Narva jäätmehoolduseeskiri

Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Narva linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

Käesolev eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Narva linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

Jäätmehooldust Narvas korraldab ning kontrollib Narva Linnavalitsus.

Narva Linnavalitsus korraldab järelevalvet jäätmekäitluse ja jäätmekäitluskohtade järelhoolduse üle, jäätmehoolduse arendamist, koostab jäätmehoolduse eeskirja ja menetleb jäätmelubade taotlusi.

Narva Linnavalitsus korraldab linnas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt

1) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses;

2) nõustab Narva linna elanikke ning levitab jäätmealast teavet;

3) kontrollib jäätmekäitlust, sealhulgas liigiti kogumist;

4) teostab kontrolli linna territooriumide prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;

5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid;

6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid linna haldusterritooriumil, sealhulgas turgudel, kioskites, müügipaviljonides, tänavakaubanduses, jne.

Eeskirjaga määratakse liigiti kogutud jäätmete arendamise nõuded ja tähtajad. Liigiti kogutavad jäätmete nimekiri ning liigiti kogutud jäätmete sortimise tähtajad jäätmeliikide kaupa on toodud eeskirja lisas 2.

Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) jäätmed – jäätmed on mis tahes Jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

2) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale;

3) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

4) püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;

5) olmejäätmed - kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed;

6) suurjäätmed - suuregabariidilised jäätmed on mööbliesemed (suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, seal hulgas autorehve, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, seal hulgas külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid);

7) biolagunevad jäätmed – biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed ( toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp);

8) aia- ja pargijäätmed - haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;

9) nakkusohtlikud jäätmed – jäätmed mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”;

10) jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

11) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed;

12) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

13) jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, ladustamise ja kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimusel;

14) jäätmekäitleja – on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus-või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaameti Viru regioonis;

15) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

16) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segukoostamine nende edasise või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;

17) jäätmete taaskasutamine - jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;

18) jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse ohutult keskkonda;

19) korraldatud jäätmevedu –on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;

20) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja, kinnisasja omaniku, kinnisasja omaniku või lepingute alusel selle rentniku või hooldaja (tellija) ja jäätmekäitleja (töövõtja) vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.;

21) territooriumi haldaja – kinnistu omanik, valdaja, kasutaja, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik;

22) jäätmehooldus – on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

23) jäätmehoolduse arendamine - on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;

24) jäätmete töötlemine – nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine (jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamiseks);

25) pakend - on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted;

26) pakendiettevõtja - on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

27) pakendikotiteenus – teenus, mis on mõeldud pakendijäätmete olmejäätmetest eraldi kogumiseks eramajapidamistes tootjavastutusorganisatsiooni poolt korraldatud viisil ja tingimustel;

28) taaskasutusorganisatsioon – tootjate ühendus, mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine;

29) ühise mahuti kasutamine – lähestikku asuvatelt jäätmetekkekohtadelt tekkinud mistahes jäätmete kogumine ühte jäätmemahutisse ühise jäätmekäitluslepingu alusel.

Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik.

Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik.

Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval maal korraldab ehitise omanik.

Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Jäätmeid nende käitlemiseks tuleb üle anda ainult selleks õigust omavale isikule. Jäätmevaldajal ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole jäätmekäitlejana registreeritud Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaametis.

Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitlustoimingutega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Narva Jäätmekäitluskeskuses, mis asub aadressil Rahu 3B, võetakse füüsilistelt isikutelt tasuta vastu taaskasutatavaid jäätmeid (pakend- ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, vanad rehvid). Juriidilistelt isikutelt võetakse taaskasutatavaid jäätmeid vastu kokkuleppelistel tingimustel. Narva Jäätmekäitluses vastuvõetavate jäätmete nimekiri on toodud käesoleva eeskirja Lisas 1.

Olmejäätmete kogumisel tekkekohas ning olmejäätmete sortimisel jäätmekäitluskohas tuleb liigiti sortida vähemalt järgmised jäätmeliigid

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed);

4) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02) ning patareid ja akud (16 06);

5) suurjäätmed (20 03 07);

6) metallid (20 01 40).

