Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Narva linnas

(1) Käesolev määrus reguleerib täiendavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetused) ) taotlemise, määramise ja maksmise tingimusi ja korda Narva linnas isikutele, kelle elukohaks on Eesti rahvastikuregistri andmetel Narva linn. Sotsiaaltoetus on käesoleva määruse mõistes isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus ja muu käesolevas määruses nimetatud mitterahaline sotsiaalabi.

(2) Toetuste maksmise allikaks on Narva linnaeelarve.

(3) Toetuste määramist ja maksmist korraldab ning maksmiseks linnaeelarvest eraldatud vahendite üle peab arvestust Narva linna Sotsiaalabiamet (edaspidi Sotsiaalabiamet).

(4) Toetusi makstakse linna eelarves selleks ettenähtud vahenditest.

(5) Toetuste määramise eesmärgiks on vähekindlustatud või erivajadustega inimestele hädavajalike kulutuste osaline katmine, kui isiku enda või perekonna ressursid on ammendunud ja neid kulutusi ei ole võimalik kompenseerida teiste riiklike või kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatavate toetustega.

(1) Laste suvepuhkuse toetus

(2) Jõulupakitoetus

(3) Elluastumistoetus

(4) Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

(5) Koolimineku toetus

(6) Puudega laste toetus

(7) Proteesitoetus

(8) Invatransporditoetus

(1) Toetuse eesmärgiks on sotsiaalselt vähekindlustatud perekondadest lastele suvepuhkuse korraldamine. Puuetega lastele toetus eraldatakse majutuse tasustamise näol kuurorttsoonis, lastele teistest sotsiaalselt vähekindlustatud perekondadest - tuusiku kujul lastelaagrisse. Suvepuhkuse korraldamisega tegeleb Sotsiaalabiamet, perekondade poolt korraldatud puhkusega seotud kulusid ei hüvitata.

(2) Toetust on õigus saada järgmistel sihtrühmadel

1) vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed (sealhulgas ka asenduskodus elavad lapsed);

2) puudega lapsed;

3) lapsed, kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust;

4) riskiperedest lapsed (perekonnad, kes on Sotsiaalabiameti lastekaitse osakonna aktiivsel järelevalvel);

5) lasterikastest peredest lapsed (perekonnas on vähemalt neli last).

(3) Toetust võivad taotleda need perekonnad, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui 50% kehtivast töötasu alammäärast kuus. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja või kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused.

(4) Toetuse saamiseks esitab lapse seaduslik esindaja Sotsiaalabiametisse vormikohase taotluse hiljemalt 30. juuniks. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad perekonna sissetulekut ja toetuse saamise õigust.

(5) Vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele toetuse eraldamiseks valmistab ette vajalikke dokumente Sotsiaalabiameti lastekaitse osakond.

(6) Toetuse suurus määratakse, lähtudes esitatud taotluste arvust ja selleks otstarbeks linna eelarves eraldatud summa suurusest.

(1) Jõulupakitoetus on ette nähtud kingipakina sotsiaalselt vähekindlustatud peredest lastele vanuses 2-12 aastat.

(2) Ühe lapse peale eraldatakse üks kingipakk.

(3) Toetust on õigus saada järgmistel sihtrühmadel

1) vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed (sealhulgas ka asenduskodus elavad lapsed);

2) puudega lapsed;

3) lapsed, kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust;

4) riskiperedest lapsed (perekonnad, mis on Sotsiaalabiameti lastekaitse osakonna aktiivsel järelevalvel);

5) lasterikastest peredest lapsed (perekonnas on vähemalt neli last).

(4) Kingipakkide kättetoimetamist korraldab Sotsiaalabiamet ameti spetsialistide poolt koostatud nimekirjade alusel. Kingipaki saamist kinnitab lapse seaduslik esindaja oma allkirjaga.

(5) Kättetoimetamise korraldamiseks võib Sotsiaalabiamet kaasata ka Narva linnas tegutsevaid mittetulundusühinguid ja muid asutusi. Asutustele väljastatakse kingipakke vastuvõtu-üleandmise akti alusel. Jõulupakitoetuse kättetoimetamiseks kaasatud asutus on kohustatud andma Sotsiaalabiametile aru.

(6) Kingipaki maksumus määratakse, lähtudes nimekirjades olevate laste arvust ja selleks otstarbeks linna eelarves eraldatud summa suurusest.

(7) Jõulupakitoetust väljastatakse ajavahemikus 15. detsember - 15. jaanuar.

(1) Elluastumistoetusele on õigus lapsena hoolekandeasutuses kasvanud vanemliku hoolitsuseta isikul või eestkosteperest või perekonnas hooldamiselt ellu astunud isikul, kui ta astub iseseisvasse ellu.

(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja Sotsiaalabiametile vormikohase taotluse hiljemalt üks kuu enne iseseisvasse ellu astumist. Muid toetuse saamist põhjendavaid andmeid lisab taotlusele Sotsiaalabiameti lastekaitse osakond.

(3) Toetuse piirmäär on 255 eurot.

(1) Toetus on ette nähtud kingipakina sotsiaalselt vähekindlustatud peredest esmakordselt kooli minevale lastele.

