Toetuste kord

(1) Määrus sätestab Nissi valla eelarvest isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antavate rahaliste toetuste määramise ja maksmise tingimused ja korra.

(2) Toetused jagunevad täiendavateks sotsiaaltoetusteks (edaspidi sotsiaaltoetused) ja muudeks toetusteks (edaspidi muud toetused). Sotsiaaltoetuste maksmine on seatud sõltuvusse isiku või perekonna sissetulekust, muude toetuste maksmine sissetulekust ei sõltu.

(3) Toetused on

1) sünnitoetus;

2) lasteaiatoetus;

3) lapsehoiutoetus;

3¹) puudega lapse lapsehoiutoetus;

4) koolitoetus;

5) gümnaasiumitoetus;

6) koolilõunatoetus;

7) koolisõidutoetus;

8) laagritoetus;

9) õpilastoetus;

9¹) sporditoetus;

10) ravimitoetus;

11)

12) sotsiaalteenuse toetus;

13) hooldekodutoetus;

14) erihoolekandeteenuse toetus;

15) matusetoetus;

16) erakorraline toetus.

(1) Vallavalitsuse ametnik (edaspidi sotsiaaltöötaja) kontrollib viivitamatult esitatud taotluse vastavust määrusest tulenevatele nõuetele. Kui taotlus on ebaselge, mittetäielik, selles esineb muid puudusi või on vajalik täiendavate andmete või dokumentide esitamine, määrab sotsiaaltöötaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või dokumentide esitamiseks (edaspidi puuduste kõrvaldamine) tähtaja. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse taotlus jätta läbi vaatamata. Taotluse läbivaatamata jätmisest teavitab sotsiaaltöötaja taotlejat kirjalikult.

(2) Vallavalitsus või määruses sätestatud juhtudel sotsiaaltöötaja otsustab toetuse maksmise kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või taotluses puuduste kõrvaldamisest.

(3) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates, perioodiliselt makstav toetus aga määruses sätestatud tähtaegadel.

(4) Kui määrusest ei tulene teisiti, makstakse toetus vastavalt toetuse saaja soovile

1) sularahas vallavalitsuse kassast;

2) tema arvelduskontole Eestis;

3) tema kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis, või

4) tema arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetuse saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud.

(5) Sotsiaaltoetuse määramise või sellest keeldumise otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsuse kaudu maavanemale, muude toetuste korral vallavalitsusele.

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) elukoht – Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud elukoht;

2) lapsevanem – lapsevanem või lapse eestkostja;

3) valla elanik – inimene, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Nissi vallas.

(1) Sünnitoetust makstakse lapse sündimise või lapsendamise korral, kui rahvastikuregistrisse kantav lapse elukoht asub Nissi vallas.

(2) Vastsündinu elukoha määramisel lähtutakse elukoha aadressist, mis kantakse rahvastikuregistrisse lapse sünni registreerimisel.

(3) Lapsendamise korral makstakse sünnitoetust juhul, kui lapsendamine toimub enne lapse üheaastaseks saamist. Lapsendatud lapse elukoha määramisel lähtutakse elukoha aadressist, mis kantakse rahvastikuregistrisse pärast lapsendamise kohtumääruse jõustumist.

(4) Sünnitoetuse suuruseks on 200 (kakssada) eurot.

(5) Sünnitoetust makstakse iga sündinud või lapsendatud lapse pealt.

(6) Sünnitoetuse väljamaksmise aluseks on lapsevanema vormikohane taotlus (lisa 1).

(1) Lasteaiatoetust makstakse lasteaias käiva lapse toidukulude ja lasteasutuse muude kulude (majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks, õppevahendite kulu) vanemate poolt kaetava osa (edaspidi kohatasu) tasumiseks perele, kelle netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetuleku piiri, kui toetuse taotleja ja lapse elukoht asub Nissi vallas.

(2) Lasteaiatoetuse suurus on

1) 110% kohatasust, kui pere sissetulek pereliikme kohta kuus on toimetulekupiiri määr ja alla selle;

2) 75% kohatasust, kui pere sissetulek pereliikme kohta kuus on üle ühekordse ja kuni kolmekordse toimetulekupiiri määrani.

(3) Lasteaiatoetuse saamiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata

1) taotleja nimi ja elukoht;

2) lapse nimi ja lasteaed, kus laps käib;

3) millis(t)e kalendrikuu(de) eest toetust soovitakse;

4) pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

Taotlusele tuleb lisada toidu- või muude kulude eest tasumist tõendav dokument, kui laps käib väljaspool Nissi valda asuvas koolieelses lasteasutuses.

