Iisaku valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Iisaku vallas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõudeid, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded Iisaku valla haldusterritooriumil.

(3) Eeskiri on kohustuslik kõikidele Iisaku valla haldusterritooriumil viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele.

(4) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

(1) Jäätmehooldust ja jäätmehoolduse arendamist korraldab Iisaku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele riiklikele ning Iisaku valla õigusaktidele.

(2) Vallavalitsuse ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel ja jäätmehoolduse arendamisel on järgmised

1) nõustada elanikke ja levitada jäätmekäitluse alast teavet;

2) korraldada avalikesse kohtadesse (tänavad, parklad, ühistranspordipeatused, pargid, haljasalad, kalmistu) vajalikul hulgal jäätmemahutite (sealhulgas pakendite ja pakendijäätmete mahutite) paigaldamise ning tagama nende regulaarse tühjendamise ja ümbruse korrasoleku;

3) teostada kontrolli valla territooriumil heakorrast kinnipidamise üle ja korraldada prügistunud alade korrastamist;

4) kontrollida jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid valla territooriumil;

5) korraldada elanike koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist;

6) luua tingimused suuremates asumites taaskasutusmahutite paigaldamiseks;

7) korraldada valla üldkasutatavatel haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil;

8) teavitada avalikkust kevadiste suurmahutite paigaldamisest, korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni (kokkulepitud tingimustel lepingu sõlmimine jäätmete kasutamisel) riigihanke tulemusena valitud jäätmevedajast, jäätmeveo teenustasudest ning korraldatud jäätmeveo olulistest tingimustest Iisaku valla võrgulehel ja valla ajalehes.

(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise või vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

(2) Jäätmeid tuleb sortida tekkekohas, sealhulgas liigiti koguda, võimaldamaks nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

(3) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada ainult selleks ettenähtud vastava jäätmeliigi mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

(4) Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed

1) olmejäätmed;

2) pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, metallpakendid ja klaaspakendid;

3) suurjäätmed;

4) paber ja papp;

5) ohtlikud jäätmed;

6) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;

7) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;

8) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid;

9) metallid;

10) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed;

11) ehitus- ja lammutusjäätmed.

(5) Segaolmejäätmete, paberi ja papi ning pakendite kogumismahutisse on keelatud panna

1) ohtlikke jäätmeid;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas üle 40oC kuuma tuhka;

3) vedelaid jäätmeid;

4) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid;

5) suurjäätmeid;

6) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid;

7) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;

8) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;

9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või teisi isikuid;

11) metallijäätmeid.

(6) Segaolmejäätmete kogumismahutitesse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt.

(7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada olmejäätmete kogumismahutisse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna ega põhjustaks ohtu inimestele ja keskkonnale.

(8) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine, selleks mitteettenähtud kohas ja viisil on keelatud. Küttekolletes võib jäätmevaldaja põletada ainult enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

(9) Oma kinnistul tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (lehed, okkad, oksad jms) ning biolagunevaid jäätmeid võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras. Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuse nõudeid järgides ning naabreid mitte häirides tohib oma kinnistul põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid.

(1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.

(2) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud

1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;

2) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise;

3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku. Ühismahutit, välja arvatud kilekotti, on lubatud kasutada üksnes naaberkinnisasjadel või ühise õuealaga korterelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks;

4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. Segaolmejäätmete kogumismahutisse tuleb jäätmed haisu ja reostuse leviku, sealhulgas kogumismahuti tühjendamisel jäätmete lendumise, tõkestamiseks paigutada pakitult;

5) kasutama vanapaberi ja kartongi kogumiseks jäätmevedaja poolt paigaldatud kogumismahutit;

6) korraldama tekkinud jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse või kogumispunktidesse, välja arvatud jäätmete osas, mis on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

(4) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks.

Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnisasja omanik.

(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab

1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;

2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;

3) lekete vältimise.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumismahutina kasutada

1) kaanega suletavaid plastist jäätmemahuteid mahuga 80 kuni 1100 liitrit;

2) kaanega suletavaid metallist jäätmemahuteid mahuga 1500 kuni 4500 liitrit;

3) jäätmekotte.

