralduse alusel avalduse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Toetuse määramisel peab vallavalitsuse korraldus sisaldama käesoleva määruse §-s 21 lõikes 7 nimetatud punkte, arvestades, et tegu on toetusega.

(1) Puudega lapse transpordi toetust antakse taotluse alusel puudega lapse transportimiseks kooli- ja koolieelsesse lasteasutusse, rehabilitatsiooniasutusse, päevakeskusesse, puuetega laste laagrisse ja muudel vajalikel juhtudel.

(2) Toetust antakse üldjuhul kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja põhjendatud erandjuhul ka vanemale kui 19-aastasele isikule.

(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.

(1) Puudega lapsele makstakse laagritoetust kuni 50% ulatuses laagrivahetuse maksumusest.

(2) Toetus määratakse ja seda makstakse ühe laagrivahetuse eest lapse kohta kalendriaastas.

(1) Puudega või erivajadusega isiku õppekulude toetust antakse isiku enda, tema seadusjärgse esindaja või ülalpidaja taotluse alusel isiku õppekulude ja toimetulekuõppe hüvitamiseks kuni täies ulatuses.

(2) Taotlusele tuleb lisada

1) rehabilitatsiooniplaani koopia või koolivälise nõustamismeeskonna otsus;

2) kantud või kantavaid kulusid tõendavad dokumendid.

(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega, mille alusel sõlmitakse vajadusel haldusleping. 2024-02-27 11:15:00 Veaparandus. - Parandatud ilmne ebatäpsus, taastatud § 48 lõike 3 tekst Riigi Teataja seaduse § 10 lg 4 alusel.

Isikliku abistaja teenuse toetus

Tugiisikuteenuse toetus

(1) Päevakeskuse teenuse toetust antakse taotluse alusel puudega või erivajadusega isiku päevakeskuse teenuse kulu osaliseks või tervikuna hüvitamiseks.

(2) Toetuse taotlusele tuleb lisada rehabilitatsiooniplaani koopia või juhtumiplaan.

(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.

(4) Toetuse maksmiseks sõlmib vallavalitsus teenuseosutajaga vajadusel halduslepingu.

(1) Ravi- ja rehabilitatsioonitoetust antakse taotluse alusel alljärgnevatel juhtudel

1) puudega lapsele ja mittetöötavale puudega täiskasvanule invavahendi ostmisel ja rentimisel omaosaluskulude hüvitamiseks kuni 30% ulatuses omaosalusest;

2) retseptiravimi ostukulu osaliseks hüvitamiseks alla 16-aastastele puudega lapsele kuni 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui määruse lisas sätestatud määras;

3) retseptiravimi ostukulu osaliseks hüvitamiseks üle 16-aastasele puudega isikule, mittetöötavale töövõimetoetuse ja vanadusepensioni saajale kuni 30% retseptiravimi maksumusest, kuid mitte rohkem kui määruse lisas sätestatud määras;

4) kuulmispuudega isiku viipekeele tõlketeenuse kulu hüvitamiseks;

5) puudega lapsele ja puudega noorele ratsutamisteraapia võimaldamiseks kuni kuue tunni ulatuses kalendrikuus raviarsti teatise või rehabilitatsiooni plaani alusel.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuse andmine võib sõltuvalt toetuse juhust toimuda nii kantud või kantavate kulude katmisega, kui ka teenuse kasutamise võimaldamisega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 sätestatud toetuse taotlusele tuleb lisada kantud või kantavaid kulusid tõendavad dokumendid.

(4)

(5) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse muuhulgas kantud või kantavate kulude või taotletava teenuse kasutamise vajalikkusest.

(6) Toetus määratakse osakonna poolt.

(1) Küttetoetust antakse üks kord aastas taotluse alusel puudega isikule või vanaduspensionärile küttepuude ja briketi ostmiseks kantud kulude hüvitamiseks järgmiste tingimuste esinemisel

1) isik kasutab ahjuküttega eluruumi;

2) isik elab üksi;

3) isiku sissetulek on madalam eelmise aasta teise kvartali keskmisest vanaduspensionist.

(2) Toetuse taotleja sissetulekuna arvestatakse riiklikku pensioni, kogumispensioni, töövõimetoetust ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

(3) Toetuse taotleja üksi elamine tuvastatakse rahvastikuregistri andmete alusel.

(4) Toetuse taotlusele lisatakse kulude kandmist tõendav dokument. Menetlejal on õigus nõuda sissetulekut kajastavate dokumentide esitamist.

(5) Toetuse andmise otsustab osakond, arvestades määruse lisas kehtestatud piirmääraga.

