Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine

Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määruse nr 18 "Huvihariduse toetused" muutmine

Tartu Linnavolikogu 21. aprilli 2022. a määrust nr 18 "Huvihariduse toetused" muudetakse järgmiselt

1) määruse paragrahvi 1 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"(1) Käesolev määrus reguleerib Tartu linna eelarvest huvihariduse ja huvitegevuse toetamist.";

2) määruse paragrahvi 1 lõike 3 punkti 2 muudetakse ja sõna "koorilaul" asendatakse sõnaühendiga "koori- ja ansamblilaul";

3) määruse paragrahvi 2 täiendatakse pärast sõna "tegevustoetus" sõnadega "laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetus";

4) määruse paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna "isikule" sõnadega "või puudega täisealisele isikule";

5) määruse paragrahvi 4 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"(2) Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulude toetust saab taotleda juriidiline isik Tartu linna kollektiivi juhendaja kohta sõltumata kollektiivi harrastajate vanusest.";

6) määruse paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad "selles osalejate" sõnadega "selle harrastajate";

7) määruse paragrahvi 5 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"(1) Huvihariduse tegevustoetus antakse toetuse taotlemisele järgnevaks kalendriaastaks taotlemise ajal algava õppeaasta tegevuskavas või õppekavas nimetatud tegevuste elluviimiseks harrastaja õppekoha maksumuse kulude katmiseks, laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetus antakse toetuse taotlemise aja õppeaastaks kollektiivi juhendajale töötasu maksmiseks, huvihariduse arengutoetus antakse toetuse taotlemise õppeaastaks ja tegevuste jätkumisel sellele järgnevaks õppeaastaks, huvihariduse preemia antakse kasutamise aja piiranguteta.";

8) määruse paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna "erivajadustega" sõnadega "või puudega";

9) määruse paragrahvi 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"§ 81. Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponent tööjõukuludeks

(1) Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponenti antakse tegevustoetuse taotluses nimetatud põhijuhendaja ühe nädala kontakttunni kohta aastas tingimusel, et põhijuhendaja koormus on 12-24 kontakttundi nädalas. Konkreetse juhendaja kontakttundide arv selgitatakse välja tegevustoetuse taotluse alusel ja toetust ei maksta rohkema kui 24 kontakttunni eest.

(2) Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponent antakse juriidilisele isikule põhijuhendaja eest, kelle eest spordi valdkonnas makstakse riiklikku tööjõukulude toetust ja kes muus huvihariduse valdkonnas vastab käesoleva määruse paragrahvi 8 lõike 2 punktis 3 nimetatud täiendava toetuse saamise kriteeriumitele.

(3) Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponendi suurus on 60 eurot ühe nädala kontakttunni kohta aastas spordi valdkonnas 5. kutsetaseme treeneri puhul ja muu huvihariduse valdkonnas juhendaja kvalifikatsiooni 24-eurose täiendava toetusmäära nõuete täitmisel ning vähemalt 134 eurot ühe nädala kontakttunni kohta aastas spordi valdkonnas alates 6. kutsetaseme treeneri puhul ja muu huvihariduse valdkonnas juhendaja 44-eurose täiendava toetusmäära nõuete täitmisel.

(4) Huvihariduse tegevustoetuse lisakomponenti tööjõukuludeks ei anta sama juhendaja kohta, kelle kohta antakse laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetust.";

10) määrust täiendatakse paragrahviga 91 järgmiselt

"§ 91. Huvihariduse toetuse saamise eeldused puudega täisealisele

Huvihariduse tegevustoetuse saamiseks puudega täisealisele peab juriidiline isik

1) pakkuma regulaarset huviharidust puudega täisealistele harrastajatele (eraldi huviring, treeningrühm või õpperühm puudega täisealistele või kombineeritud rühm erivajadustega 7-19aastastega) 9 kuul kalendriaastas vähemalt 45 minutit nädalas või 180 minutit kuus;

2) omama vastavas tegevusvaldkonnas vähemalt ühe-õppeaastast käesoleva määruse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat tegevuskava;

