Korteriühistutele toetuste andmise kord

Määrus reguleerib Tallinna linnas asuvatele korteriühistutele (edaspidi taotleja) koolitustoetuse, ekspertiisitoetuse ja meetmete „Roheline õu", „Fassaadid korda" ja „Hoovid korda" raames toetuste andmise tingimusi, taotluste menetlemist ja toetuste väljamaksmist.

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses

1) TTR - Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteem;

2) ekspertiis - ehitusseadustiku § 18 lõikes 5 sätestatud nõuetele vastav ehitise audit;

3) korterelamu - kahe või enama korteriga elamu;

4) rõdud ja varikatused - korterelamu rõdud ja lodžad ning rõdude ja välisuste kohal paiknevad varikatused;

5) korterelamu hoov või õueala (edaspidi hoov) - korterelamut ümbritsev või korterelamute vahele jääv maa-ala, mis piirneb järgmise krundi piiriga, kui ei ole teisiti kokku lepitud;

6) amet - Tallinna Linnavaraamet;

7) linnaosa valitsus - taotleja asukohajärgne linnaosa valitsus.

(1) Korteriühistutele antavad toetused on

1) koolitustoetus;

2) ekspertiisitoetus;

3) meetme „Roheline õu" raames antav toetus (edaspidi haljastustoetus);

4) meetme „Fassaadid korda" raames antav toetus (edaspidi renoveerimistoetus);

5) meetme „Hoovid korda" raames antav toetus (edaspidi hoovikorrastustoetus).

(2) Koolitustoetuse eesmärk on suurendada korteriühistute haldussuutlikkust.

(3) Ekspertiisitoetuse eesmärk on toetada korterelamute rõdude ja varikatuste tehnoseisundi kontrolli, et tagada nende turvalisus.

(4) Haljastustoetuse eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks.

(5) Renoveerimistoetuse eesmärk on toetada korterelamute renoveerimist, sealhulgas suurendada nende energiatõhusust ja parandada korterelamute välisilmet.

(6) Hoovikorrastustoetuse eesmärk on parandada hoovide ilmet ja suurendada nende turvalisust.

(1) Koolitustoetuse ülemmäär on 130 eurot aastas.

(2) Ekspertiisitoetuse ülemmäär on 70% ekspertiisi maksumusest, kuid maksimaalselt 1000 eurot korterelamu kohta.

(3) Haljastustoetuse ülemmäär on 60% toetatavate tegevuste kuludest, kuid maksimaalselt 600 eurot aastas.

(4) Renoveerimistoetuse ülemmäärad korterelamu kohta on

1) kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot;

2) 3000 eurot renoveerimise käigus seinamaalingu (supergraafika) loomise eest, kui selle kavandi on kooskõlastanud Tallinna Linnavalitsuse linnakujunduskomisjon.

(5) Hoovikorrastustoetuse määr on 15-70% kavandatavate tegevuste maksumusest, kuid maksimaalselt 16 000 eurot aastas ning 40 000 eurot ühe hoovi kohta.

Toetuste taotlemiseks ning menetlemiseks ja järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide vormid kehtestab amet. Dokumentide vormid on kättesaadavad TTR registris.

(1) Koolitustoetust on võimalik taotleda pärast seda, kui taotleja on koolituse eest tasunud ja tema esindaja on koolitusel osalenud.

(2) Koolitusele esitatavad nõuded

1) koolituse on korraldanud Eesti Korteriühistute Liit või Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit;

2) koolitus on toimunud taotluse esitamise aastal.

(1) Ekspertiisitoetust on võimalik taotleda pärast ekspertiisi tegemist, kui taotleja on ekspertiisi eest tasunud. Ekspertiisitoetust on võimalik taotleda korterelamu kohta üks kord.

(2) Ekspertiisile esitatavad nõuded

1) ekspertiis on tehtud korterelamu rõdude ja varikatuste ehitustehnilise seisukorra kontrollimiseks;

2) ekspertiisi teinud isik peab vastama ehitusseadustiku § 18 lõigetes 3 ja 4 ning §-des 23 ja 24 sätestatud nõuetele;

3) ekspertiis sisaldab hinnangut korterelamu kõikide rõdude ja varikatuste ehitustehnilise seisukorra kohta ning annab soovitused nende renoveerimise ja hooldamise kohta;

4) ekspertiis on tehtud pärast 1. jaanuari 2018;

5) ekspertiis on tehtud korterelamule, mis on ehitatud ja kasutusele võetud enne 1993. aastat.

(1) Haljastustoetust on võimalik taotleda pärast seda, kui lisas 1 nimetatud toetatavad tööd on tehtud ja taotleja on nende eest tasunud.