Jäätmete käitlemise erinevatel etappidel tuleb vältida liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega.

Igas tegevuses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

Keskkonnakaitselistel eesmärkidel on jäätmete põletamine lubatud ainult jäätmepõletusluba omavates põletusseadmetes.

Narva linna haldusterritooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade järelhooldust teostavad jäätmekäitluskohtade omanikud või valdajad. Jäätmehoolduskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on omanikul või valdajal kohustus likvideerida jäätmehoolduskohas olevad jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele. Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või omaniku või valdaja poolt. Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Mahutite ületäitumist ja jäätmete mahutite lähedusse jätmist tuleb vältida, välja arvatud suurjäätmete korral.

Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

Jäätmete taaskasutatakse ja kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas.

Jäätmete ladestamine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud.

Jäätmete käitlemine registreerimistõendita või jäätmeloata, kui registreerimistõend või jäätmeluba on nõutav, on keelatud.

Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud

1) kasutama võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks, jäätmeid liigiti koguma ning andma need üle jäätmeluba omavale vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras;

2) ise sõlmima jäätmevedajaga segaolmejäätmete jäätmekäitluslepingu piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud;

3) sõlmima jäätmekäitluslepingut ja anda jäätmeid üle vaid isikule, kellel on jäätmeluba või kes on jäätmekäitlejana registreeritud Keskkonnaameti Viru regioonis. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine ega jäätmete üleandmine isikule, kellel puudub jäätmeluba või jäätmekäitlejana registreering Keskkonnaameti Viru regioonis, on keelatud;

4) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Jäätmemahutite arv ja suurus peab vastama tegelikkuses tekkivate jäätmete kogusele. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;

5) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse mitme naaberkinnistu omanike vahel sõlmitud lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vastava kinnistu või krundi omaniku nõusolekul. Jäätmemahuti paigutatakse omavalitsusele kuuluvale maale ainult Narva Linnavalitsuse loal ja tingimustel;

6) paigutama jäätmemahutid naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid kirjalikult ei lepi kokku teisiti;

7) paigutama jäätmemahutid hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutusse kaugusesse. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 meetrit;

8) paigutama jäätmemahutid viisil, et ei tekitataks tuleohtu ega raskendataks päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskonna ligipääsu;

9) hoidma jäätmemahutid tervena ja puhtana, vajadusel pesema ning desinfitseerima, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;

10) säilitama vähemalt 2 viimase aasta dokumendid, sh jäätmekäitluslepingud, mis tõestavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja üleandmist, nõudmisel esitama dokumendid keskkonnajärelevalvet teostavale organile.

Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse- ja hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb võimalusel paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse, anda üle jäätmevaldajale või –käitlejale.

Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmed ja erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud.

Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusse paigutamist.

Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul. Suurjäätmete üheks võimalikuks käitluskohaks on Narva Jäätmekäitluskeskus asukohaga Rahu 3B.

Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmetega segada.

Olmejäätmete mahutisse ei või panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevude setteid;

6) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid;

7) probleemtooteid ja nendest tekkinuid jäätmeid;

8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.

Kergesti riknevad, haisevad ja lenduvad jäätmed (nt tuhk, pühkmed) tuleb panna mahutisse pakendatult.

Mahutisse ei tohi paigutada hõõguvat sütt, tuhka, sigaretti või muud tuleohtu tekitavat eset.

Hooneühistut, korteriühistut ja selle liikmeid käsitletakse ühise jäätmevaldajana. Hooneühistu on kohustatud tühjendama jäätmemahutit vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

Hooneühistu, mille liikmete arv on kuni 35 tk, on kohustatud tühjendama jäätmemahutit vähemalt üks kord kuue kuu jooksul.

Hooneühistu puudumisel sõlmib jäätmevedajaga jäätmeveolepingu iga garaažiomanik eraldi või ühiselt koos teiste garaažiomanikega, kasutades ühismahutit.

