Kiviõli linna põhimääruse kinnitamine

(1) Volikogu esimehe ja aseesimehe, komisjoni esimehe ning komisjoni aseesimehe valimise kord;

(2) Volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused. Revisjonikomisjon. Eestseisus. Juhtivkomisjon;

(3) Valitsuse moodustamise kord. Linnapea valimise kord. Valitsuse pädevus;

(4) Kiviõli linna sümbolid ja nende kasutamise kord. Kiviõli linna aukodaniku statuut;

(5) Linna ametiasutuste moodustamise kord;

(6) Linna arengukava, eelarvestrateegia ja linnaeelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted. Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise kord;

(MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 22.03.2012 määrus nr 45)

(7) Linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;

(8) Välissuhted.

(1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Kiviõli linna valimiskomisjoni esimees. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel.

(2) Volikogu esimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi Kiviõli linna valimiskomisjon ning valmistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(3) Volikogu aseesimehe, komisjoni esimehe ja komisjoni aseesimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon.

(4) Õigus seada üles kandidaate on volikogu liikmel, volikogu fraktsioonil.

(5) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

(6) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

(7) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni viie minutilist vaheaega.

(8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid vastavalt ülesseadmise järjekorrale (esimesena üles seatud kandidaat saab numbri 1, teine numbri 2 jne). Ülesseatud kandidaatide nimekiri neile antud numbriga pannakse paberkandjal välja hääletuskabiinis või selleks kohaldatud ruumis.

(9) Valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab Kiviõli linna valimiskomisjonilt, aseesimehe, komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe valimise korral häältelugemiskomisjonilt, allkirja vastu linna vapipitsati jäljendiga hääletussedeli.

(10) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib Kiviõli linna valimiskomisjon, aseesimehe, komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe valimise korral häältelugemiskomisjon, valimiskasti ja pitseerib selle.

(11) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

(12) Igal volikogu liikmel on üks hääl. Salajasel hääletamisel teeb volikogu liige hääletamiskabiinis või selleks kohaldatud ruumis otsuse märkides hääletussedelile trükitud teksti „Hääletan kandidaadi nr … poolt” vastavale väljale kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab. Hääletussedelile trükitud teksti „Hääletan kandidaadi (-tide) nr … vastu” vastavale väljale kirjutab volikogu liige kandidaadi või kandidaatide numbri(d), kelle vastu ta hääletab. Seejärel laseb Kiviõli linna valimiskomisjoni liikmel, aseesimehe, komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe valimise korral häältelugemiskomisjoni liikmel, hääletussedeli tühjale küljele panna linna vapipitsati jäljendi ja laseb hääletussedeli isiklikult valimiskasti.

(MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 24.04.2008 määrus nr 35)

(13) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, mis on täidetud nii, et sellest pole võimalik aru saada.

(MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 24.04.2008 määrus nr 35)

(14) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, siis loetakse see sedel rikutuks ja arvesse ei võeta.

(15) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada Kiviõli linna valimiskomisjonilt, aseesimehe, komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe valimise korral häältelugemiskomisjonilt, uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppu.

(16) Hääletamistulemuste kohta koostab Kiviõli linna valimiskomisjon, aseesimehe, komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe valimise korral häältelugemiskomisjon, hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees.

(17) Hääletamistulemuste protokolli alusel võtab Kiviõli linna valimiskomisjon vastu otsuse volikogu esimehe valimistulemuste kohta. Otsusele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisega. Volikogu aseesimehe, komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe valimise korral koostab häältelugemiskomisjon protokolli hääletustulemuste kohta, volikogu võtab vastu otsuse valimistulemuste kohta. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(18) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.

(19) Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

(1) Linnavolikogu võib moodustada oma töö korraldamiseks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.

(2) Volikogu alatised komisjonid on

1) eelarvekomisjon;

2) majanduskomisjon;

3) kultuuri-, hariduse- ja sotsiaalkomisjon;

4) revisjonikomisjon.

(3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.

(4) Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjoni-komisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast). Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu.

(5) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni koosolekul kolmel järjestikusel kuul, arvestamata kuid, millal komisjoni koosolekuid ei ole toimunud, võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja.

(6) Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(7) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel iga ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.

(1) Komisjoni esimees

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid;

3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;

5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul;

6) juhatab komisjoni koosolekut;

7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;

8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

(2) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige.

