Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord Võnnu vallas

(1) Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord (edaspidi kord) sätestab sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldusvajadusega isikule hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hoolduse lõpetamise menetluse, hooldajale hooldajatoetuse maksmise ja maksmise lõpetamise korra Võnnu vallas.

(2) Hooldus seatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud raske või sügava puudega täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks (edaspidi hooldatav), kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik.

(3) Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(4) Hooldatava ja hooldaja tegelik ja rahvastikuregistri järgne elukoht peab olema Võnnu vallas. Erandina võib hooldajaks olla isik, kelle tegelik elukoht on Võnnu vallas, kuid rahvastikuregistri järgne elukoht on teises omavalituses.

(5) Hooldajaks võib olla isik, kes ei ole hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega ning kellel ei ole sügavat või rasket puuet.

(6) Hooldajaks võib olla ülalpidamiskohustusega isik, kui

1) hooldatav on lamaja haige või liigub ainult ratastooli abil;

2) hooldatav vajab ööpäevaringset järelevalvet oma psüühilise seisundi tõttu;

3) puudega isiku pereliige on töövõimelises eas ja ei saa töötada hooldamise tõttu.

(1) Hindamisinstrument on ekspertide poolt väljatöötatud küsimustik, mille alusel selgitatakse välja hooldusvajadus.

(2) Hooldaja on Võnnu Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) korraldusega raske või sügava puudega isikut hooldama määratud isik, kes täidab seadustega temale pandud kohustusi.

(3) Hooldajateenus on inimese puudest tuleneva vajaduse katmiseks osutatav abi, mis tagab isiku toimetuleku söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel, liikumisel ja muudel toimingutel, millede sooritamine puude tõttu on takistatud.

(4) Hooldajatoetus on puudega isiku hooldajale makstav rahaline toetus.

(5) Hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning kellele on arstliku ekspertiisi otsusega määratud raske või sügav puue.

(6) Rehabilitatsiooniplaan on isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument. Selles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele. Samuti tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks kaasatuseks vajalikud tegevused.

(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt raske või sügava puudega isiku hooldamisel.

(2) Hooldajatoetuse määra kehtestab vallavalitsus.

(3) Määratud hooldajatoetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvestatakse hooldajatoetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

Hoolduse seadmiseks, hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse määramiseks tuleb esitada vallavalitsusele hooldatava ja hooldaja ühine vormikohane kirjalik avaldus, isikut tõendavad dokumendid, hooldusvajadusega isikule puude määramise otsus.

(1) Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse- ja järelevalvevajadus, mille teeb kindlaks sotsiaalametnik koos sotsiaalteenuste ja toetuste hindamise komisjoniga. Hindamise aluseks võib olla hooldatavale koostatud rehabilitatsiooniplaan.

(2) Vallavalitsuse sotsiaalametnik koostab teostatud hindamise põhjal arvamuse hooldusvajaduse ja hooldajatoetuse määramise kohta ning edastab selle vallavolikogu alatisele sotsiaalkomisjonile (edaspidi sotsiaalkomisjon) läbi vaatamiseks.

(3) Sotsiaalametnik teeb lähtudes sotsiaalkomisjoni otsusest vallavalitusele ettepaneku hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks või sellest keeldumiseks, hooldajatoetuse määramiseks või sellest keeldumiseks.

(1) Hooldaja määramine või sellest keeldumine ja hooldajatoetuse määramine või sellest keeldumine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega.

(2) Korralduses määratakse hooldusvajadus, hooldaja, tema kohustused ja ülesanded ning hooldajatoetuse suurus või keelduva otsuse korral keeldumise põhjendused.

(3) Üht isikut võib määrata enam kui ühele hooldatavale, kui hooldatavad, kelle toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud või nad ei suuda neis osaleda või neid teostada, elavad samas eluruumis või lähestikku paiknevates eluruumides.

(4) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt

1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani;

2) hooldatava või hooldaja tähtajalise elamisloa lõpptähtajani.

(5) Korraldus võetakse vastu 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.

(1) Hooldajatoetust makstakse alates korralduse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust jooksva kuu eest.

(2) Toetus makstakse välja hiljemalt 25.kuupäevaks hooldaja arvelduskontole.

(3) Kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise lõppemisel jätkub hooldaja õigus hooldajatoetusele, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist

1) Puude määramise kuust, kui taotleja on esitanud avalduse hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest;

2) Elamisloa andmise kuust, kui taotleja on esitanud avalduse hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest.

(4) Kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks ei esitata avaldust 30 päeva jooksul vastava otsuse saamisest, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist avalduse esitamisele järgnevast kuust.

(5) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse korralduse kehtetuks tunnistamisele järgnevast kuust.

(1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse

1) kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil;

2) hooldaja surma korral kuni uue hooldaja määramiseni.

(2) Hooldajatoetuse maksmise peatamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses võib märkida hooldajatoetuse maksmise peatamise periood.

(3) Hooldajatoetuse maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse vallavalitsuse korralduse alusel toetuse maksmist nende asjaolude äralangemise päevast.

(1) Hooldus lõpetatakse hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel.

(2) Hoolduse seadmise aluse äralangemise aluseks on

1) hooldaja või hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;

2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses;

3) hooldatavale keskmise puude määramine;

4) hooldajale sügava või raske puude määramine;

5) hooldusvajaduse vähenemine;

6) eestkoste seadmine;

7) hooldatava või hooldaja surm;

8) hooldaja suutmatus hooldust korraldada.

Hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamata teatama vallavalitusele kirjalikult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa

1) hoolduse lõpetamise;

2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise;

3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

(1) Tunnistada kehtetuks Võnnu Vallavolikogu 05.mai 2005 määrus nr 7 „ Hooldajatoetuse ja puudega inimese täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord“.

(2) Määrus jõustub 01.01.2013.a.