(2) Haljastustoetuse taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast toetatavate tööde tegemist.

(1) Renoveerimistoetust on võimalik taotleda, kui taotleja on korterelamu energiatõhususe suurendamise eesmärgil teinud korterelamu fassaadi, katuse või tehnosüsteemide ümberehitamistöid ning pärast tööde tegemist on esitatud kasutusteatis või väljastatud kasutusluba.

(2) Renoveerimistoetuse taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul kasutusteatise esitamisest või kasutusloa väljastamisest.

(3) Renoveerimistoetust antakse tingimusel, et korterelamu on ehitatud ja kasutusele võetud enne 1993. aastat.

(1) Hoovikorrastustoetust on võimalik taotleda lisas 2 nimetatud tööde tegemiseks enne nende elluviimist.

(2) Taotlejal peab olema pädeva asutuse kooskõlastus, kui seda on vaja linna õigusaktide alusel, või ehitusteatis või -luba, kui asjaomaste tööde tegemiseks on ehitusteatis või -luba nõutav ehitusseadustiku alusel.

(3) Hoovikorrastustoetuse taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks.

(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab vormikohase taotluse ning taotluse lisadokumendid TTR registris.

(2) Taotluses tuleb märkida

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) taotleja esindaja nimi ja isikukood;

3) taotleja arvelduskonto number ja olemasolu korral viitenumber;

4) taotletava toetuse suurus;

5) taotleja kinnitus, et ta ei ole teistelt linna ametiasutustelt sama töö tegemiseks toetust taotlenud ega saanud.

(3) Taotlusele lisatakse

1) määruses sätestatud lisadokumendid olenevalt toetuse liigist;

2) volikiri, kui taotluse esitab volitatud isik.

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele

1) taotlejal puudub riiklike ja kohalike maksude võlg ning tal ei ole linnale muid võlgu või on need ajatatud;

2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust.

Taotleja kohustused järelevalve teostamisel

(1) Taotleja peab võimaldama taotleja ja taotluse nõuetekohasuse ning tehtud tööde, objekti või projekti nõuetekohasuse kontrollimist määruse §-s 30 sätestatud korras.

(2) Taotleja peab oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristama muudest kulu- ja maksedokumentidest.

Koolitustoetuse taotluses tuleb märkida

1) koolitusdokumendi number;

2) koolitusdokumendi väljastaja ning väljastamise aeg.

(1) Ekspertiisitoetuse taotluses tuleb märkida korterelamu aadress, mille kohta ekspertiisiakt tehti.

(2) Ekspertiisitoetuse taotlusele lisatakse

1) ekspertiisiaruanne;

2) arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus või muu kulude kandmist tõendav dokument.

(1) Haljastustoetuse taotluses tuleb märkida

1) tehtud toetatavad tööd;

2) puu raie või hoolduslõikuse korral raieloa või hoolduslõikusloa number, kui luba on vaja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord" alusel.

(2) Haljastustoetuse taotlusele lisatakse arve(d) ja arve(te) tasumist tõendav maksekorraldus või muu kulude kandmist tõendav dokument.

(1) Renoveerimistoetuse taotluses tuleb märkida taotleja esitatud kasutusteatise või kasutusloa number ja kuupäev.

(2) Renoveerimistoetuse taotlusele lisatakse

1) ehituse töövõtuleping;

2) tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.

(1) Hoovikorrastustoetuse taotluses tuleb märkida

1) projekti eelarve, mille aluseks on taotleja valitud hinnapakkumine;

2) heakorrastatava hoovi ja tehtavate tööde kirjeldus;

3) ehitusteatise või -loa number, kui kavandatava töö tegemiseks on vaja ehitusteatist või -luba;

4) raieloa või hoolduslõikusloa number, kui luba on vaja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord" alusel.

(2) Hoovikorrastustoetuse taotlusele lisatakse

1) korteriühistu üldkoosoleku või põhikirjast tuleneva volituse korral juhatuse protokoll. Protokoll peab sisaldama otsust teha hoovi korrastamiseks vajalikud tööd ja kinnitust, et taotleja on võimeline taotluses märgitud tööd tegema enda rahaliste vahenditega ning on arvestanud asjaolu, et taotluse rahuldamise korral väljamakstav toetus võib olla toetuse miinimummääras;

2) vähemalt kaks hinnapakkumist koos vastavate pakkumiskutsetega;

3) pädeva asutuse kooskõlastus, kui see on nõutav;

4) kavandatava töö nõuetekohaselt kooskõlastatud projekt või projektjoonis;

5) põhjendus taotleja valitud hinnapakkumise kohta, kui ei valitud kõige odavamat hinnapakkumist.

