Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruse nr 79 "Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri" muutmine

Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2011 määruses nr 79 „Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri" tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 31 asendatakse sõnad „avalik teenistuja" sõnaga „ametnik"; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 33-37 järgmises sõnastuses: „33) linna valitseva mõju all olev üksus - linna valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus või mittetulundusühing; 34) töötasu - töötasu töölepingu seaduse tähenduses ja palk avaliku teenistuse seaduse tähenduses; 35) põhipalk - töötaja töötasu fikseeritud osa (nn baastöötasu); 36) tulemustasu - tulemuspalk vms töötulemuste hindamise alusel makstav täiendav tasu; 37) FIS-i administreerija - linna finantsteenistuse töötaja, kelle tööülesanne on FIS-i administreerimine."; 4) paragrahvi 11 lõiked 3, 4 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb grupi tegevusaruandest ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest koos linna eelarve täitmise aruandega. (4) LRK majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja ametiasutuse haldusala eelarve täitmise aruandest. LRK raamatupidamise aastaaruanne koosneb ametiasutuse haldusala bilansist, tulemiaruandest, saldoandmikust ja aastaaruande lisadest. LRK aastaaruande lisade koosseisu määrab ja avaldab vastava informatsiooni linna finantstöötajate veebilehel linna finantsteenistus. (11) Kinnitatud grupi majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega avaldab linna pearaamatupidaja linna veebilehel hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, teavitades sellest rahandusministeeriumi."; 5) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses: „(71) õigusaktist tulenevad kulud (õppelaenude kustutamine, toetuste andmine jms) loetakse aktsepteerituks asjaomase otsuse vastuvõtmisel."; 6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui teatud liiki raamatupidamise algdokumentide menetlemiseks on kasutusele võetud vastav infosüsteem, tuleb seda liiki algdokumendid kontrollida ja aktsepteerida selles infosüsteemis (nt hankijate arveid elektroonilises raamatupidamise algdokumentide menetlussüsteemis)."; 7) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Raamatupidamiskirjendi parandamine ja/või loomine on lubatud FIS-i administreerijale, kui parandamist vajav raamatupidamiskirjend tekkis FIS-i tõrke, uuenduse vms tõttu ja paranduse tegemist ei ole otstarbekas ülesandeks teha majandustehingute kirjendajale (nt vea parandamine on tehniliselt liiga keeruline ja võib põhjustada uusi vigu või eeldab paranduste tegemine FIS-i kasutajaõiguste muutmist). (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel saadab LRK üksuse raamatupidaja e-posti teel vigade parandamise taotluse FIS-i administreerijale, kes teeb vastavad paranduskanded ning informeerib seejärel e-posti teel LRK üksuse raamatupidajat tehtud toimingutest. LRK üksuse raamatupidaja korraldab paranduskannete kohta nõuetekohase algdokumendi vormistamise ja arhiveerimise."; 8) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11: „(11) Saadud toetustega seotud kulu- ja maksedokumentide säilitamisel lähtutakse sellekohases seaduses või muus toetuse andmise aluseks olevas dokumendis sätestatud nõuetest. Elektroonilises algdokumentide menetlemissüsteemis säilitatakse projektikoodiga tähistatud raamatupidamise algdokumente 20 aastat."; 9) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõnad „e-arvete menetlussüsteemis" sõnadega „elektroonilises raamatupidamise algdokumentide menetlussüsteemis"; 10) paragrahvi 24 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24 Linna asutuste asutamine, lõpetamine, ümberkorraldamine ja mitterahaliste sissemaksete tegemine"; 11) paragrahvi 24 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Õiglaseks väärtuseks loetakse vara jääkmaksumust üleandja bilansis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud vara abil osutatavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks; 3) sellise kasutusotstarbega varale puudub aktiivne turg; 4) vara üleandmise eesmärk ei ole tagasirent; 5) vara saaja on äriühing, kelle asutaja või omanik on 100% ulatuses üks isik, sh riik, või vara saaja on sihtasutus või mittetulundusühing, kelle asutajad või omanikud on 100% ulatuses avaliku sektori üksused."; 12) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 81-84 järgmises sõnastuses: „(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul käsitatakse vara