3) omama ühte vähemalt viieaastase kogemusega juhendajat iga huviringi või treeningrühma kohta.";

11) määruse paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna "vanemaid" sõnadega "ning puudega täisealisi";

12) määruse paragrahvi 12 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"1) rühma liik (7-19aastased, 60aastased ja vanemad, puudega täisealised);";

13) määruse paragrahvi 12 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna "eakate" sõnadega "ja puudega täisealiste";

14) määruse paragrahvi 12 lõike 2 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"6) muu huvihariduse valdkonnas täiendava toetusmäära taotlemisel juhendaja kõrgema kvalifikatsiooni eest informatsioon tegevusvaldkonna iga juhendaja eelmisel õppeaastal (a) läbitud koolituse (kursus, õpituba vms) kohta koos koolituse läbimist tõendava dokumendiga või (b) tema juhendamisel teistele oma organisatsiooni välistele juhendajatele läbi viidud koolituse (kursus, õpituba vms) kohta koos viitega koolituse toimumist tõendava allika kohta või (c) kutsetaseme uuendamise kohta või (d) panustamise kohta valdkondliku katusorganisatsiooni töösse ning andmed tegevusvaldkonna juhendajaga sõlmitud lepingu kohta;";

15) määruse paragrahvi 13 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

16) määruse paragrahvi 15 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"(2) Toetust antakse käesoleva määruse paragrahvi 13 lõike 4 kohaselt antud huvihariduses osalemise kinnituste järgi. Kokku saab 7-19aastase harrastaja kohta toetust linnavalitsuse otsusel kuni kahe erineva tegevusvaldkonna huviringi, treeningrühma või õpperühma eest. 60aastase ja vanema ning puudega täisealise harrastaja kohta saab toetust ühes huviringis või treeningul osalemise kohta.";

17) määruse 2. peatükki Huvihariduse toetused täiendatakse uue jaoga 11 järgmiselt

"11. jagu

Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetus

§ 181. Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetus

(1) Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulude toetust saab taotleda juriidiline isik Tartu linna kollektiivi juhendaja kohta juhul, kui juriidiline isik taotleb sama Tartu linna kollektiivi juhendaja kohta laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetust samaks perioodiks Eesti Rahvakultuuri Keskuselt.

(2) Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulude toetuse eesmärk on tagada Tartu linna kollektiivide juhendajatele tänapäeva ootustele vastav töötasu ja sotsiaalsed garantiid ning laulu- ja tantsupeoliikumise elujõulisus ja jätkusuutlikkus Tartus.

(3) Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetus on

1) 60 eurot ühe nädala kontakttunni kohta aastas Tartu linna kollektiivi juhendaja puhul, kelle juhendaja kutse on vastavalt kuni koorijuht 5. kutsetase, kuni puhkpilliorkestrijuht 5. kutsetase, kuni tantsuspetsialist 5. kutsetase, kuni võimlemistreener 5. kutsetase, kuni sümfoonia-, sümfoniett-, keelpilliorkestri juht 5. kutsetase või kellel on rahvamuusikakollektiivi juhendaja pädevustunnistus;

2) vähemalt 134 eurot ühe nädala kontakttunni kohta aastas Tartu linna kollektiivi juhendaja puhul, kelle juhendaja kutse on vähemalt koorijuht 6. kutsetase, vähemalt puhkpilliorkestrijuht 6. kutsetase, vähemalt tantsuspetsialist 6. kutsetase, vähemalt võimlemistreener 6. kutsetase või vähemalt sümfoonia-, sümfoniett- või keelpilliorkestri juht 6. kutsetase.

(4) Konkreetse juhendaja kontakttundide arv selgitatakse välja käesoleva määruse paragrahvi 183 kohase taotluse alusel ja toetust ei maksta rohkema kui 24 kontakttunni eest.

§ 182. Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse taotlemise aeg

Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulude toetuse taotlus esitatakse Tartu linnaportaalis hiljemalt kalendriaasta 10. novembriks.

