Tartu linna munitsipaalhuvikoolide õpetajate atesteerimise tingimused ja kord

Määrusega sätestatakse atesteerimise tingimused ja kord Tartu munitsipaalhuvikoolides (edaspidi huvikool) vahetu õppe- ja kasvatustöö läbiviimisega tegelevatele õpetajatele (edaspidi atesteeritav).

Atesteerimise eesmärk on toetada õpetajate arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt õpetaja enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele.

(1) Õpetajale omistatakse noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk.

(2) Atesteeritavale omistatakse üks ametijärk, mis kehtib kõikides Tartu munitsipaalhuvikoolides.

Atesteerimisel hinnatakse, kas atesteeritav on täitnud järgmisi nõudeid

1) vastab Tartu Linnavalitsuse poolt huvikooli õpetajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele;

2) on töötanud tulemuslikult, mida hinnatakse § 19 lõike 2 punkti 2 kohaselt koostatud atesteeritava töö analüüsi ning § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt koostatud huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjaliku hinnangu põhjal;

3) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 80 tunni ulatuses aine- või pedagoogika- või ametialaseid kursusi või õppinud kraadiõppes hariduse valdkonnas;

4) on omandanud teadus- või kutsekraadi õpetatava eriala või haridusega seotud valdkonnas;

5) on juhendanud õpetajakoolituse raames pedagoogilise praktika läbijaid või noorempedagooge;

6) on osalenud huvikooli arendustegevuses, mida tõendab huvikooli direktor;

7) on koostanud (autor või kaasautor) või retsenseerinud uurimistööd või avaldatud õppevara;

8) on esinenud täienduskoolituse läbiviimisel lektorina, mida tõendab registreeritud organisatsioon;

9) on korraldanud õpilasüritusi, -konkursse või –kontserte ja –näitusi;

10) on juhendanud õpilaskonkurssidel ja -näitustel esinenud õpilasi;

11) on esinenud erialastel ja pedagoogilistel konverentsidel või ajakirjanduses pedagoogilistel või erialastel teemadel;

12) on osalenud aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste või töörühmade juhtimises;

13) on erialaselt ja loominguliselt aktiivne (osaleb aktiivselt erialases loometegevuses);

14) on juhendanud noorteühingut.

Noorempedagoogi ametijärk omistatakse atesteeritavale, kes vastab § 4 punktis 1 nimetatud nõuetele.

Pedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab § 4 punktis 1 nimetatud nõudele ja kes on õpetajana või kõrgkoolis õppejõuna tulemuslikult töötanud vähemalt ühe aasta.

Vanempedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud õpetajana, omades pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku, ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt viis nõuet § 4 punktides 4–14 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 11–14 nimetatud nõuded peavad muusikaalastel huvikoolidel olema täidetud vähemalt maakondlikul tasandil, punktides 9 ja 10 esitatud nõuded vähemalt piirkondlikul tasandil. Paragrahvi 4 punktides 9–14 toodud nõuded peavad kunstialastel huvikoolidel olema täidetud huvikoolitasandist kõrgemal tasandil.

Pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kellel on erialaline kõrgharidus, kes vastab § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud nõudele, on vähemalt kolm viimast aastat tulemuslikult töötanud õpetajana, omades vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet § 4 punktides 4–14 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 8–14 nimetatud nõuded peavad olema täidetud regionaalsel tasandil.

(1) Noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärk omistatakse tähtajatult.

(2) Vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse viieks aastaks.

(3) Kui õpetaja, kellele on omistatud vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk, esitab enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest taotluse vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks, pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni.

(4) Kui õpetaja, kellele on omistatud tähtajaline ametijärk, ei taotle enne tähtaja möödumist pedagoog-metoodiku või vanempedagoogi ametijärgu omistamist, loetakse õpetaja pedagoog-metoodiku ametijärgu tähtaja lõppemisest alates kolmeks aastaks vastavaks vanempedagoogi ametijärgule ning vanempedagoogi ametijärgu tähtaja lõppemisest alates tähtajatult vastavaks pedagoogi ametijärgule.

Atesteerimise läbiviijad (edaspidi atesteerijad) on

1) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktor, kes omistab noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärgu;

2) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktori moodustatud atesteerimiskomisjon § 11 lg 2 koosseisus, mis omistab vanempedagoogi ametijärgu 5 aastaks;

3) õpetaja töökohaks oleva huvikooli direktori moodustatud atesteerimiskomisjon § 11 lg 3 koosseisus, mis omistab pedagoog-metoodiku ametijärgu 5 aastaks.

(1) Atesteerimiskomisjon moodustatakse tähtajatult.

(2) Huvikooli direktor moodustab vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks vähemalt 5-liikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad

1) Tartu Linnavalitsuse volitatud esindaja;

2) huvikooli direktor;

3) huvikooli direktori asetäitja õppetöö alal;

4) hoolekogu esindaja;

5) õpetajate esindaja.