(3) Volikogu alatine komisjon

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;

3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;

4) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;

5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste kohta;

6) võib anda revisjonikomisjonile ühekordsed kirjalikke kontrolliülesandeid.

(4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

(5) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist ning edastab teate komisjoni liikmetele, kutsutavatele isikutele ja linnakantseleile. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega. Igal volikogu liikmel on õigus viibida komisjonide koosolekutel.

(6) Komisjonil on õigus

1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid;

2) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.

(7) Komisjoni koosolek protokollitakse ja vormistatakse kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse arutusel olnud teemad, nende kohta tehtud otsused ning esitatud küsimused ja eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokoll esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest kantseleile. Protokolliga on võimalik tutvuda linnakantseleis.

(8) Komisjoni otsustused linna õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud.

(9) Dokumentide menetlemine komisjonis

1) komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal;

2) õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud;

3) avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

(1) Komisjoni koosseisust liikme väljaarvamise otsustab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu. Aluseks: komisjoni liikme avaldus või kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

(2) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul.

(3) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse ja linnavalitsuse poolt hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon).

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib

1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust Kiviõli linna eelarvele;

3) Kiviõli Linnavalitsuse kui ametiasutuse ning linnavalitsuse poolt hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja äriühingutesse paigutatud Kiviõli linna vara kasutamise sihipärasust;

4) Kiviõli linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) linnavalitsuse kui ametiasutuse ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades esitatud dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(6) Revisjonikomisjon peab enne Kiviõli linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töötulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(7) Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel

1) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel, kooskõlastatult linnapeaga, linnavalitsuse ametnikke ja kooskõlastatult linnavolikogu esimehega, koosseisuväliseid eksperte või erialaspetsialiste.

(8) Kontrollimised toimuvad ühekordse kirjaliku kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon või linnavolikogu alatised komisjonid. Kirjalik kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Kontrolliülesanne saadetakse teadmiseks kontrollitava asutuse juhile. Revisjonikomisjonil on õigus teostada, kirjaliku kontrollülesande alusel, pistelisi etteteatamiseta kontrolle.

(9) Kontrollijal on temale kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus

1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;

2) pääseda koos kontrollitava asutuse juhi poolt määratud teenistujaga või töötajaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse.

(10) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale vajalikud töötingimused ning vajadusel määrama teenistujad või töötaja, kes osutab kontrollijatele kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad või töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Teenistujal või töötajal, kelle vastutusel olevat vara kontrollitakse, on õigus esitada täiendavaid seletusi ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.

(11) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. Tekkinud takistusest teatab kontrollija linnavolikogu esimehele.

(12) Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd ega avaldada kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kolmandatele isikutele enne lõpliku akti vormistamist.

(13) Kontrollija läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste õiguserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti.

(14) Vaheakti koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile, kes on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Kontrollitud asutuse juhil on õigus taotleda revisjonikomisjoni esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist.

(15) Revisjonikomisjon vormistab kontrollitud asutuse juhi seletuskirja alusel akti lõplikult ja esitab selle linnavolikogule ning saadab teadmiseks kontrollitud asutuse juhil.

(16) Kontrollija vastutab kontrollitulemuste kajastamise õigsuse eest aktis.

(1) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide ja alaliste komisjonide esimehed ning linnapea või tema asendaja. Eestseisuse koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta linnasekretär.

(2) Eestseisuse koosolekule võib kutsuda volikogu liikmeid ja teisi isikuid.

(1) Volikogu esimees või tema asetäitja määrab volikogu juhtivkomisjoni juhul, kui küsimuse lahendamine on edastatud kahele või enamale volikogu alalisele komisjonile lahendamiseks.

(2) Juhtivkomisjon teeb küsimuse osas ettekande volikogu istungil.

(1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. Valitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja valitsuse liikmed.

(2) Linnapea esitab kuu aja jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikmete kinnitamise kohta. Kõigi linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

(3) Linnapea esineb ettekandega, millele järgneb eelnõu hääletus.

(4) Linnavalitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

(5) Volikogu kinnitab linnavalitsuse liikmed linnapea volituste ajaks.