(4) Lasteaiatoetust ei maksta enam kui taotluse esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu eest.

(5) Lasteaiatoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Lapsehoiutoetust makstakse koolieelses lasteasutuses mittekäiva eelkooliealise lapse lapsehoiu eest tasumiseks, kui

1) lapse ja lapsevanema elukoht asub Nissi vallas;

2) last ei ole kantud ühegi munitsipaal- ega eralasteaia nimekirja;

3) lapsevanem käib tööl, õpib päevases õppevormis või on pere sotsiaaltöötaja hinnangul toimetulekuraskustes või on tegemist erivajadustega lapsega;

4) lapsehoiuteenus vastab sotsiaalhoolekande seaduse §-des 453 ja 454 sätestatud nõuetele.

(2) Töötamiseks käesoleva paragrahvi mõttes loetakse töötamist töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, avaliku teenistujana, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena või füüsilisest isikust ettevõtjana.

(3) Lapsehoiutoetuse suuruseks on lapsehoiuteenuse maksumus, kuid mitte enam kui 50% vallavalitsuse poolt kinnitatud Turba ja Riisipere lasteaedade tegevuskulude keskmisest arvestuslikust maksumusest ühe lapse kohta.

(4) Lapsehoiutoetuse määramiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus, milles tuleb ära näidata taotleja nimi, elukoht ja sidevahendite numbrid (telefon, e-post) ning lapse nimi ja elukoht. Taotlusele tuleb lisada

1) toetuse esmakordsel taotlemisel lapsevanema töötamist või õppimist tõendav dokument (töötamise või õpingute lõpetamisest tuleb vallavalitsust kümne päeva jooksul teavitada);

2) lapsehoiuteenuse ostmist tõendav kuludokument. Kuludokument tuleb esitada iga kuu kohta, mille eest toetust taotletakse. Kuludokument tuleb esitada kolme kuu jooksul kulutuse tegemisest arvates.

(5) Õigustaotleda lapsehoiutoetust tekib pärast vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmise lõppemist ja lõpeb lapse minekul koolieelsesse lasteasutusse või õppima asumisel üldhariduskoolis.

(1) Puudega lapse lapsehoiutoetust makstakse lapsehoiu eest tasumiseks, kui

1) lapsel on raske või sügav puue ja tema elukoht asub Nissi vallas;

2) last ei ole kantud ühegi munitsipaal- ega eralasteaia nimekirja;

3) lapsehoiuteenus vastab sotsiaalhoolekande seaduse §-des 453 ja 454 sätestatud nõuetele.

(2) Õigus saada puudega lapse lapsehoiutoetust tekib pärast vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmise lõppemist ja lõpeb selle kalendriaasta lõpus, mil raske või sügava puudega laps saab 18-aastaseks.

(3) Puudega lapse lapsehoiutoetuse määramiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus, milles tuleb ära näidata taotleja nimi, elukoht ja sidevahendite numbrid (telefon, e-post) ning lapse nimi ja elukoht. Taotlusele tuleb lisada lapse rehabilitatsiooniplaani koopia ja Arstliku Ekspertiisi Komisjoni otsus puude raskusastme kohta.

(4) Puudega lapse lapsehoiutoetuse maksmiseks võib vallavalitsus kasutada muude vahendite kõrval ka riigieelarvest toetusfondi kaudu eraldatavaid vahendeid.

(5) Puudega lapse lapsehoiutoetus kantakse üle teenuse osutajale tema poolt esitatava arve alusel.

(1) Koolitoetust makstakse

1) kooliaasta alguses, kui õpilane on pärit kolme- või enamalapselisest perest või hooldusperest;

2) õppevahendite ja kooliriiete ostmiseks õpilasele, kui netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetulekupiiri;

3) õpilase õpilaskodu üüri tasumiseks.

Õpilaseks käesoleva lõike punktide 1 ja 2 tähenduses on kuni 19-aastane isik või puudega isik ilma vanusepiiranguta, kes õpib üldhariduskoolis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, punkti 3 tähenduses kuni 19-aastane isik või puudega isik ilma vanusepiiranguta, kes õpib gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, või isik, kes õpib erivajadusest tingituna väljaspool valda asuvas põhikoolis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud toetust ei maksta, kui õpilasele makstakse samas kuus gümnaasiumitoetust.

(3) Koolitoetuse suuruseks on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 märgitud juhtudel 0,6-kordne toimetulekupiir.