Aiandusühistut ja selle liikmeid käsitletakse ühise jäätmevaldajana.

Aiandusühistu on kohustatud tühjendama jäätmemahuti vähemalt üks kord kuus ajavahemikul alates maist kuni septembrini. Perioodil oktoobrist kuni aprillini loetakse aiandusühistud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

Erandjuhtudel ning Narva Linnavalitsuse vastava ametiasutuse kirjalikul nõusolekul on lubatud kasutada teisi jäätmete kogumise süsteeme.

Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel, ühise õuealaga eramutes.

Kõrvuti asetsevatel korteriühistutel, hooneühistutel ja aiandusühistutel on lubatud kasutada ühismahuteid.

Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

Ühismahuti kasutamisel peab jäätmemahuti suurus vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele.

Vanapaberi ja kartongjäätmeid tuleb koguda eraldi, viies vanapaberi ja kartongjäätmeid selleks ettenähtud kogumis- või kokkuostupunkti.

Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi jäätmemahuti vanapaberi ja kartongjäätmete kogumiseks.

Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed (külmikud, elektripliidid, pesumasinad, telerid) või neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §26 või viia jäätmejaama.

Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Patareide kogumise kastide asukohad on toodud Narva linna jäätmealasel veebilehel.

Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama.

Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta või vanametalli kogumiskohta.

Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete üheks võimalikuks kogumiskohaks on Narva Jäätmekäitluskeskus, mis asub aadressil Rahu 3B.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastav luba ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

Ohtlike jäätmete kogumise mahutid peavad olema suletavad ja valvatavad.

Ohtlikud jäätmed, väljaarvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, elavhõbedalambid- ja kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse.

Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid ainult elanikelt.

Narvas ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohad on Rakvere 22B, Narva ja Rahu 3B, Narva.

Juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on Keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ning kes omab jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. Keskkonnaameti väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavate isikute nimekiri on toodud Narva jäätmealasel internetileheküljel.

Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

Ettevõtja, kelle valduses on või olid ohtlikud jäätmed, on kohustatud säilitama ohtlike jäätmete deklaratsiooni vähemalt kaks aastat pärast nende üleandmist jäätmekäitlejale ning nõudmisel esitama keskkonnajärelevalvet teostavale organile informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja üleandmise kohta.

Pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine teostatakse vastavalt jäätmeseadusele, pakendiseadusele ja pakendiaktsiisiseadusele. Pakendi ja pakendijäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb vältida liigiti kogutud või pakendmaterjali kaupa sorditud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete ja pakendimaterjalidega.

Kogutavad pakendid ja pakendijäätmed peavad vastama pakendiseaduses ja taaskasutusorganisatsioonide poolt kehtestatud nõuetele.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutitesse on peale pakendi ja pakendijäätmeid muude jäätmete ladustamine keelatud.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumine Narva linnas toimub avaliku pakendijäätmete kogumispunktide võrgustiku, pakendikoti teenuse ning individuaalkonteineri teenuse kaudu. Pakendi ja pakendijäätmete kogumise võib tellida eraldi teenusena vastavat jäätmeluba omavalt ettevõtjalt.

Avalike kogumispunktide võrgustik koosneb konteineritest joogipakendi, segapakendijäätmete ja paber- ja kartongpakendijäätmete liigiti kogumiseks. Avalikke pakendikonteineritesse pakendi ja pakendijäätmete ladustamine on tasuta. Pakendi ja pakendijäätmete avalike konteinerite nimekiri ja asukoha aadressid on toodud Narva linna ametlikul ja jäätmealasel internetilehekülgedel.

Pakendikoti teenus on mõeldud pakendi ja pakendijäätmete liigitikogumiseks linna erasektoris. Pakendikoti teenust osutatakse tootjavastutusorganisatsiooni poolt volitatud jäätmekäitleja ja eraelamu valdaja vahelise lepingu alusel. Pakendikoti teenus osutatakse jäätmevaldajale Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti ja tootjavastutusorganisatsiooni vahel sõlmitud lepingu alusel.