(6) Kui mõni linnavalitsuse liige vabastatakse linnavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 24.05.2012 määrus nr 51)

(1) Linnapea

1) juhib ning korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) käsutab linna eelarve alusel linnavalitsuse eelarvelisi vahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;

3) korraldab Kiviõli linna aasta eelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ettevalmistamist;

4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;

5) korraldab linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli;

6) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu ja linnavalitsuse liikmete kandidaadid;

7) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;

8) teeb linnavalitsusele ettepaneku Kiviõli Linnavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;

9) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

10) otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne ametniku vaba ametikoha täitmiseks linnavalitsuses;

11) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse kui ametiasutuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega;

12) teostab kontrolli talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;

13) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;

14) moodustab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone;

15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu Kiviõli Linnavalitsuse hallatava asutuse juhiga;

16) esindab Kiviõli linna ja linnavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu antud pädevusele ning sõlmib linnavalitsuse nimel lepinguid;

17) korraldab Kiviõli linnavara kasutamist seadustes ettenähtud ja linnavolikogu kehtestatud korras;

18) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Linnapea volitused, välja arvatud § 9 1. lõikes sätestatud, algavad linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

(3) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega

1) tema tagasiastumise korral;

2) temale või linnavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;

3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;

5) tema surma korral.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu linnapea ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Linnapea surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.

(1) Linnavolikogu valib linnapea kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. Linnapea võidakse valida konkursi korras, mille läbiviimise üksikasjalikuma korra kehtestab linnavolikogu.

(2) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ja omab kõrgharidust ning kes oma töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid.

(3) Linnapea valimine toimub käesoleva põhimääruse §-s 2 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse linnavolikogu otsusega.

(1) Linnapea äraolekul ja käesoleva põhimääruse § 10 lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul asendab linnapead linnapea käskkirjaga linnapea ülesannetesse määratud linnavalitsuse liige või juhul, kui seda pole võimalik teha, siis linnavalitsuse vanim liige.

(MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 24.05.2012 määrus nr 51)

(2) Käesoleva põhimääruse § 10 lõike 3 punktides 2–5 nimetatud juhtudel määrab asendaja volikogu.

(MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 5)

(1) Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

(2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

(3) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega

1) tema tagasiastumisel;

2) linnapea ettepanekul;

3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;

4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;

6) tema surma korral;

7) linnavalitsuse tagasiastumisel.

(4) Linnavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse linnasekretärile. Linnasekretär teavitab sellest kohe volikogu esimeest.

(MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 5)

(5) Linnapeal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada linnavalitsuse liige ametist.

(6) Linnavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.

(7) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused linnavalitsuse liikmena.

Linnavalitsus

1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest;

2) koostab Kiviõli linna eelarve projekti, korraldab Kiviõli linna eelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande;

3) käsutab Kiviõli linna eelarve reservfondi linnavolikogu kehtestatud korras;

4) esindab avalik-õigusliku isikuna Kiviõli linna kohtus;

5) kinnitab ametisse Kiviõli Linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid;

6) moodustab Kiviõli Linnavalitsuse hallatavate asutuse hoolekogud;

7) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Kiviõli linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kiviõli linn, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed;

8) valdab, kasutab ja käsutab Kiviõli linnavara seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras;

9) kontrollib Kiviõli linnavara kasutamist seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras;

10) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste või muude õigusaktide, linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele;

11) on õigustatud ja kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis riigi ja linnavolikogu õigusaktide ning linna põhimäärusega pole antud riigi või linnavolikogu ainupädevusse;

12) linnavalitsus võib teha muudatusi aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires;

13) võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(1) Kiviõli linna sümbolid on vapp ja lipp.

(2) Kiviõli linna vapiks on hõbedane kilp, millel laiub heletsüaansinine triip laiusega 2/5 kilbi kõrgusest, mis asub 42-kraadise nurga all suunaga alt paremalt ülemisse vasakpoolsesse nurka kilbikandja poolt vaadatuna. Heletsüaansinise triibu keskel asub kaheksanurkne hõbedane täht teravikuga üles. Vapi etalonkujutis on näidatud põhimääruse lisas 1.

(3) Kiviõli linna lipp on heletsüaansinine, valge ja helemarspruun horisontaalne trikoloor, värvilaidude suhtega vastavalt 3/7, 1/7 ja 3/7 lipu pindalast. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2 ning normaalsuurus 80×160 cm. Lipu etalonkujutis on näidatud põhimääruse lisas 2.

(1) Heisatav ja väljapandav linnalipp peab vastama käesoleva põhimääruse § 15 lõikes 3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas.

(2) Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse ja linnavolikogu hoonel.

(3) Linnalipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja ühenduste hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul.

(4) Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.

(5) Linnalipp heisatakse üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp ei asenda teist.