§ 183. Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse taotlus

(1) Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid

1) kollektiivi nimi;

2) juhendaja nimi ja isikukood;

3) andmed juhendaja kutse või pädevustunnistuse kohta;

4) juhendaja kontakttundide arv nädalas kollektiivi kohta koos tundide toimumise aja informatsiooniga.

(2) Taotlusega koos esitab taotleja kinnituse, et ta on taotlenud toetust sama juhenda kohta samaks perioodiks Eesti Rahvakultuuri Keskuselt.

§ 184. Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse kasutamine

Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulude toetust võib kasutada üksnes taotluses näidatud kollektiivi juhendaja tööjõukulude tasumiseks.

§ 185. Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse andmine

Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulude toetuse andmise otsuse teeb linnavalitsus kuu aja jooksul pärast Eesti Rahvakultuuri Keskuse antava laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse andmise otsuse tegemist. Toetus antakse üksnes selle Tartu linna kollektiivi juhendaja kohta, kelle kohta saab taotleja toetust Eesti Rahvakultuuri Keskuselt.

§ 186. Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse saaja kohustused

Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse saaja kohustub

1) hiljemalt ühe kuu jooksul laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse summa ja toetuse kasutamise tingimuste kinnitamisele saatmisest Tartu linnaportaalis teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid;

2) tagama taotluses nimetatud Tartu kollektiivi juhendajale töötasu maksmise vähemalt määras, mis on nõutav Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetuse saamiseks;

3) kasutama toetust taotluses nimetatud juhendaja tööjõukulude tasumiseks;

4) nimetama Tartu linna enda toetajana;

5) informeerima viivitamata kultuuriosakonda asjaoludest, mis tingivad kollektiivi tegevuse ajutise peatumise või lõppemise;

6) esitama käesolevas määruses nimetatud aruande tähtajaks;

7) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.

§ 187. Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse aruanne

Laulu- ja tantsupeoliikumises osaleva kollektiivi juhendaja tööjõukulu toetuse aruanne esitatakse hiljemalt toetuse saamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuaril Tartu linnaportaalis. Aruanne peab sisaldama juhendaja nime või nimesid, kellele toetuse abil on töötasu makstud. Kui kalendriaasta jooksul on töötasu makstud taotluses nimetamata juhendaja(te)le, tuleb aruandes välja tuua selle põhjused.";

18) määruse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"2) planeeritava arengutegevuse kirjeldus koos hetkeolukorra kirjeldusega;";

19) määruse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"3) planeeritava arengutegevuse vajalikkus koos eesmärgi ja kasusaajatega;";

20) määruse paragrahvi 22 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

21) määruse paragrahvi 24 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"1) hetkeolukorra ja arengutegevuse sisu kirjelduse selgus;";

22) määruse paragrahvi 24 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"2) vajalikkus koos eesmärgi ja kasusaajatega;";

23) määruse paragrahvi 24 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad "ning arengutegevuse elluviijate võimekus";

24) määruse paragrahvi 25 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"(3) Hinnatud taotlustest moodustatakse valdkondade kaupa (sport ja muu huviharidus) vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning komisjon teeb ettepaneku mõlemas valdkonnas rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks, arvestades käesolevas määruses sätestatud piirangute ja eelarve võimalustega. Toetuse andmise lävend võib valdkondadel olla erinev.";

25) määruse paragrahvi 31 lõiget 1 muudetakse järgmiselt

"(1) Huvihariduse preemia antakse kahes astmes lähtuvalt preemia taotlejate saavutustest. Esimese astme preemia määratakse kõrgetasemelisemate saavutuste eest kui teise astme preemia. Saavutuste võrdlemisel hinnatakse konkursi, festivali, muu võistluse või tegevuse üldist taset, sellel osalejate meisterlikkust ja osalejate arvu ning vajadusel muid konkursi, festivali, muu võistluse või tegevuse vaates olulisi asjaolusid. Preemia saajate väljaselgitamisel on eesmärgiks tunnustada laiapõhjaliselt erinevates tegevusvaldkondades tegutsevaid ühinguid.";

26) määruse lisa asendatakse uue lisaga.

Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.