jääkmaksumusena vara ümberhinnatud bilansilist väärtust, kui vara vajab ümberhindamist § 80 alusel, ning vara allahinnatud bilansilist väärtust, kui vara vajab allahindamist § 74 lõike 1 alusel. Vara ümberhindlust või allahindlust kajastab vara üleandja enne vara üleandmist. (82) Õiglaseks väärtuseks loetakse turuväärtus, kui vara üleandmise aluseks oleva lepingu tingimuste kohaselt on üleandmise eesmärgiks tagasirent ja vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks. (83) Õiglaseks väärtuseks loetakse turuväärtus, kui vara ei ole edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks. (84) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8-83 nimetamata juhtudel loetakse õiglaseks väärtuseks turuväärtus, kui varale eksisteerib aktiivne turg, ning jääkasendusmaksumus, kui varale ei eksisteeri aktiivset turgu."; 13) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Sihtfinantseerimise lepingu või toetuse väljastamise otsuse alusel tehtud kulutuste tasumisega seotud maksedokumentide prindid tähistatakse toetuse andja või vahendaja nõudel projektikoodiga, et eristada neid maksedokumente LRK üksuse muudest maksedokumentidest."; 14) paragrahvi 36 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „antud toetused" sõnadega „antud või vahendatud toetused"; 15) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Linna asutused kajastavad saadud annetusi enda raamatupidamises mittesihtotstarbeliste toetustena - annetus kajastatakse laekumisel kohe tuluna. Kui annetus tehakse kindla eesmärgiga ja LRK üksus soovib ise või annetaja nõudmisel selle kogumist ja/või kasutamist eristada enda raamatupidamises, kajastatakse annetus laekumise hetkel ettemaksukohustusena. Annetus kantakse tuluks selle tekkepõhisest kasutamisest lähtuvalt, jälgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi."; 16) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sõlmitud toetuslepingute või toetuse väljaandmise otsuste alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid, mida ei ole aasta lõpu seisuga veel välja makstud või mis ei ole aasta lõpu seisuga laekunud või bilansis kohustuse või nõudena kajastatud, kajastatakse tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010)."; 17) paragrahvi 38 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise (etapiviisi soetatud põhivara korral lähtutakse lõpetamata ehituse arvelevõtmise hetkest)."; 18) paragrahvi 38 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui nii toetuse andja või vahendaja kui ka toetuse saaja on avaliku sektori üksus, peavad nad kokku leppima toetuse liigi ning raamatupidamises toetuse tulu ja kulu kajastamise tekkepõhised kuupäevad ning kannete kirjendamisel kasutatavad kontod."; 19) paragrahvi 38 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui nii sihtfinantseerimise andja või vahendaja kui ka sihtfinantseerimise saaja on avaliku sektori üksus ning sihtfinantseerimise saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi sihtfinantseerimise andja või vahendaja ees, esitab sihtfinantseerimise saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks."; 20) paragrahvi 38 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastab toetuse saaja tuluna (kontorühm 352) üldjuhul toetuse laekumise hetkel ja toetuse andja kuluna (kontorühm 452) toetuse ülekandmise hetkel."; 21) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui LRK üksus on sihtotstarbelise toetuse saaja, sõlmib ta avalikku sektorisse kuuluva toetuse andja või vahendajaga sihtfinantseerimise lepingu või muu toetuse andmise aluseks oleva dokumendi võimaluse korral selliselt, et toetuse kasutamise kohta esitatakse sihtfinantseerimise saldoteatis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt järgneva kuu 15. kuupäevaks, v.a aasta viimase kvartali kohta esitatavad sihtfinantseerimise saldoteatised, mis esitatakse vastavalt § 38 lõikele 7."; 22) paragrahvi 39 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) LRK üksus sõlmib sihtfinantseerimise lepingu või muu toetuse andmise aluseks oleva dokumendi selliselt, et toetuse kasutamise kohta esitatakse talle järgmised kuluaruanded kui toetuse kasutamist reguleerivas õigusaktis ei ole reguleeritud teisiti: 1) kui toetust kasutatakse tekkepõhiselt ühe kalendriaasta jooksul, võib toetuse saaja esitada ainult lõpparuande (vahearuanded ei ole nõutud), kui LRK üksus kontrollib toetuse kasutamist jooksvalt muul moel (nt kohapealne audit, sisuliste tegevuste ja kuludokumentide jooksev kontroll). Toetuse kasutamise lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul pärast toetatava tegevuse lõpetamist; 2) kui