(6) Linnalipp heisatakse ja langetatakse riigilipuga samadel kellaaegadel.

(7) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti.

(8) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(9) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lipurivi tagant vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lipurivi tagant vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele.

(10) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, teiste riikide lippudega ja rahvusvahelise organisatsiooni lipuga, heisatakse lipurivi tagant vaadates paremal Eesti riigilipp, selle kõrval vasakul rahvusvahelise organisatsiooni lipp, linnalipp asub rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakul.

(11) Linnavapi kujutist võivad värvilisena või must-valgena kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linna ametiasutused.

(12) Linnavappi võivad meenetel kasutada kõik Kiviõli linna asutused, ettevõtjad ja ühendused.

(13) Loa müügi eesmärgil meenete linnavapi või linnalipu alusel valmistamiseks annab igakordselt linnavalitsus. Linnavalitsus võib anda loa linnavapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel.

(14) Linnavalitsus võib anda loa linnalipu värvikombinatsiooni kasutamiseks ettevõtjate või asutuste ja ühenduste kirjablankettidel, reklaamplakatitel jne lepingu alusel.

(15) Linnalippu võib kasutada mastivimpli kujul. Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine linnavalitsuse loal.

(16) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linnalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

(1) Kiviõli linna aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule Kiviõli linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena.

(2) Ettepanekud Kiviõli linna aukodaniku kandidaatide kohta esitatakse linnavolikogule. Ettepanekute esitamise õigus on linnavalitsusel, volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel ning hääleõiguslikel linnaelanikel ühise avalduse alusel. Ettepanekute esitamise aeg ei ole määratletud.

(3) Kiviõli linna aukodaniku nimetus omistatakse isikule, kelle kandidatuuri poolt hääletab 2/3 volikogu koosseisust.

(4) Kiviõli linna aukodaniku nimetusega kaasneb aukodaniku märk ja tunnistus.

(1) Linna ametiasutuseks on Kiviõli Linnavalitsus koos struktuuriüksustega, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Kiviõli Linnavalitsuse juht on linnapea.

(2) Linna ametiasutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Linna ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu.

(3) Linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. Linna ametiasutuse täpsema töökorra kehtestab volikogu.

(1) Kiviõli linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukava koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta, kus kajastatakse hetkeolukorra analüüs ning kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

(1) Eelarvestrateegia koostatakse kooskõlas Kiviõli linna arengukavaga eelseisva nelja aasta kohta.

(2) Eelarvestrateegia on aluseks Kiviõli linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(3) Eelarvestrateegias kajastatakse

1) majandusliku olukorra analüüs ja prognoos järgnevaks neljaks aastaks;

2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja järgnevateks aastateks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

3) ülevaade Kiviõli linna ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

4) Kiviõli linna põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem;

5) Kiviõli linna netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus;

6) muu finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

(1) Arengukava ja eelarvestrateegia projekti koostab ning esitab selle vastava eelnõuna kinnitamiseks linnavolikogule valitsus, arvestades järgnevat

1) esitatud eelnõu peab linnavolikogus läbima vähemalt kaks lugemist;

2) arengukava või selle muudatused kinnitab linnavolikogu enne järgmise aasta linnaeelarve eelnõu esitamist;

3) arengukava või selle muudatused kinnitatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

(2) Eelarvestrateegia võib koostada arengukava osana või sellega seotud iseseisva dokumendina.

(3) Arengukava ja eelarvestrateegia ning nende menetlemise kohta koostatud linnavolikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollide avaldamise Kiviõli linna veebilehel tagab linnavalitsus.

(1) Kiviõli linna eelarve koostatakse arengukava ja eelarvestrateegiat arvestades ja see koosneb linna ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.

(2) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

(3) Eelarve esitatakse ja kinnitatakse linnavolikogu poolt käesoleva põhimääruse §-s 212 toodud detailsuses.

(4) Seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon

1) selgitused ja põhjendused käesoleva põhimääruse §-s 212 linnaeelarve ülesehituses ja liigenduses kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;

2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;

3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;

4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavast või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);

5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

(5) Eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse linnavolikogu komisjonidele. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Muudatusettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus. Valitsus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

(6) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel.

(7) Eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korra kehtestab linnavalitsus.

(8) Eelarve eelnõu koos seletuskirja ja menetlust käsitlevate protokollidega ning vastuvõetud eelarve avalikustab linnavalitsus seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

(1) Kiviõli linna eelarve koosneb osadest ning koostatakse kassapõhiselt.