(4) Koolitoetuse suuruseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 märgitud juhul

1) 100% õpilaskodu üürist, kui pere sissetulek pereliikme kohta kuus on toimetulekupiiri määr ja alla selle;

2) 75% õpilaskodu üürist, kui pere sissetulek pereliikme kohta kuus on üle ühekordse ja kuni kahekordse toimetulekupiiri määrani;

3) 50% õpilaskodu üürist, kui pere sissetulek pereliikme kohta kuus on üle kahekordse ja kuni kolmekordse toimetulekupiiri määrani.

(5) Koolitoetust makstakse, kui õpilase ja lapsevanema elukoht asub Nissi vallas. Kui õpilane on hooldusperes, võib toetuse taotlejaks oleva hooldaja elukoht asuda mujal. Koolitoetuse saamiseks esitab lapsevanem või täisealine õpilane vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata avaldaja nimi, õpilase nimi, elukoht ja kool, kus laps õpib või kuhu ta õppima asub. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud toetuste taotlemisel tuleb avalduses näidata ka pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

(6) Koolitoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Gümnaasiumitoetust makstakse Eestis asuva gümnaasiumi (välja arvatud riigigümnaasiumi) statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele koolisõidu ja õpilaskodu või muu elamispinna eest tasumiseks ja muude õpingutega seotud kulutuste kandmiseks, kui õpilase ja lapsevanema elukoht asub Nissi vallas.

(2) Gümnaasiumitoetuse suuruseks on

1) 45 eurot kuus, kui õpilase registrijärgne elukoht asub Riisipere piirkonnas (Riisipere alevik ning Jaanika, Munalaskme, Aude, Ürjaste, Madila, Odulemma, Vilumäe ja Mustu külad);

2) 55 eurot kuus, kui õpilase registrijärgne elukoht asub Turba piirkonnas (Turba alevik ning Kivitammi, Tabara, Viruküla ja Nurme külad);

3) 65 eurot kuus, kui õpilase registrijärgne elukoht asub Ellamaa piirkonnas (Lehetu, Ellamaa, Lepaste ja Siimika külad).

(3) Gümnaasiumitoetuse määramiseks esitab lapsevanem või täisealine õpilane vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata avaldaja nimi, õpilase nimi, elukoht ja gümnaasium, kus õpilane õpib või kuhu ta õppima asub.

(4) Gümnaasiumitoetust makstakse kogu aja eest, mil õpilane gümnaasiumis õpib, välja arvatud juuli- ja augustikuu eest, ja tagasiulatuvalt mitte enam kui taotluse esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu eest. Gümnaasiumis õppimist tõendab vastav kanne Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(5) Gümnaasiumitoetuse maksmise ja maksmise lõpetamise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Koolilõunatoetust makstakse õpilase koolilõuna kulude katmiseks, kui õpilase elukoht asub Nissi vallas ja netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetulekupiiri ning lapsevanema ja õpilase elukoht asub Nissi vallas.

(2) Õpilaseks käesoleva paragrahvi tähenduses on põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppevormis õppiv kuni 19-aastane isik või puudega isik ilma vanusepiiranguta. Nissi valla koolide õpilaste koolilõuna maksumus kaetakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

(3) Koolilõunatoetuse saamiseks esitab lapsevanem või täisealine õpilane vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata

1) õpilase nimi ja kool, kus ta õpib;

2) millis(t)e kalendrikuu(de) eest koolilõunatoetust soovitakse;

3) pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

Taotlusele tuleb lisada koolilõuna eest tasumist tõendav dokument, kui tasumine ei toimu toitlustaja esitatud arve alusel.

(4) Koolilõunatoetuse suuruseks on 100% koolilõuna maksumusest.

(5) Koolilõunatoetust ei maksta enam kui taotluse esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu eest.

(6) Koolilõunatoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus.

(1) Koolisõidutoetust makstakse, kui

1) Nissi valla kooli õpilane või Nissi valla lasteaias käiv laps kasutab kooli- (lasteaeda) ja kojusõiduks valla õpilasliinidel Nissi valla ja vedaja vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel liikuvat ühistransporti (edaspidi koolibuss);

2) Nissi valla kooli õpilase, kelle elukoht asub Nissi vallas, lapsevanem korraldab vallavalitsusega saavutatud kokkuleppe alusel ise lapse vedamise enam kui kolme kilomeetri kauguselt kooli või koolibussi peatusesse ja tagasi koju;

3) erivajadusega laps või muukeelse õppekeelega Harju, Lääne või Rapla maakonnas asuvas põhikoolis õppiv laps, kelle elukoht asub Nissi vallas, kasutab koolisõiduks ja koolist kojusõiduks ühistransporti;

4) erivajadusega lapse või muukeelse õppekeelega Harju, Lääne või Rapla maakonnas asuvas põhikoolis õppiva lapse, kelle elukoht asub Nissi vallas, lapsevanem korraldab vallavalitsusega saavutatud kokkuleppe alusel ise lapse vedamise kooli ja tagasi koju, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada.