Taotleja ning taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks kontrollitakse

1) taotleja andmeid e-äriregistrist;

2) taotluse esitanud füüsilise isiku esindusõigust;

3) riiklike ja kohalike maksude võla puudumist;

4) võla puudumist linnale;

5) määruses sätestatud lisadokumentide olemasolu ja nõuetele vastavust.

(1) Kui taotluses esineb puudusi, teavitatakse sellest taotlejat ning antakse seitsmepäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi selle tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui taotlus või taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

(3) Puuduste kõrvaldamise tähtaja määramisest, taotluse läbi vaatamata jätmisest ning taotluse kohta tehtud otsusest teavitatakse taotlejat TTR registri vahendusel.

(4) Kui taotlus on esitatud TTR registri väliselt, annab amet taotlejale taotluse TTR registris esitamise ja vajaduse korral puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui taotleja ei esita tähtajaks TTR registri kaudu nõuetekohast taotlust, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning sellest teavitatakse taotlejat, kasutades taotluses märgitud kontaktandmeid.

(5) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) taotleja ei täida § 13 lõikes 1 sätestatud kohustust;

3) taotleja ei vasta §-s 12 sätestatud nõuetele;

4) taotluse esitamise aasta eelarves ei ole vahendeid taotluse rahuldamiseks, v.a ekspertiisitoetuse taotluse korral;

5) toetuse taotlemise tingimused ja nõuded ei ole täidetud.

Amet kontrollib taotluse ja taotleja nõuetekohasust ning toetuse taotlemise tingimustele vastavust 30 päeva jooksul taotluse laekumisest.

(1) Amet otsustab toetuse andmise kümne päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse ja lisadokumentide kontrollimist.

(2) Toetus makstakse välja taotluses märgitud arvelduskontole 21 päeva jooksul pärast toetuse andmise kohta otsuse tegemist.

(1) Amet määrab käskkirjaga kindlaks eelarves hoovikorrastustoetuse maksmiseks ettenähtud vahendite proportsionaalse jaotuse linnaosade vahel, arvestades igas linnaosas asuvate korteriühistute arvu ja Tallinna linnas asuvate korteriühistute koguarvu suhet.

(2) Amet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja linnaosade valitsuste hindamiskomisjonidele teatavaks 15. jaanuariks.

Linnaosa valitsus kontrollib hoovikorrastustoetuse taotluse ja taotleja nõuetekohasust kümne päeva jooksul taotluse laekumisest.

(1) Linnaosa valitsus moodustab kolme- või viieliikmelise hindamiskomisjoni, kuhu ei tohi kuuluda taotleja või taotleja juhtorgani liige.

(2) Hindamiskomisjon hindab hoovikorrastustoetuse taotlusi, lähtudes hindamisjuhendist ja järgmistest hindamiskriteeriumidest

1) linnaruumiline mõju;

2) heakorrastatus võrreldes eelnenud olukorraga;

3) turvalisus;

4) kulutõhusus.

(3) Hindamislehe vormi, paremusjärjestuse vormi ja komisjoni protokolli vormi ning hindamisjuhendi kehtestab amet. Hindamisjuhendis määratakse kindlaks paremusjärjestuse lävend.

(1) Nõuetele vastava hoovikorrastustoetuse taotluse kohta koostatakse hindamisleht, kuhu märgitakse hindepunktid hindamiskomisjoni liikmete kaupa ning hindepunktide summa.

(2) Hindamiskomisjon seab taotlused hindamislehtede alusel paremusjärjestusse. Kui taotluste hindepunktide summa on võrdne, seab hindamiskomisjon taotlused paremusjärjestusse hääletamise teel, lähtudes lihthäälteenamusest.

(3) Hindamiskomisjon koostab hiljemalt 1. aprilliks protokolli, milles näidatakse ära

1) paremusjärjestuse lävendi ületanud taotluste võimalik rahuldamise ulatus, arvestades § 23 kohaselt toetuste maksmiseks ettenähtud vahendite jaotust;

2) taotleja nõusolek teha tööd täismahus ning jätkata projektiga sellest olenemata, millises ulatuses hindamiskomisjon taotluse rahuldab.

(4) Protokollile kirjutavad alla hindamiskomisjoni juhataja ja protokollija ning selle kooskõlastavad kõik teised hindamiskomisjoni liikmed.

(5) Hindamisleht ja paremusjärjestus on protokolli lahutamatud lisad.