(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(4) Jäätmevaldaja võib jäätmevedajale jäätmeid jäätmekotiga üle anda järgmistel tingimustel

1) jäätmekott peab olema valmistatud ilmastikukindlast plastist;

2) jäätmekott peab vedajale üleandmiseni olema loomade ja lindude eest kaitstud;

3) vedaja ja jäätmevaldaja määravad teeninduslepingus kindlaks jäätmekoti asukoha, kus tühjenduspäeval on kotti võimalik veokile laadida.

(5) Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitluslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

(6) Jäätmemahutil peab olema vedaja poolt paigaldatud kasutajale nähtavas kohas selgelt arusaadav kiri, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Kortermajade puhul, kui korteriomanikud kasutavad eraldi mahuteid, ka aadress ja nimi kellele mahuti kuulub.

(7) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et neid saab tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(8) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Jäätmemahuteid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse.

(9) Jäätmevaldajad võivad olmejäätmete kogumiseks kasutada ühiseid jäätmemahuteid, mis teenindavad kortermaja, küla või naaberkinnistut. Ühise jäätmemahuti kasutajad on kohustatud sõlmima ühiste kogumismahutite kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad.

(10) Jäätmete jätmine mahuti lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

(1) Iisaku valla haldusterritooriumil on kaks jäätmeveo piirkonda – Iisaku alevik ning Kauksi-Kuru külade piirkond, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.

(2) Korraldatud jäätmeveo piirkondades on jäätmevaldaja kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale eeskirjas sätestatud tingimustel.

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse segaolmejäätmetele (jäätmekood 200301).

(2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.

(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud

1) tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistul, haljasaladel ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate kogumismahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine;

2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

(4) Ühise jäätmemahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik.

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste valdadega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

(2) Vallavalitsus koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduses sätestatust ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud erisusi.

(3) Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskoht, hankelepingu kestus, veotingimused (veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused), toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu ning veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv.

(4) Riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile.

(5) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaks saab ettevõtja, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud.

(6) Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta Iisaku valla võrgulehel ja ajalehes Põhjarannik.

(7) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel Iisaku vallaga korraldatud jäätmeveo lepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo, mille korraldab jäätmevedaja.

(2) Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed jäätmejaama, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesolevas eeskirjas sätestatud reegleid ning vajadusel tõestama jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale ühe aasta jooksul peale jäätmete üleandmist.

(3) Jäätmed veetakse Uikala prügilasse või jäätmevedaja poolt valitud logistiliselt ja majanduslikult sobivaimasse kõikidele nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

(4) Iisaku alevikus on jäätmete vedamise sageduseks vähemalt üks kord kuus.

(5) Kauksi-Kuru külade piirkonnas on jäätmete vedamise sagedus vähemalt üks kord kvartalis.

(6) Kauksi-Kuru külade piirkonna suvilaomanikel on 1. maist kuni 30. septembrini võimalik kasutada ühismahuteid, mille vedamise sagedus on vähemalt üks kord kuus.

(7) Vedamise ajaks on kõik nädalapäevad kell 7:00 – 23:00. Jäätmete vedamine kella 23.00 kuni 07.00 on keelatud.

(8) Pakendijäätmete ning paberi ja papi mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Kogumismahuteid tühjendab vallavalitsuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.

(9) Jäätmete, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, äraveo peab jäätmevaldaja korraldama koheselt.

(10) Jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu ega inimeste igapäevast elukorraldust. Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid.

Jäätmevedaja on kohustatud

1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, elanikke kõige vähem häirival viisil;

2) vedama jäätmemahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi;

3) vedama jäätmeid kinnises veovahendis või muul asjakohasel viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda;

4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmemahuteid;

5) teenuse mitteosutamisel on vedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama esimesel võimalusel, miks ei olnud võimalik jäätmemahutit tühjendada ja millal on võimalik kordustühjendamine.

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

(2) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (välja arvatud kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu.

(3) Suurjäätmete ja ohtlike jäätmete kogumine ning käitlemine toimub kliendi tellimusel vastavalt jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises oleva hinnakirja alusel.

(4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasud avaldatakse Iisaku valla võrgulehel.

(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides sätestatud tingimustel.

(2) Vallavalitsusel on õigus jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel muuta korraldatud jäätmeveo teenustasu kui esinevad objektiivsed asjaolud mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid, kuid mitte enam kui 10% võrra ja mitte sagedamini kui üks kord aastas ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul.