(2) Koolisõidutoetuse suuruseks on käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktides 1 ja 3 märgitud juhtudel 100% ühistranspordi sõidukuludest;

2) punktides 2 ja 4 märgitud juhtudel 11 (üksteist) senti kilomeetri kohta, võttes arvesse

- üksnes spetsiaalselt lapse vedamiseks sõidetud kilomeetreid;

- lapse vedamise korral muukeelse õppekeelega põhikooli üksnes vahemaad lähima vastava õppekeelega koolini.

(3) Koolisõidutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud juhtudel tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus. Kui taotlus sisaldab lapsevanema ettepanekut käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks, peab sellest nähtuma ka lapse vedamiseks läbitav marsruut ja selle pikkus kilomeetrites. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul tuleb taotlusele lisada sõidupiletid. Sõidupiletid peavad olema loetava kuupäeva ja hinnaga ning kuupäevade kaupa süstematiseeritud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 2 ja 4 märgitud kokkuleppe lapse vedamiseks võib vallavalitsus sõlmida ka mõne muu isikuga peale lapsevanema. Nimetatud isik on sel juhul õigustatud saama ka koolisõidutoetust.

(5) Koolisõidutoetust ei maksta enam kui piletite esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu eest.

(6) Koolisõidutoetuse maksmise aluseks on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 märgitud juhtudel vastav kokkulepe ja selle alusel igakuuliselt esitatav sõiduaruanne, milles tuleb näidata taotlemise kuu, marsruudi pikkus ja sõidupäevade arv, punktis 3 märgitud juhul vallavalitsuse humanitaarvaldkonna juhi esildis.

(7) Koolisõidutoetust makstakse hiljemalt sõidupiletite või sõiduaruande esitamisele järgneval kalendrikuul. Koolibussi kasutamise korral koolisõidutoetust lapsevanemale välja ei maksta.

(1) Laagritoetust makstakse lapse riigieelarvest osaliselt finantseeritud laagri soodustuusiku maksumuse hüvitamiseks, kui

1) netosissetulek pereliikme kohta on alla kolmekordse toimetulekupiiri või laps on pärit nelja- või enamalapselisest perest või hooldusperest;

2) lapse ja lapsevanema elukoht asub Nissi vallas. Kui laps on hooldusperes, võib toetuse taotlejaks oleva hooldaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht asuda mujal.

(2) Laagritoetuse suurus kalendriaastas ei või ületada toimetulekupiiri.

(3) Laagritoetuse määramiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus. Taotlusele tuleb lisada tuusiku maksumust kinnitav dokument.

(4) Laagritoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus. Laagritoetus kantakse laagrikorraldaja arvele.

(1) Õpilastoetust makstakse algkoolis, põhikoolis või gümnaasiumi statsionaarses õppevormis õppiva õpilase või lasteaias käiva lapse enesearendamiseks ja ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks, kui lapse ja lapsevanema elukoht asub Nissi vallas. Kui laps on hooldusperes, võib toetuse taotlejaks oleva hooldaja elukoht asuda mujal.

(2) Õpilastoetust võib taotleda eelkõige järgmiste tegevuste kulude katteks

1) osalemine vabariiklikel aineolümpiaadidel, spordivõistluste vabariiklikel finaalvõistlustel, muudel õpilasüritustel;

2) osalemine rahvusvahelistes õpilasprogrammides (õpilasvahetused jms);

3) osalemine rahvusvahelistel konkurssidel, spordivõistlustel.

(3) Õpilastoetust ei maksta, kui laps osaleb käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud üritusel Nissi valla kooli võistkonna, muusikakollektiivi vms koosseisus ja/või finantseeritakse lõikes 2 nimetatud üritust täielikult või osaliselt vallaeelarvest.

(4) Õpilastoetuse suuruseks vabariiklikel üritustel osalemise korral on kuni 60 (kuuskümmend) eurot ja rahvusvahelistel üritustel osalemise korral kuni 300 (kolmsada) eurot.

(5) Taotluse õpilastoetuse määramiseks võib esitada õpilane, lapsevanem, kool, lasteaed, samuti võivad seda teha teised isikud.

(6) Taotlus õpilastoetuse määramiseks tuleb esitada vallavalitsusele. Taotluses tuleb ära näidata

1) taotleja nimi ja elukoht (asukoht);

2) lapse nimi, kellele õpilastoetuse määramist taotletakse, tema elukoht ja kool (lasteaed), kus laps õpib (käib);

3) üritus (tegevus), millel osalemise eest õpilastoetust taotletakse;

4) taotletava õpilastoetuse suurus.