(2) Toetust on õigus saada järgmistel sihtrühmadel

1) puudega lapsed;

2) lapsed, kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust;

3) riskiperedest lapsed (perekonnad, mis on Sotsiaalabiameti lastekaitse osakonna aktiivsel järelevalvel);

4) lasterikastest peredest lapsed (perekonnas on vähemalt neli last).

(3) Toetuse määramise aluseks on lapse seadusliku esindaja vormikohane taotlus, mis esitatakse Sotsiaalabiametile hiljemalt 30. juuliks.

(4) Kingipakid väljastatakse hiljemalt 31. augustiks.

(5) Kingipaki saamist kinnitab lapse seaduslik esindaja oma allkirjaga.

(6) Kingipaki maksumus määratakse, lähtudes esitatud taotluste arvust ja selleks otstarbeks linna eelarves eraldatud summa suurusest.

(1) Koolimineku toetust on õigus saada lastel, kes õpivad keskkooli või gümnaasiumi 1.-12. klassis ning kelle perekonnad taotluse esitamise hetkel saavad toimetulekutoetust.

(2) Toetuse saamiseks peab lapse seaduslik esindaja esitama Sotsiaalabiametile vormikohase taotluse ajavahemikus 01.august - 31. august. Taotlusele on vaja lisada koolis või gümnaasiumis õppimist tõendavat dokumenti.

(3) Toetus makstakse hiljemalt 15. septembriks taotleja isiklikule pangaarvele.

(4) Toetuse suurus määratakse, lähtudes esitatud taotluste arvust ja selleks otstarbeks linna eelarves eraldatud summa suurusest.

(1) Puudega laste toetuse eesmärgiks on lapse puudest tingitud lisakulude osaline hüvitamine. Toetust võivad saada perekonnad, kes kasvatavad keskmise, raske või sügava puudega last.

(2) Toetuse saamiseks peab lapse seaduslik esindaja esitama Sotsiaalabiametile vormikohase taotluse koos arstliku ekspertiisi otsuse koopiaga puude raskusastme tuvastamise kohta ning kulusid tõendavate dokumentidega.

(3) Abikõlblikud kulud on abivahendite ja ravimite ostmine vastavalt arsti ettekirjutusele. Abivahenditeks loetakse antud korra mõistes Sotsiaalministri 14.12.2000 a määruse 79 lisades 1 ja 2 märgitud abivahendid.

(4) Toetust on õigustaotleda kolme kuu jooksul pärast ravimite või abivahendi soetamist, millega seoses toetust taotletakse.

(5) Toetust võivad taotleda need perekonnad, kelle netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus. Sissetuleku hulka arvatakse kõik netotulud, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused.

(6) Toetuse piirmäär on 40 eurot aastas.

(1) Proteesitoetuse eesmärgiks on proteesi (välja arvatud hambaproteesid) soetamisega seotud kulude osaline hüvitamine.

(2) Toetust võivad saada 18-aastased ja vanemad isikud, kellel on vajadus proteesi järele.

(3) Toetus määratakse isikutele, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast kuus.

(4) Toetuse saamiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Sotsiaalabiametile vormikohane taotlus koos proteesi soetamist tõendavate kuludokumentidega või proteesi müügiga tegeleva asutuse poolt esitatud arvega taotleja nimele.

(5) Toetust on õigustaotleda kolme kuu jooksul pärast proteesi soetamist.

(6) Toetuse piirmäär on 50 eurot aastas.

(1) Invatransporditoetuse eesmärgiks on invatransporditeenuse kasutamisega seotud kulude hüvitamine ravi- või rehabilitatsiooniasutuste külastamisel.

(2) Toetust võivad saada sügava või raske liikumispuudega 18-aastased ja vanemad isikud, kes oma puudest tingituna ei saa kasutada tavatransporti.

(3) Invatransport käesoleva korra mõistes on spetsialiseeritud transport, mis on kohandatud liikumispuudega isikute veoks.

(4) Toetuse saamiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Sotsiaalabiametile vormikohase taotluse koos arstliku ekspertiisi otsuse koopiaga puude raskusastme tuvastamise kohta, teenuse osutaja poolt esitatud arve või kviitungiga ning ravi- või rehabilitatsiooniasutuse külastamist tõendava dokumendiga.

(5) Toetust on õigustaotleda kolme kuu jooksul pärast invatransporditeenuse kasutamist.

(6) Toetuse piirmäär on 80 eurot aastas.

(1) Otsus toetuse määramise ja selle suuruse kohta või toetuse määramisest keeldumise kohta võtab vastu Sotsiaalabiameti direktor.

(2) Otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele ja muudele õigusaktidele.

(3) Toetuse määramisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

(4) Otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie ja kaebuse seaduses sätestatud korras.

(5) Sotsiaalabiametil on õigus erandkorras määrata käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud toetusi Narva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

Sotsiaalabiametil on õigustoetusi tagasi nõuda, kui toetuste määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui toetuse saaja keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, võib Narva Linnavalitsus teha temale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Narva Linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(2) Määrus jõustub seadusega sätestatud korras.