Kanepi Gümnaasiumi põhimäärus

Kooli nimi on Kanepi Gümnaasium (edaspidi kool).

(1) Kooli aadress on Kooli 1, Kanepi alevik, 63101 PÕLVAMAA.

(2) Kooli õppehooned asuvad Kanepi alevikus.

(1) Kool on Kanepi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav haridusasutus, mille ülesandeks on üldkeskhariduse andmine.

(2) Kool juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kohaliku omavalitsuse õigusaktidest, teistest EV seadustest ja õigusaktidest ning oma põhimäärusest.

(3) Koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist korraldab vallavalitsus.

(1) Kool on munitsipaalkool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena. Kool omab koolitusluba, mis annab õiguse viia läbi koolitustegevust riiklikule õppekavale vastava õppekava alusel, mis arvestab õpilaste vajadusi ja huvisid nig piirkonna eripära.

(2) Kool on ühtluskool, mille iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ja võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest kooliastmest teise.

(3) Koolis toimub statsionaarne õpe ja vastavalt vajadusele mittestatsionaarne õpe.

(1) Koolil on nii hariv kui kasvatav ülesanne.

(2) Kanepi Gümnaasiumi põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

(3) Põhikooli ülesanne on luua õpilastele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

(4) Gümnaasiumi ülesanne on noorte ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

(5) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

(1) Koolil on valla eelarves oma eelarve, mille rahalised vahendid moodustavad eraldised riigieelarvest ja Kanepi valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt, tulud kooli tasulisest õppekavavälisest tegevusest ning oma majandustegevusest.

(2) Kooli raamatupidamise arvestus toimub seadusandlusega kehtestatud korras, mida korraldab vallavalitsus.

(3) Eelarve täitmist kontrollivad eelarveliste vahendite eraldajad.

Koolis toimub õppetöö eesti keeles direktori käskkirjaga kinnitatud päevakava alusel.

(1) Koolil on oma pitsat, mille läbimõõt on 3,3 cm ja millel on kujutatud Kanepi valla vapp ja sõnad Eesti Vabariik, Põlvamaa, Kanepi Gümnaasium.

(2) Koolil on sümboolika (lipp, logo, hümn).

(1) Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed koolis on

I kooliaste – 1.-3. klass;

II kooliaste – 4.-6. klass;

III kooliaste – 7.-9. klass;

gümnaasium – 10.-12. klass.

(2) Gümnaasium 10. klassid komplekteeritakse põhikooli lõputunnistuse alusel.

(3) Gümnaasiumis toimub õppetöö kursuste süsteemis.

(4) Klassitäituvuse piirnormiks on 26 õpilast ja alates 2011/12 kooli astujatele 24õpilast.

1) Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täituvuse ülemise piirnormi.

2) Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud põhikooliastme piirnormist suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.

(5) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis

1) õpirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks- rühma täitumuseks piirnormiga 6 õpilast;

2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele – klassitäitumise piirnormiga 12 õpilast;

3) klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäituvuse piirnormiga 12 õpilast.

(6) Vajadusel koolipidaja nõusolekul võib direktor moodustada teisi hariduslike erivajadustega õpilaste rühmi ja klasse.

(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli arengu- ja õppekava, mis lähtub Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud riikliku õppekava nõuetest. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(2) Õppekava välised kooliekskursioonid, teatrietendused ning muud kultuuri ja spordiüritusd ei kuulu kooli poolt finantseerimisele.

(3) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid. Koolil on õigus eelneval kokkuleppel vanematega soetada kooli õppekava kohaseks õppimiseks vajalikke täiendavaid õppevahendeid.

(4) Õppekava väliste tegevuste ja ürituste läbiviimiseks võmaldatakse tasuta ruume ja kooli territooriumi.

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Kooli direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud isik.

(3) Kooli direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

(4) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus konkursi, milleks kehtestab läbiviimise tingimused ja korra.

(5) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

Direktori ülesandeks on tagada oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevus ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärane ja otstarbekas kasutamine.

(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmed on kõik kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.

(3) Õppenõukogu ülesanded ja töö korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesandeks on kooli õpilaste, pedagoogide, vallavalitsuse, õpilaste, vanemate ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu moodustamise -ja töökord kehtestab valla volikogu.

(3) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

(4) Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. Töötajate koosseisu (pedagoogid, haldus- ja abipersonal) määrab ja muudab kooli direktor, tuginedes Kanepi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kinnitatud struktuurile.

(2) Kooli töötajate õigused,kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorralduse reeglite, ametijuhendite, töölepingutega, mis on kooskõlas töölepingu seadusega ja muude pedagoogide teenistust reguleerivate õigusaktidega.

(3) Kooli töötajatega sõlmib, uuendab ja lõpetab töölepingud kooli direktor, vastavuses töölepingu seaduse ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

(4) Kooli töötajal ei ole õigust keelduda talle määratud ülesannetest kui nende täitmine on kooli huvides.

(1) Pedagoogidena käsitletakse käesolevas põhimääruses direktorit, õppealajuhatajat, õpetajat, õpetaja abi ning teisi õppe-ja kasvatuse alal töötavaid isikuid.

(2) Pedagoogide atesteerimise korra kehtestab haridus -ja teadusminister.