(3) Jäätmevedaja poolt esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust (sealhulgas taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruannet, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes ning eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes).

(4) Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega maksimaalselt kuuekümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest.

(5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uued teenustasud Iisaku valla võrgulehel.

(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast, sealjuures ei tohi vedaja lisatasusid arvestada mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(2) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

(3) Korraldatud jäätmeveo liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on kehtiv jäätmeluba või kompleksluba.

(4) Jäätmevaldaja sõlmib kuu aja jooksul alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest jäätmeveo lepingu jäätmeveo teenuste kontsessioonil edukaks tunnistatud jäätmevedajaga ja maksab jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele.

(5) Jäätmeveo lepingu sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist.

(1) Erandkorras võib vallavalitsus lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata ning jäätmevaldaja esitab taotluse.

(2) Taotluses märgitakse

1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist;

2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud.

(3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud taotluse alusel teatud tähtajaks, olles eelnevalt kohapeal kontrollinud ja veendunud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ning vabastamist võimaldavad.

(4) Vallavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise oma korraldusega.

(5) Vallavalitsus teavitab jäätmeveoettevõtet jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajatest ja jäätmeveo tingimustest viie tööpäeva jooksul korralduse vastuvõtmisest.

(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse (posti või e-posti teel), et kinnisasjal ei ole aasta kestel või korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise perioodi kestel elatud või kinnisasja ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(7) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Vallavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

(9) Vallavalitsusel on õigus mitteliitunuks lugemine lõpetada, kui jäätmevaldaja

1) ei esita õigeaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kirjalikku kinnitust;

2) on esitanud valeandmed;

3) ei viibi mitteliitumise perioodil väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda.

(1) Paber ja papp tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada valla territooriumil asuvatesse avalikus kasutuses olevatesse paberi- ja papimahutitesse, toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta või põletada küttekoldes, kusjuures eelistada tuleb jäätmete taaskasutamist jäätmete põletamisele järgides seeläbi jäätmehierarhia põhimõtteid. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(2) Kogumismahutisse liigiti kogutav paber ja papp ei tohi olla määrdunud või vettinud ning ei tohi sisaldada muid materjale.

(1) Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed), tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 23 või ohtlike jäätmete kogumispunkti.

(3) Iisaku alevikus asuvas ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse tasuta vastu kodumajapidamises kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed, sealhulgas külmkapid, sügavkülmikud (külmutusseadmega), lammutamata kujul kodumajapidamises kasutusel olnud elektri- ja elektroonikaseadmed. Elektri- ja elektroonikaseade ei kuulu tasuta vastuvõtmisele kui tegemist ei ole kodumajapidamises kasutatava seadmega, seade sisaldab muid jäätmeid või on saastunud, seade on lammutatud osadeks, seadmete kogusest tulenevalt ei ole need olnud jäätmevaldaja kasutuses.

(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta.

(5) Kasutatud rehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse.

(6) Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta, vanametalli kogumispunkti või autolammutusse.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi, vältides nende segunemist omavahel ja võimalusel säilitada need originaalpakendis. Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmekäitluskohta. Aegunud ravimid võib üle anda apteeki.

(2) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid võetakse vastu Iisaku alevikus asuvas ohtlike jäätmete kogumispunktis. Valla elanikele on ohtlike jäätmete äraandmine tasuta.

(3) Ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse vastu järgnevaid kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid: koduelektroonika, aegunud ravimid; vanad akud ja patareid; elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid; õlid ja õlifiltrid (õli sisaldavad jäätmed); värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäätmed; ohtlike ainetega saastunud pakendid ja materjalid; olmekemikaalid ja nende pakendid (puhastusvahendid, happed, alused jne); taimekaitsevahendid ja nende pakendid; tundmatud kemikaalid.

(4) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- ja põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoidma kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(5) Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti valdajaks Iisaku vallas on OÜ Iisaku Elamumajandus, kes vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia pakendijäätmete mahutisse, pakendipunkti, jäätmekäitluskohta või anda üle pakendiettevõtjale/taaskasutusorganisatsioonile.

(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

(4) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise kohast teavitatakse tarbijat müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(5) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt ja loetavalt kirjas, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, samuti pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja kontaktandmed.