toetuse tekkepõhine kasutamine hõlmab kahte kalendriaastat, esitab toetuse saaja lisaks punktis 1 nimetatud lõpparuandele 31. detsembri seisuga vahearuande hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuariks."; 23) paragrahvi 39 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sihtfinantseerimise lepingust või toetuse andmise otsusest tulenevad sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused ning tulud (vahendamise puhul ka kulud) eristatakse FIS-is LRK üksuse muust raamatupidamisest projektikoodidega. Kui LRK üksus on toetuse saaja, eristab ta enda raamatupidamises sama projektikoodiga sihtfinantseerimise lepingu või toetuse andmise otsuse alusel tehtud abikõlblikud kulutused enda muudest kulutustest. (2) Abikõlblikud kulud tuleb liigitada ka finantseerimisallikate alusel, kui: 1) sihtfinantseerimist ei kasutata alati proportsionaalselt abikõlbliku omafinantseerimisega (nt sihtfinantseerimise osakaal abikõlblikest kuludest sõltub konkreetsest kululiigist või tegevusest); 2) sihtfinantseerimist saadakse mitmelt toetuse andjalt või vahendajalt ning iga toetuse andja või vahendaja on määranud eraldi tingimused, milliste kululiikide või tegevuste katteks ning millises mahus tohib toetust kasutada. (3) Kulude liigitamisel finantseerimisallikate alusel kasutatakse raamatupidamisarvestuses allikate koode järgmiselt: abikõlblikust omafinantseerimisest tehtavate kulude puhul kasutatakse üht koodi ja sihtfinantseerimis(t)est tehtavate kulude puhul teisi. Informatsioon abikõlblike kulude kajastamiseks kasutatavate allika koodide kohta esitatakse linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonnale kas sihtfinantseerimislepingu sõlmimisel, toetuse andmise otsuse jõustumisel või lepingu kontroll-lehe esitamisel olenevalt sellest, milline dokument varem sõlmitakse, jõustub või vormistatakse. (4) Projektiga seotud mitteabikõlblikke kulutusi on võimalik raamatupidamisarvestuses eristada eraldi projektikoodiga juhul, kui LRK üksus peab sellist eristamist vajalikuks. LRK üksus esitab sellekohase sooviavalduse linna finantsteenistuse finantsarvestuse osakonnale. (5) Projektikoode väljastab linna finantsteenistus sihtfinantseerimise lepingu kontroll-lehe alusel. (6) Sihtfinantseerimise lepingu kontroll-leht on dokument, mille LRK üksus koostab saadud või vahendatud sihtotstarbelise toetuse lepingu või toetuse andmise otsuse andmete põhjal. Sihtfinantseerimise lepingu kontroll-leht võimaldab saada süstematiseeritud infot lepingu kõige olulisemate andmete kohta (sh summad, tähtajad, aruanded, tingimused ja kontaktisikud)."; 25) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Aruandeaasta keskel hindab LRK üksus sihtfinantseerimise laekumise tõenäosust vähemalt kvartali lõpu seisuga ning võtab raamatupidamise õiendi alusel tulud arvele proportsionaalselt tekkepõhiste kulutustega. Tulude kajastamisel lähtutakse toetuslepingus või toetuse andmise otsuses fikseeritud toetuse määrast või konkreetsest toetuse summast."; 26) paragrahvi 41 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Aruandeaasta lõpus tuleb LRK üksusel lähtuda avalikku sektorisse kuuluva toetuse andja või vahendaja raamatupidamises sihtotstarbelise toetuse kulu kajastamise perioodist. Kui aruandeaasta lõpus on toetuse kajastamise perioodid avalikku sektorisse kuuluva toetuse andja või vahendaja ja LRK üksuse raamatupidamises erinevad, siis annulleeritakse LRK üksuse raamatupidamises tekkepõhiste kulutustega seotud sihtfinantseerimise tulukanded. Kulusid ei kapitaliseerita."; 27) paragrahvi 41 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui LRK üksus on sihtotstarbelise toetuse andja või vahendaja, kajastab ta sihtfinantseerimise kulu tekkepõhiselt vähemalt ühe kalendriaasta arvestuses, lähtudes toetuse saaja esitatud kuluaruannetes kajastuvatest tekkepõhistest kulutustest."; 28) paragrahvi 41 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kui toetuse saaja on kulutused teinud ning LRK üksus on toetuse saaja aruande aktsepteerinud, kuid kulutused on LRK üksusel veel hüvitamata, kajastab LRK üksus sihtfinantseerimise kohustust kontogrupi alamgrupis 20355. Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus, annab LRK üksus vajaduse korral toetuse saajale teada raamatupidamises vastava kulu kajastamise perioodi ja tehtud kanded."; 29) paragrahvi 41 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem § 66 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori üksuste vahel tuleb ka tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimise tulu ja kulu kajastamise tekkepõhised kuupäevad kokku leppida § 38 lõike 6 kohaselt."; 30) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Sihtfinantseerimisega soetatud materiaalse põhivara kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust."; 31) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kogu sihtfinantseerimise tulu kajastab LRK üksus, kes esindab linna toetuslepingu sõlmimisel või toetuse andmise otsuse tegemisel ning kelle eelarve vahenditest on kavandatud asjaomaste kulutuste tegemine."; 32) paragrahvi 47 lõikes 1 asendatakse sõna „astmepalga" sõnaga „põhipalga"; 33) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Töötasu makstakse töötajatele pangaülekandega üks kord kuus töölepingus ja/või LRK üksuse töökorralduse reeglites kindlaks määratud tähtpäeval (edaspidi palgapäev). Juhul kui asutatakse uusi linna asutusi või kui soovitakse muuta kehtivaid töötasu väljamakse tähtpäevi, kooskõlastatakse töötasu maksmise tähtpäev eelnevalt linna finantsteenistusega."; 34) paragrahvi 47² lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „ametipalka või töötasu" sõnaga „põhipalka"; 35) paragrahvi 47² lõike 4 punktid 1-2 tunnistatakse kehtetuks ja lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „Põhikohal täistööajaga töötava töötaja tööaeg välisprojekti raames võib moodustada kokku kuni 20% seaduses sätestatud ühe kuu täistööajast."; 36) paragrahvi 47² lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Põhipalga suurendamisel arvutatakse välisprojekti raames tehtud töö eest makstav tasu kuu töötundide ja projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel."; 37) paragrahvi 47² lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Tulemustasu võib välisprojekti tulemuste saavutamise eest määrata välisprojekti lõppedes, tulemustasu põhikohal täidetavate tööülesannete täitmise eest võib määrata üldistel alustel."; 38) paragrahvi 48 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus) arvutatakse kas töötaja keskmise töötasu alusel või jätkatakse määratud või kokkulepitud töötasu maksmist, kui see on töötajale soodsam."; 39) paragrahvi 58 lõikes 6 asendatakse sõnad „iga kalendrikuu" sõnadega „vähemalt iga kvartali"; 40) paragrahvi 64 lõikes 7 asendatakse sõnad „RTJ 5 paragrahvides 59-60" sõnadega „RTJ 5 §-des 53-54"; 41) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 10-11 järgmises sõnastuses: „(10) Arendustegevusega seotud väljaminekud kajastatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele. (11) Liitumise ostja kajastab liitumistasu osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna, kui see jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära."; 42) paragrahvi 69 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „16) vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise kohta."; 43) paragrahvi 71 lõikes 1 asendatakse sõnad „lõpetamata ehitis" sõnadega „lõpetamata ehitus"; 44) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul ei tehta varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise tõttu või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu."; 45) paragrahvi 76 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud õiglase väärtuse määramisel lähtutakse § 24 lõigetest 8-84. Samasuguseid õiglase väärtuse määramise põhimõtteid kasutatakse ka siis, kui lisaks § 24 lõike 8 punktis 5 loetletud vara saajatele on vara saaja kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või riigiraamatupidamiskohustuslase üksus."; 47) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud õiglase väärtuse määramisel lähtutakse § 24 lõigetest 8-84. Samasuguseid õiglase väärtuse määramise põhimõtteid kasutatakse ka siis, kui lisaks § 24 lõike 8 punktis 5 loetletud vara saajatele on vara saaja kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või riigiraamatupidamiskohustuslase üksus."; 48) paragrahvi 80 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust: 1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem; 2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui vara on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed vara soetusmaksumuse kohta, või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes eeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega."; 49) paragrahvi 88 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 2, paragrahvi 91 lõikest 1, paragrahvi 92 pealkirjast ning paragrahvi 92 lõikest 1, paragrahvi 93 lõigetest 1-2 jäetakse välja sõnad „müügiootel põhivara"; 50) paragrahvi 92 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

Määruse § 1 p 4 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2013 algavatele arvestus- ja aruandeperioodidele.