(2) Eelarveosad on

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused tegevuskuludeks;

4) muud tegevustulud.

(4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks

1) üldised valitsussektori teenused;

2) riigikaitse;

3) avalik kord ja julgeolek;

4) majandus;

5) keskkonnakaitse;

6) elamu- ja kommunaalmajandus;

7) tervishoid;

8) vabaaeg, kultuur ja religioon;

9) haridus;

10) sotsiaalne kaitse. Valdkonnad esitatakse tegevusalade kaupa.

(5) Põhitegevuse eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) antavad toetused tegevuskuludeks;

2) muud tegevuskulud.

(6) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) põhivara soetus (-);

2) põhivara müük (+);

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);

5) osaluste soetus (-);

6) osaluste müük (+);

7) muude aktsiate ja osade soetus (-);

8) muude aktsiate ja osade müük (+);

9) antavad laenud (-);

10) tagasilaekuvad laenud (+);

11) finantstulud ja finantskulud.

(7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks

1) laenude võtmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, võlakirjade emiteerimine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).

(8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(9) Linnavalitsus kinnitab linnavalitsuse ja hallatavate asutuste alaeelarved.

(10) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt linnavolikogu kehtestatud korras. Reservfondi täpse suuruse igaks eelarveaastaks määrab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

(2) Lisaeelarve menetlemine ja avalikustamine toimub käesoleva põhimääruse §-s 211 linnaeelarve menetlemisele ja avalikustamisele ettenähtud korras.

(3) Lisaeelarvet ei pea koostama seaduses ettenähtud juhtudel.

(1) Linna finantsjuhtimisena käsitletakse linna, kui omavalitsusüksuse rahandusasjade korraldamist, integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks.

(2) Finantsjuhtimine toimub järgmiste põhimõtete alusel

1) kaasaegne eelarvekorraldus;

2) kassapõhine eelarvestamine;

3) rakendatakse keskpika eelarvestamise põhimõtteid koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega;

4) arengukava ja eelarvestrateegia koostamine ja eelarveprotsess on läbipaistvad ning avalikkusele on tagatud pidev informatsiooni edastamine;

5) finantsdistsipliin on tagatud;

6) linna ja tema valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevust käsitletakse ühtse tervikuna;

7) toimiv finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava;

8) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise operatiivne menetlus.

(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus.

(2) Majandusaasta aruande, eelarve täitmise aruande ja reservfondi kasutamise aruande koostab linnavalitsus ning esitab need volikogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juuniks.

(3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad

1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;

2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;

3) reservfondi kasutamise aruanne;

4) audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik;

5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

(4) Volikogule esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest.

(5) Revisjonikomisjon peab enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogule oma tööst aru andma ning esitama arvamuse majandusaasta aruande kohta.

(6) Majandusaasta aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu poolthäälte enamusega hiljemalt 30. juuniks.

Kinnitatud majandusaasta aruanne avalikustatakse Kiviõli linna veebilehel ja Kiviõli Linnaraamatukogus.

MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 22.03.2012 määrus nr 45)

(1) Volikogul ja linnavalitsusel on õigus anda üldaktina määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Kiviõli linna haldusterritooriumil, samuti Kiviõli linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kiviõli linna haldusterritooriumi.

(4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid.

(1) Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist linnavalitsuse kantseleis ja Kiviõli Linnaraamatukogus.

(2) Üldist tähtsust omavad volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas kahe nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.

(3) Volikogu ja linnavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile.

(4) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Kiviõli Linnaraamatukogus ja linnavalitsuse kantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(5) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. Volikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

(6) Volikogu määrusele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja.

(7) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist linnavalitsuse kantseleis ja Kiviõli Linnaraamatukogus, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(8) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud.

(9) Volikogu ja linnavalitsuse määrused ja volikogu otsused ning istungite protokollid peavad olema kõigile isikutele kättesaadavad linnavalitsuse kantseleis.

(10) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(11) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(12) Linnavalitsus korraldab õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele ja asjaosalistele.

(1) Välissuhetega tegelevad oma pädevuse piires volikogu ja linnavalitsus.

(2) Volikogu otsustab linna osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu poolt volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu otsusel.

(3) Linnavalitsus

1) korraldab käesolevas paragrahvis nimetatud lepingute täitmist;

2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;

3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;

4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;

5) lahendab muid välissuhtlemisega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määrus jõustub 21. detsembril 2006. a.