(1) Hoovikorrastustoetuse taotluse rahuldamise ja antava toetuse määra ja suuruse või taotluse rahuldamata jätmise otsustab linnaosa vanem määruse § 26 lõikes 3 nimetatud hindamiskomisjoni protokolli alusel.

(2) Linnaosa vanem jätab taotluse rahuldamata, kui

1) hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud punktisumma jääb alla paremusjärjestuse lävendi;

2) taotleja ei anna § 26 lõike 3 punktis 2 sätestatud nõusolekut;

3) esinevad § 20 lõikes 5 sätestatud alused.

(3) Linnaosa vanema korraldus, millega linnaosa vanem rahuldab taotluse, peab sisaldama teavet §-s 28 sätestatud toetuse väljamaksmise tingimuste kohta.

(1) Hoovikorrastustoetus makstakse välja, kui taotluses kavandatud tööd on tehtud taotluse esitamise aastal ja kuluaruanne on esitatud hiljemalt taotluse esitamise aasta 30. novembril.

(2) Põhjendatud juhul võib linnaosa valitsus vähendada väljamakstavat toetuse summat proportsionaalselt taotluses esitatud, kuid tähtajaks tegemata töödega.

(3) Hoovikorrastustoetuse väljamaksmiseks esitab taotleja TTR registris kuluaruande, mis sisaldab alljärgnevaid dokumente

1) teenuse, töö või kauba eest esitatud arve;

2) teenuse, töö või kauba kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt;

3) juhul, kui ükski taotluses märgitud hinnapakkumise esitanud isik töid ei teinud ja taotleja valis uue tööde tegija, vähemalt kaks uut hinnapakkumist koos vastavate pakkumiskutsetega;

4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud arve tasumist tõendav maksekorraldus;

5) heakorrastatud objekti fotod.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

(5) Pärast tööde tegemist ja kuluaruande esitamist kontrollib linnaosa valitsus tehtud tööde, objekti ja elluviidud projekti vastavust taotlusele ja kuluaruandele, teostab kontrolli kohapeal ning koostab kontrollakti kümne päeva jooksul arvates kuluaruande esitamisest.

(6) Hoovikorrastustoetuse väljamaksmise alus on käesoleva määruse § 30 lõikes 3 nimetatud kontrollakt.

(1) Linnaosa valitsus otsustab hoovikorrastustoetuse väljamaksmise 15 päeva jooksul arvates kontrollakti koostamisest.

(2) Toetus makstakse välja taotluses märgitud arvelduskontole 21 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

(3) Linnaosa valitsusel on õigus keelduda toetuse väljamaksmisest, kui §-s 28 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

(1) Ametil ja linnaosa valitsusel (edaspidi koos järelevalve teostaja) on õigus kontrollida taotleja ja taotluse nõuetekohasust ning tehtud tööde, objekti või projekti vastavust taotlusele ja lisadokumentidele alates taotluse esitamisest kuni kahe aasta möödumiseni toetuse väljamaksmisest.

(2) Järelevalve teostajal on õigus kontrollida toetuse taotlemise ja väljamaksmisega seotud dokumente ja objekti ning toetatavate tööde vastavust taotlusele kohapeal.

(3) Järelevalve kohta koostatakse kontrollakt, mille vormi kehtestab amet.

(4) Järelevalve teostajal on õigus nõuda taotlejalt väljamakstud toetuse tagastamist, kui pärast toetuse väljamaksmist ilmneb üks või mitu alljärgnevatest asjaoludest

1) toetuse väljamaksmise ajal ei olnud täidetud toetuse taotlemise tingimused ja/või taotlus või taotleja ei vastanud nõuetele;

2) taotleja ei täida § 13 lõikes 1 sätestatud kohustust;

3) taotleja on esitanud valeandmeid;

4) tehtud tööd erinevad taotluses kirjeldatust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel toetuse tagasinõudmise korral on taotleja kohustatud tasuma viivist 0,05% päevas saadud toetuse summast. Viivist arvestatakse toetuse väljamaksmisest kuni toetuse tagastamiseni.

Toetuste menetlemiseks vajaliku infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmiseni esitatakse ja menetletakse fassaadi- ja hoovikorrastustoetuse taotlusi väljaspool TTR registrit.

Määrusega tunnistatakse kehtetuks järgmised Tallinna Linnavolikogu määrused

1) 25. veebruari 2016 määrus nr 8 „Projekti „Fassaadid korda" raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord";

2) 8. veebruari 2018 määrus nr 4 „Korteriühistute koolitustoetuse, ekspertiisitoetuse ja projekti „Roheline õu" raames toetuse andmise kord".

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.