(1) Ravikindlustusega hõlmamata isiku toetust antakse taotluse alusel töötu ja teise ravikindlustuseta isiku hädavajaliku ravikulu, puude astme ja töövõime hindamise määramiseks tehtavate kulude hüvitamiseks.

(2) Taotlusele tuleb lisada pere- või raviarsti põhjenduskiri ning raviasutuse arve või kuludokument.

(3) Toetus määratakse kuludokumendi alusel ja tasutakse otse teenuseosutajale.

(1) Ühekordset toetust antakse taotluse alusel

1) õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra puhul (pereliikme raske haigus, loodusõnnetus, tulekahju, vargus või muu ettenägematu asjaolu), mille tõttu on satutud raskesse majanduslikku olukorda;

2) kinnipidamiskohast vabanenule;

3)

4) muudel ettenägematutel asjaoludel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud toetuse määrab osakond lisas toodud toetuse määras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud toetuse suuruse määrab osakond lähtudes isiku abivajaduse suurusest.

(1) Tähtpäevatoetust antakse Harku valla elanikele

1) 70ndaks, 75ndaks, 80ndaks ja 85ndaks sünnipäevaks;

2) 90-aastastele ja vanematele igaks sünnipäevaks;

3) 50ndaks, 55ndaks, 60ndaks, 65ndaks, 70ndaks, 75ndaks ja 80ndaks pulma-aastapäevaks.

(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas kehtestatud määras.

(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud toetuseks on õnnitluskaart, valla meene ja lilled.

(3) Toetuse andmise menetluse algatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemisel osakond.

(4) Toetus kantakse saaja pangakontole, makstakse välja vallavalitsuse kassa kaudu või toimetatakse saajale koju.

(1) Matusetoetust antakse taotluse alusel matuse korraldajale, kui lahkunu oli Harku valla elanik.

(1¹) Juhul kui lahkunul puudus rahvastikuregistris elukoha aadress, makstakse matusetoetust matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Harku vald.

(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas kehtestatud määras.

(3) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse lahkunu surma kuupäeval kehtivast toetuse määrast. Toetust on võimalik taotleda 6 kuu jooksul lahkunu surmakuupäevast arvates.

(1) Jõulutoetust antakse taotluse alusel

1) 70- aastasele ja vanemale pensioni saavale isikule;

2) 3- ja enamalapselisele perele;

3) üksikvanemale;

4) eestkoste- ja kasuperele;

5) puudega lapsega perele.

(2) Jõulutoetust antakse perele ühekordselt ka juhul, kui esineb samaaegselt mitu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguslikku alust jõulutoetuse andmiseks. Sellisel juhul lähtutakse alusest, mis võimaldab määrata suuremat toetust.

(3) Toetuse määrab osakond vallavalitsuse poolt kehtestatud määras.

(1) Toetust antakse taotluse alusel lapsevanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale järgmiste tingimuste esinemisel

1) lapse, kelle jaoks toetust taotletakse ja tema ühe vanema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Harku vallas vähemalt arveldamisele kuuluva kuu 10. kuupäeva seisuga ning on seda kogu arveldamisele kuuluva perioodi jooksul;

2) laps, kelle jaoks toetust taotletakse, ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja ja lapse eest ei maksta lapsehoiutoetust.

(2) Õigus toetust taotleda on alates lapse 1,5-aastaseks saamisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Juhul kui laps saab 3- aastaseks õppeaasta sees, makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

(3) Toetuse andmise otsustab osakond taotluse esitamisele järgnevast kuust lisas kehtestatud määras.

(4) Toetus makstakse otse toetuseks õigustatud isiku arveldusarvele kord kuus.

(1) Toetust antakse taotluse alusel täisealise isiku hooldajaks määratud isikule. Toetust antakse hoolduse ajal igakuiselt.

(2) Toetus määratakse alates taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Hoolduse lõppemisel uue hoolduse ja toetuse taotlemisel määratakse toetus alates taotluse esitamise kalendrikuust.

(3) Toetuse maksmine lõpetatakse alates hoolduse lõpetamisele järgnevast kalendrikuust.

(4) Toetuse andmise otsustab osakond.

(5) Toetuse määrad eelarveaastaks kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega.

(1) Toetuse andmisel lähtutakse isiku ja/või pere tulu suurusest.

(2) Toetust antakse

1) vähekindlustatud isikule/perele;

2) pensionärile, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või juhul, kui seadusjärgsed ülalpidajad oma vanuse, töötuse või tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülalpidamiskohustust täitma.