Individuaalkonteineri teenus on mõeldud segapakendijäätmete liigitikogumiseks linna mitmekorruselistes majades. Individuaalkonteineri teenust osutatakse tootjavastutusorganisatsiooni poolt volitatud jäätmekäitleja ja korteriomanike ühistu vahelise lepingu alusel. Individuaalkonteineri teenus osutatakse Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti ja tootjavastutusorganisatsioon vahel sõlmitud lepingu alusel.

Individuaalkonteineri teenusega loetakse liitunuks kõik korteriomanike ühistud, kes kasutavad Narva Linnavalitsuse 22.10.2008 määruse nr 1363 „Pakendijäätmete konteinerite jäätmevaldajatele üleandmise kord“ ja Narva Linnavalitsuse 02.11.2011.a määruse nr 1025 „Narva Linnavalitsuse 22.10.2008 määruse nr 1363 „Pakendijäätmete konteinerite jäätmevaldajatele üleandmise kord” muutmine” alusel väljastatud pakendikonteinereid või ühistud, kes ostsid pakendijäätmete konteineri ning on liitunud individuaalkonteineri teenusega.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumise võib tellida eraldi tasulise teenusena vastavat jäätmeluba omava ettevõtja poolt.

Ettevõtja, kes on Pakendiseaduse § 10 mõistes pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, on kohustatud pakendiettevõtjalt, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, tasuta tagasi võtma enda poolt turule lastud kauba pakendi ja pakendijäätmed.

Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

Ettevõte, kes on Pakendiseaduse § 10 mõistes pakendiettevõtja, võib oma kohustusi üle anda kirjaliku lepingu alusel taaskasutusorganisatsioonile, siis vastutab kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon.

Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud looma Narva linna haldusterritooriumil avaliku kogumisvõrgustiku tihedusega üks kogumispunkt 500 meetri raadiuses kui Narva Linnavalitsusega ei ole kokkulepitud teisiti.

Avaliku kogumisvõrgustiku kogumiskonteinerite paigalduskohasid tuleb kooskõlastama maa omanikuga ja Narva Linnavalitsusega.

Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud enda hallatava pakendi ja pakendijäätmete kogumiskoha pidevalt hoidma puhtana.

Lõppkasutaja ja tarbija on kohustatud tagatisrahaga koormatud pakendi ja pakendijäätmeid muudest jäätmetest eraldi koguma ning tagastama pakendi ja pakendijäätmete kogumispunktidesse.

Kogutavad tagatisrahaga koormatud pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad.

Tagatisrahaga koormatud pakendi ja pakendijäätmete kogumispunktide nimekiri ja asukoha aadressid on toodud Narva linna ametlikul ja jäätmealasel internetilehekülgedel.

Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, peab tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmise korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.

Tagatisrahaga koormatud pakendisse pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetri, võib tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult Narva Linnavalitsuse nõusolekul.

Tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmiseks väljaspool oma müügikoha teenindusmaa Narva Linnavalitsuse nõusoleku saanud tagatisrahaga koormatud pakendisse pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetrit, peab tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmisepunkti asukohast teavitama oma müügikohas nähtavale kohale paigutatud arusaadava kirjaliku teatega.

Tagatisrahaga koormatud pakendisse pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 20 ruutmeetrit, ei pea tagasi võtma tagatisrahaga koormatud pakendeid.

Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta- või kohtadesse korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõigete 4 ja 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid.

Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul.

Juhul kui elamus elab kuni viis inimest ja pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse pakendikotiteenus ning biolagunevate jäätmete kompostimine toimub vastavalt eeskirja §-le 106-112, on lubatud segaolmejäätmete jäätmemahutit tühjendada mitte harvemini kui üks kord nelja kuu jooksul.

Mahuteid liigiti kogutud pakendijäätmetega või vanapaberi ja kartongjäätmetega tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

Jäätmete vedu elurajoonides ei tohi häirida öörahu ning peab toimuma ajavahemikus 07.00-23.00.

Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

Jäätmeid peab vedama spetsiaalse transpordiga kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Narva linna haldusterritooriumi piires. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid, vanapaberi ja kartongjäätmeid.

Narva haldusterritoorium on jaotatud kolmeks veopiirkonnaks. Korraldatud jäätmeveo piirkondade loetelu on toodud eeskirja lisas 3.

Korraldatud jäätmeveo korraldab Narva Linnavalitsus. Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord kehtestatakse eraldi Narva Linnavolikogu määrusega.

Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskohta, jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

Narva linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad peavad pidama Narva linna haldusterritooriumilt vastu võetud jäätmekoguste üle arvet ning esitada nõudmisel andmed keskkonnajärelevalvet teostavale organile. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandja ja vastuvõetavate jäätmete kaalu kohta.

Jäätmevedaja peab pidama arvestust Narva linna haldusterritooriumilt kogutud ja jäätmekäitluskohtadesse taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle antud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel keskkonnajärelevalvet teostavale organile.

Jäätmete kõrvaldamine väljaspool jäätmekäitluskohti on keelatud.

Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule.

Tekkivaid aia- ja haljastusjäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

Väikeelamutes tekkinud toidujäätmeid võib kompostida oma kinnistu piirides ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus.

Kompostimisnõu peab asuma naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjusta kahjurite ja haisu teket ja levikut.

Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastusjäätmeid ei ole lubatud segada teiste jäätmetega.

Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi tervisele ohtu põhjustada ega keskkonnareostust. Vajadusel tuleb teostada jäätmemahutite pesemist ja desinfitseerimist (va jäätmekotid).

Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada

1) kuni 150-liitrised jäätmekotid;

2) põhiliselt 120, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastist ja metallist konteinerteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse või toimetada jäätmekäitluskohta;

3) metallist kaantega konteinerid mahuga 1,5; 2,5 ja 4,5 m3, mida on võimalik mehhaaniliselt tühjendada jäätmeveokisse või toimetada jäätmekäitluskohta;

4) presskonteinerid;

5) sügavkogumissüsteemid.

Mahutid peavad asetsema tasasel alusel ja olema ligipääsetavad tühjendamiseks.

Mahutid peavad asetsema kõval kattel (betoon, asfalt, kiviparkett ja muu) eesmärgiga välistada reostuse sattumist maapinnale.

Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusel, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

Mahutile (va jäätmekott) peab olema nähtavasse kohta kantud jäätmeveo teenust osutava vedaja nimi ja kontaktandmed.

Jäätmekotte tuleb paigutada territooriumil nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade liigipääsu eest.

Jäätmekotte võib kasutada segaolmejäätmete kogumiseks järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel

1) elamus elab kuni 3 inimest;

2) biolagunevate jäätmete kompostimine toimub vastavalt eeskirja § 106-112;

3) jäätmekoti ja selle paiknemise eest vastutab jäätmevaldaja.

Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid (va jäätmekotid)

1) hall või roheline – segunenud olmejäätmed;

2) pruun – biolagunevad jäätmed;

3) punane – ohtlikud jäätmed;

4) kollane – pakend;

5) sinine – paber ja kartong.

Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kirje või märgi olemasolu eest vastutab jäätmemahuti omanik kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Kui mahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle märk olema värvitud kogutavale jäätmeliigile vastava värviga ja selle esiküljele peab olema kõigile nähtavalt, suurte tähtedega kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

Käesoleva eeskirja §-d 124-155 määravad kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Narva linna haldusterritooriumil.

Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel tekkivad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, seal hulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas.

Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaameti Viru regioonis.

Narvas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.

Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmetekitaja ja/või üleandja lisaks jäätmeloale või keskkonnakompleksloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

6) kooskõlastama Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonnaga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;

7) kooskõlastama Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonnaga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;

8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

9) teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida

1) puit;

2) kiletamata paber ja papp;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

7) kiled.