(6) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega lepingu, milles määratakse kindlaks pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht iga pakendipunkti kohta, tüüp, välimus, tühjendamissagedus, haldamine ja nende korrashoid.

(7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendimahuteid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendimahutite ümbruse tühjendamisel sinna maha kukkunud pakenditest ja pakendijäätmetest.

(1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed on lubatud kompostida oma kinnistu piirides.

(2) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

(3) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus, aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

(4) Valla haljasaladel, parkides ja kalmistul tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida kinnistu piires.

(1) Suurjäätmed on jäätmed (mööbel jms), mis oma suurte mõõtmete tõttu ei mahu segaolmejäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Lähim koht suurjäätmete ära andmiseks on Uikala prügila.

(2) Vallavalitsus korraldab kevadise (aprillis-mais) mahutite paigaldamise valla territooriumil suurjäätmete kogumiseks. Valla elanikele on suurjäätmete äravedu tasuta. Mahuti paigutatakse Iisaku alevikku ning sellest teavitatakse elanikke Iisaku valla võrgulehel vähemalt kaks nädalat enne mahuti toomist ja pannakse välja teade teadetetahvlitele.

(1) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või toimetada ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

(2) Metallijäätmeid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad väljaveetav pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sealhulgas ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb sortida liigiti nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Liigiti tuleb sortida puit, kiletamata paber ja papp, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt, plastijäätmed (sealhulgas kile).

(3) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

(5) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal kinnisasjal haljastamiseks. Kasvupinnase kasutamine väljaspool kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega, kes esitab selle maapõueseadusest tulenevalt kooskõlastamiseks Keskkonnametile.

(6) Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sealhulgas pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.

(7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud.

(8) Ohtlikud tahked jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on lukustatavad või valvatavad ning nõuetekohaselt märgistatud, vedelad jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

(9) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(10) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(11) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni isikule, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse jäätmehoidlas olevasse jäätmemahutisse. Plastikkotil peab olema markeering «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(3) Bioloogilised jäätmed (sidemed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(4) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering «Ravimijäätmed». Ravimijäätmed tagastatakse apteeki või antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(5) Elavhõbeda jäätmed (vanad kraadiklaasid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse «Elavhõbedajäätmed». Elavhõbedajäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(6) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimetuse üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida vastavasse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

(1) Iisaku valla külades, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo piirkonda, võib jätta jäätmeveo korraldamata, kui jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete vähese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas.

(2) Ühise tegutsemise kokkuleppe sõlminud hajaasustusalal jäätmemahuti harvema tühjendusõiguse saanud isikud loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga.

(3) Hajaasustusega aladel harvema tühjendamise õiguse saab taotleda jäätmevaldaja esitades vastavasisulise taotluse vallavalitsusele.

(1) Iisaku vallas tekkinud, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas.

(2) Jäätmeid võivad ka jäätmete tekitajad ise prügilasse viia. Iisaku läheduses on kaks täielikult keskkonnanõuetele vastavat prügilat: Uikala prügila ja Torma prügila. Teave nende prügilate kohta on võrgulehtedel: http://www.uikalaprugila.ee/et ja http://www.tormaprugila.ee/et/?1.

(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on näiteks jäätmete sorteerimisjaam, kompostimisväljak, prügila, koostootmisjaam.

(2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus.

(2) Järelevalvet teostaval isikul on õigusteha käesoleva korra täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ja piires.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel ja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(2) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(3) kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha või kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(4) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral on ettenähtud karistus vastavalt õigusaktidele.

(1) Korraldatud jäätmevedu kogu Iisaku valla territooriumil rakendatakse alates 2018. a 1. veebruarist.

(2) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded on määratud biolagunevate jäätmete osas jäätmeseaduse §-s 134, jäätmete taaskasutamise osas jäätmeseaduse §-s 136³.

(3) Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ning bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmete liigiti kogumist korraldatakse alates 2018. aastast.

(4) Plastide, metallide, klaasi ja tekstiilijäätmete liigiti kogumist korraldatakse koostöös taaskasutusorganisatsioonidega alates 2017. aastast eri jäätmeliikide jaoks ettenähtud mahutites või eri jäätmeliikide kogumiseks ja vedamiseks ettenähtud veokitega.

(5) Tunnistatakse kehtetuks Iisaku Vallavolikogu 23.05.2013. a määrus nr 77 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskiri».

(6) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.