(3) Toetuse andmise otsustamisel arvestatakse toetuse taotleja põhjendatud abivajadust.

Toetuse taotlusele lisatakse

1) taotleja ja tema pereliikmete kõigi pangakontode väljavõtted kolme viimase kuu osas koos alg- ja lõppsaldo summadega;

2) vajadusel hüvitamisele kuuluvate kulude suurust tõendavad dokumendid.

(1) Toidutoetust antakse vähekindlustatud isikule/perele

1) koolieelses lasteasutuses või lapsehoius käiva lapse toiduraha maksumuse hüvitamiseks perioodil 1. september kuni 30. juuni;

2) põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivale lapsele toiduraha maksumuse hüvitamiseks perioodil 1. september kuni 31. mai;

3) elatusvahendite puudumisel kuni toetusvajaduse ära langemiseni.

(2) Toetus määratakse osakonna poolt taotluse laekumise kuule järgnevast kuust lisas kehtestatud määras.

(1) Koolitoetust antakse

1) koolitarvete ja kooliriiete muretsemiseks vähekindlustatud peredele, kus üldhariduskoolis või kutseõppeasutuse tasemeõppes õpib vähemalt kaks või enam last;

2) koolitarvete ja kooliriiete muretsemiseks vähekindlustatud üksikvanemale, kui üldhariduskoolis või kutseõppeasutuse tasemeõppes õpib vähemalt üks laps;

3) vähekindlustatud perele lapse/laste põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel;

4) kultuuri- ja spordiüritustest osavõtuks (kooliõpilaste teatrikülastused, kontserdikülastused, ekskursioonidest osavõtt, spordilaagrid, spordiüritustest osavõtt välismaal jne);

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud toetus määratakse osakonna poolt ja antakse üks kord aastas lisas kehtestatud määras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud toetuse määrab osakond lähtudes pere toimetulekuvõimest ja valla eelarvelistest võimalustest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetuse taotlust võib esitada alates 15. augustist kuni 30. novembrini.

(1) Paljulapselise pere toetust antakse kolme ja enama lapsega perele.

(2) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada alates 1. maist kuni 30. juunini.

(3) Toetus määratakse osakonna poolt lisas kehtestatud määras.

(1) Nägemise parandamise toetust antakse mitte rohkem, kui üks kord kalendriaastas, alla 16-aastase lapse nägemisteravust korrigeerivate vahendite osaliseks hüvitamiseks.

(2) Toetus määratakse osakonna poolt kuni 50 % ulatuses prilliklaaside või läätsede maksumusest, kuid mitte rohkem kui lisas kehtestatud määras.

(1) Laagritoetust antakse vähekindlustatud lapsega (lastega) perele üks kord aastas lapse kohta.

1)

2)

(2) Toetus määratakse osakonna poolt kuni 50% ulatuses laagrivahetuse maksumusest.

(3) Toetust määratakse ja makstakse ainult ühe laagrivahetuse eest kalendriaastas.

Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse toetus

Valla eelarvest rahastatava vältimatu sotsiaalabi andmise otsustab osakond lähtudes isiku/pere toimetulekuvõimest ja valla eelarvelistest võimalustest.

Vallavalitsusel on õigus

1) ilma isiku taotluseta määrata toetusi kindlale sihtgrupile, mis makstakse välja nimekirja alusel;

2) põhjendatud juhtudel teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise tingimustes ja andmise alustes.

Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab osakond ja arvestust peab ja kontrollib vallavalitsus.

(1) Toetuse andmise otsuse edasiulatuvalt muutmist või kehtetuks tunnistamist kaalutakse eelkõige järgmistel juhtudel

1) toetuse saamine ei vasta muutunud asjaolude tõttu enam kehtivale õigusele;

2) toetuse andmist reguleeriv õigus on võrreldes toetuse andmise ajaga oluliselt muutunud.

(2) Toetuse andmise otsuse tagasiulatuvalt muutmist või kehtetuks tunnistamist kaalutakse eelkõige järgmistel juhtudel

1) toetuse taotlemisel on esitatud teadlikult valesid või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saamisel on jäetud teatamata muutunud asjaoludest, mis mõjutavad toetuse saamise õigust või toetuse suurust.

(3) Toetuse andmise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab toetuse andmise otsustaja.

(1) Toetuse tagasinõudmine ja tagastamine toimub sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-de 31-35 kohaselt.

(2) Toetuse tagasinõudmise, sealhulgas tagasinõutava toetuse tasaarvestamise otsustab toetuse andmise otsustaja.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2016.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.