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva eeskirja §-le 104. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või linnavalitsuse heakorra ja jäätmehoolduseeskirjade alusel territooriumi haldaja ja Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonnaga kooskõlastatult.

Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonnaga või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Ida-Virumaa Tööinspektsiooni luba.

Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja Narva Linnavalitsuse poolt määratud Narva Linnavalitsuse ameti või osakonna spetsialistiga kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

Käesolev eeskirja §-d 156-206 määravad kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik Narva linna haldusterritooriumil kõikidele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

Käesoleva eeskirjaga ei käsitleta heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.

Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmete pakendamine musta või halli jäätmekotti puudutab ainult olmejäätmeid. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedaja. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse mahutisse.

Taaskasutatavad jäätmed käesoleva eeskirja §-de 156-206 mõistes on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad, mida tuleb käsitleda järgmiselt

1) paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist;

2) täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse.

Bioloogilised jäätmed käesoleva eeskirja §-de 156-206 mõistes on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja loomade jäänused.

Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

Bioloogilised jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Teravad ja torkivad jäätmed käesoleva eeskirja §-de 156-206 mõistes on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.

Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

Teravaid ja torkivaid jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed".

Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

Nõuetekohaselt pakitud teravad ja torkivad jäätmed antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Nakkusohtlikud jäätmed käesoleva eeskirja §-de 156-206 mõistes on nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul.

Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

Eriolukorras, nt epideemia puhul on kohustuseks Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldused.

Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed käesoleva eeskirja §-de 156-206 mõistes on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt).

Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid kui tava tervisehoiu-ja veterinaarjäätmeid.

Radioaktiivsed jäätmed käesoleva eeskirja §-de 156-206 mõistes on radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis, kust need suunatakse eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.

Vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse peale kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni.

Radioaktiivsete jäätmete kuulumisel ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.

Ravimijäätmed käesoleva eeskirja §-de 156-206 mõistes on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest.

Ravimijäätmed (väla arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga "Ravimijäätmed".

Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaat-ravimijäätmed.

Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

Elavhõbedajäätmed käesoleva eeskirja mõistes on jäätmed, mis tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Amalgaami jäätmed on ka elavhõbedajäätmed.

Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. pakituna plastik- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed" ja märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida eraldi jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Kasutatud elavhõbedalambid käesoleva eeskirja mõistes on lambid, mis on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest.

Kasutatud ja katkised elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud asutus

Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Kasutatud elavhõbedalampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid.

Kemikaalide jäätmed käesoleva eeskirja mõistes on jäätmed, mis on ohtlike kemikaalide jäägid.

Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga.

Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel.

Kasutatud akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse.

Akud koos akuvedelikuga antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlus-ettevõttele.

Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja jäätmed tekitanud asutus.

Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi.

Tervishoiuteenust osutava asutuse või isiku jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele

1) võimalusel rajada eraldi väljapääsuga jäätmehoidla tervishoiuasutuse keldrikorrusele;

2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;

3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi

4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;

5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga;

6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);

7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;

9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

Veterinaarteenust osutava asutuse või isiku jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.

Veterinaarteenuste osutajad peavad juhinduma jäätmete käitlemisel jäätmeseadusest ja käesoleva jäätmehoolduseeskirjast. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama seaduse ja käesoleva eeskirja nõuetele.

Ebaseaduslikult keskkonda viidud ning keskkonda reostavad jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul ettekirjutuse alusel, mis teeb Narva Linnavalitsuse ametiasutus, mille põhimäärusega on ettenähtud vastava ettekirjutuse tegemise pädevus.

Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

Käesoleva eeskirja §-s 207 toodud kohustuse mittetäitmisel, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja §-s 207 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Narva Linnavalitsuse ametiasutus, mille põhimäärusega see on ettenähtud, asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Narva Linnavalitsus, Keskkonnainspektsioon ja Politsei- ja Piirivalveamet teostavad käesoleva eeskirja täitmise üle järelevalvet ning menetlevad väärtegusid.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub 01.07.2012.a.