(3) Huvikooli direktor moodustab pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks esitatud taotluste läbivaatamiseks vähemalt 6-liikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuulub eksperdina lisaks käesoleva paragrahvi lg 2 nimetatud isikutele Eesti Muusikakoolide Liidu esindaja või keskmise või kõrgema taseme kunstiõppeasutuse esindaja. Vajadusel võib atesteerimiskomisjoni kaasata ka Haridus- ja Teadusminiteeriumi esindaja.

(1) Atesteerimiskomisjoni tööd juhib atesteerimiskomisjoni esimees, viimase äraolekul aseesimees.

(2) Atesteerimiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

(1) Atesteerimiskomisjoni tööd korraldab ja koosolekut protokollib atesteerimiskomisjoni sekretär.

(2) Atesteerimiskomisjon valib oma liikmete hulgast sekretäri.

(1) Atesteerimiskomisjoni töövorm on istung.

(2) Oma ülesannete täitmiseks võib atesteerimiskomisjon rakendada ka teisi töövorme, mille valiku otsustab atesteerimiskomisjon.

(1) Atesteerimiskomisjoni koosoleku kutsub kokku esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele.

(2) Atesteerimiskomisjoni sekretär saadab koosoleku päevakorra atesteerimiskomisjoni liikmetele tutvumiseks vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

(3) Esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks atesteerimiskomisjoni koosolekule atesteerimiskomisjoni mittekuuluvaid isikuid, kes ei osale hääletamisel.

(4) Atesteeritaval on õigus osaleda atesteerimiskomisjoni koosolekul tema taotluse arutamise ajal ning tutvuda otsuse protokolliga. Hääletamise ajal atesteeritav koosoleku ruumis ei viibi.

(1) Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa peale esimehe vähemalt pooled komisjoni liikmed. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees, tema äraolekul aseesimees uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.

(2) Atesteerimiskomisjon võtab otsuse vastu salajase hääletamise teel. Häälte võrdse jagunemise korral tehakse atesteeritava jaoks positiivne otsus.

(3) Atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse eraldi iga atesteeritava kohta kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse atesteeritavale allkirja vastu või posti teel tähitud kirjaga kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Atesteerimiskomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.

(4) Atesteerimiskomisjoni otsuseid säilitatakse kümme aastat.

Atesteerimiskomisjoni koosoleku protokollile kirjutavad alla esimees, tema äraolekul aseesimees ja sekretär. Atesteerimiskomisjoni protokolle säilitatakse kümme aastat.

(1) Atesteerijal on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte, kes esitavad atesteerijale oma hinnangu atesteeritava vastavuse kohta ametijärgu omistamiseks esitatud nõuetele kirjalikult.

(2) Atesteerimist läbiviival huvikooli direktoril, atesteerimiskomisjoni liikmel ja atesteerija poolt kaasatud ekspertidel on õigustutvuda atesteeritava tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde ja õpilasüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste pedagoogide, õpilaste ja lastevanematega.

(1) Ametijärgu omistamiseks esitab atesteerimist taotlev õpetaja kirjaliku taotluse huvikooli direktorile.

(2) Ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusele lisatakse

1) koopiad haridust tõendavatest dokumentidest;

2) atesteeritava koostatud oma töö analüüs, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000 määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist ning atesteeritava ametikohale esitatavaist eripädevusnõudeist;

3) huvikooli sisekontrolli eest vastutava isiku kirjalik hinnang atesteeritava tööle, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000 määruses nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist ning atesteeritava ametikohale esitatavaist eripädevusnõudeist;

4) koopiad dokumentidest, mis tõendavad §-s 4 toodud nõuete täitmist;

5) koopia viimase atesteerimise otsusest.

(1) Huvikooli direktor vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotluse läbi kümne päeva jooksul taotluse saamisest.

(2) Huvikooli atesteerimiskomisjon vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotlused läbi kolmekümne päeva jooksul taotluse saamisest.

(1) Kui õpetaja ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonnale (edaspidi kultuuriosakond) taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.

(2) Lõikes 1 nimetatud taotlust läbi vaadates kontrollitakse otsuse õiguspärasust. Selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid ning vajadusel kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused.

(3) Kultuuriosakond vaatab lõikes 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

(4) Kultuuriosakonnal on lõikes 1 nimetatud taotluse läbivaatamisel õigus

1) nõuda vaidlustatud otsuse teinud atesteerijalt vaidlustatud otsusega seotud materjalide koopiate ja vastava koosoleku protokolli koopia või väljavõtte esitamist;

2) esitada materjalid vaidlustatud otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks ekspertidele hinnangu andmiseks.

(5) Taotluse läbivaatamisel on kultuuriosakonna juhatajal õigus oma käskkirjaga

1) teha vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks;

2) jätta taotlus rahuldamata.

(6) Kultuuriosakond teeb käskkirja taotlejale ja vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale teatavaks 10 päeva jooksul.

(7) Kultuuriosakonna juhataja ettekirjutus on vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale täitmiseks kohustuslik.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.