(3) Pedagoogide, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

(4) Kooli töötajatel on õigustäiendada oma teadmisi täiendkoolitustel vastavalt õpetaja koolituse raamnõuetele.

(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

(2) Kooli õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.

(3) Õpilane on kohustatud täitma koolikohustust ja kooli kodukorda.

(4) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õppeülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.Koolikohustusliku õpilase õppest osavõtt ja puudumisest teavitamine on reguleeritud kooli kodukorras.

(5) Õpilasele tagatakse vajadusel sobivad õppemeetodid ja diferentseeritud õpe.

(6) Vajadusel on õpilasel õigus kasutada eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust ning pöörduda oma õiguste kaitseks lastekaitseametniku – või organisatsiooni poole.

(7) Õpilasel on õigus saada ajutise mahajäämuse korral täiendvat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde.õppematerjali omandamiseks.

(8) Käesolev õiguste loetelu ei välista muid õigusi.

(1) Moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse §-s 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata.

(2) Astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduste kaudu.

(3) Otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse alusel antud õpilaskonna pädevusse.

(4) Moodustada koolis õpilasesindus, mis esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(3) Direktor korraldab õpilaste teavitamise „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest” tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud õpilased.

(4) Õpilasesindusse on võimalik kandideerida kõigil 5. – 12. klassi õpilastel, igast klassist kuni kaks õpilast. Kandideerimiseks tuleb esitada vastavasisuline avaldus direktorile.

(5) Õpilasesindus annab arvamuse kooli arengukavale, õppekavale ja kodukorrale ja nende muudatustele.

(6) Õpilasesinduse nimetatud esindaja kuulub kooli hoolekogu koosseisu ja on kaasatud kooli õppenõukogu tegevusse.

(7) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimesel õpilasesinduse koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt õpilasesinduse president ja asepresident.

(8) Õpilasesinduse tegevust juhendab, nõustab ja vahendab direktori poolt määratud koolitöötaja.

(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.

(3) Põhimäärus ja selle muudatused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamises kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.

(4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümnepäeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

Vanemal on õigus

1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;

2) saada teavet lapse õppest puudumistest;

3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;

5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;

6) olla teavitatud õpilase hinnetest;

7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;

8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamise korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;

9) esitada taotlus piiratud teovõimega õpilase eest tasuta õpilaspileti saamiseks;

10) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;

11) pöörduda kooli hoolekogu või ühisgümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostavate asutuste poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

(1) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused ja kohustused ja vastutus ning töökord on sätestatud õpilasesinduse põhimääruses.

(2) Õpilasesinduse põhimääruse koostatakse õpilasesinduse poolt, mis kiidetakse heaks õpilaskonna üldkoosolekul.

(3) Põhimäärus esitatakse õpilasesinduse poolt kinnitamiseks direktorile.

(4) Direktor kinnitab õpilasesinduse põhimääruse 30 päeva jooksul arvates kättesaamisest, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(1) Õpilased on kohustatud

1) täitma koolikohustust, kusjuures koolikohustuslik on õpilane põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni;

2) täitma kooli kodukorda ja kandma vastutust selle rikkumise eest, õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama, suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse ning hoidma loodust;

3) osalema aktiivselt õppetöös ja täitma õpiülesandeid;

4) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;

5) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

(2) Koolile sihilikult tekitatud materiaalse kahju hüvitavad õpilased, nende vanemad või vanemaid asendavad isikud vastavalt kehtivale seadusandlusele.

(3) Lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele või vanemaid asendavatele isikutele karistus vastavalt kehtivale seadusandlusele.

(4) Vanem on kohustatud

1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks;

2) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral

küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;

3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

5) tegema koostööd lapse õpetamisel ja kasvatamisel;

6) osalema piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel;

7) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

8) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse

õppekava alusel ajutise õppes osalemise keelu korral.

(1) Kooli hoone ja muu vara on Kanepi vallavara.

(2) Kooli vara moodustavad temale sihtotstarbeliseks valdamiseks ja kasutamiseks antud hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

(1) Kooli dokumentatsiooni peetakse Haridus- ja teadusministeeriumi poolt kehtestatud korras.

(2) Kool esitab oma tegevuse kohta statistlised ja eelarve täitmise aruanded vastavalt kehtestatud korrale.

Õpilaste arendamise ja õppeprotsessi korralduse ning taseme üle teostatakse riiklikku järelevalvet Haridus- ja teadusministeeriumi poolt kehtestatud korras.

(1) Kanepi Gümnaasiumis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor.

(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.

(1) Koolil on õigus välispartneritega iseseisvalt sidemeid luua ja neid igakülgselt arendada.

(2) Kool valib koostöövormid sõpruskoolidega ja vastutab isikute ning gruppide ettevalmistamise eest välissuhtlemisel.

(3) Koolil on õigus vastu võtta välisriikide õpetajaid ja õpilasi vastastikusel kokkuleppel.

Kooli põhimääruse muutmine toimub kooskõlastatult kooli hoolekogu ja õppenõukoguga Kanepi Vallavolikogu poolt sätestatud korras.

(1) Kooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab kooli tegevuse volikogu otsusel vallavalitsus.

(2) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega,

et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Teadus-ja Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(3) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Kooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud koolile taotletakse koolitusluba.

Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.