(1) Sporditoetust makstakse Nissi vallas elavale sportlasele, kes on vabariiklikel või rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutanud oma vanuseklassis silmapaistvaid tulemusi (1.–6. koht) ja kellel ei ole õigust taotleda õpilastoetust.

(2) Sporditoetust võib taotleda järgmiste kulude katteks

1) treeninglaagrite kulud;

2) võistlustel osalemise kulud;

3) varustuse soetamise kulud;

4) muud tippsporditegevuseks vajalikud kulud.

(3) Kalendriaastas väljamakstavate sporditoetuste maksimaalne kogusumma määratakse kindlaks vallaeelarves.

(4) Sporditoetuse suuruseks ühele sportlasele on kuni 2000 eurot aastas.

(5) Taotluse sporditoetuse määramiseks võib esitada sportlane ise, samuti võivad seda teha teised isikud.

(6) Taotlus sporditoetuse määramiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. jaanuaril. Taotluses tuleb ära näidata

1) taotleja nimi ja elukoht (asukoht);

2) sportlase nimi, kellele sporditoetuse määramist taotletakse, tema elukoht;

3) andmed eelmiste ühe kuni kolme aasta sportlike saavutuste kohta (võistlused ja saavutatud tulemused, saavutatud kohad);

4) jooksva aasta treening- ja võistlusplaan ning eelarve;

5) taotletava sporditoetuse suurus.

(7) Toetuse andmise otsustab ja väljamaksmise tingimused määrab vallavalitsus spordikomisjoni ettepaneku alusel hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vallaeelarve vastuvõtmist, kuid mitte enne 1. märtsi.

(1) Ravimitoetust makstakse retseptiravimite ostmiseks lapsele, puudega inimesele (välja arvatud puudega vanaduspensionärile) ja töövõimetuspensionärile, kes põeb pikaajalist või kroonilist haigust ja on valla elanik.

(2) Ravimitoetuse suurus kalendriaastas ei või ületada 0,6-kordset toimetulekupiiri.

(3) Ravimitoetuse määramiseks peab toetuse taotleja või tema eestkostja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotlusele tuleb lisada ravimite ostmist tõendav kuludokument.

(4) Ravimitoetuse maksmise aluseks on sotsiaaltöötaja otsus. Ravimitoetuse maksmist lõikes 2 sätestatust suuremas ulatuses saab otsustada vallavalitsus.

(1) Sotsiaalteenuse toetust makstakse keskmise, raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate sotsiaalteenuste osutamiseks tingimusel, et lapse ja lapsevanema elukoht asub Nissi vallas.

(2) Sotsiaalteenuse toetust makstakse järgmiste sotsiaalteenuste osutamiseks

1) sotsiaaltransport;

2) isiklik abistaja või tugiisik;

3) psühholoog;

4) logopeed;

5) füsioteraapia;

6) ratsutamisteraapia;

7) muu rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teraapia;

8) massaaž;

9) ujumine;

10) intervallhoid;

11) laager;

12) koolitus;

13) abi- ja tugivahendite soetamine;

14) eluruumide kohandamine;

15) muu teenus, mis soodustab raske või sügava puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut.

(3) Sotsiaalteenuse toetuse määramist kalendriaastas seitsmekordsest toimetulekupiirist suuremas ulatuses saab otsustada vallavolikogu.

(4) Sotsiaalteenuse toetuse saamiseks peab toetuse taotleja või tema eestkostja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata sotsiaalteenuse maksumus ja see, kas soovitakse, et vallavalitsus kannaks toetuse esitatava arve alusel üle teenuse osutajale või maksaks selle välja taotlejale. Viimasel juhul tuleb taotlusele lisada kuludokument.

(5) Sotsiaalteenuse toetuse maksmiseks võib vallavalitsus kasutada muude vahendite kõrval ka riigieelarvest toetusfondi kaudu eraldatavaid vahendeid.

(6) Kui teenust saaval lapsel on rehabilitatsiooniplaani alusel eraldatud rahalised vahendid kasutatud ning teenuse lisavajadus säilib, siis jätkab vallavalitsus vastavalt eelarves olevatele selleks ettenähtud vahenditele teenuse rahastamist. Suurema teenusevajaduse korral eraldab vallavalitsus vastavalt riigieelarvest raske ja sügava puudega laste arvule eraldatud kindla piirsumma ulatuses lisatoetust. Teenuse lisavajaduse korral on lapsevanema omaosaluseks kuni 20% teenuse hinnast.

(1) Hooldekodutoetust makstakse vanuri ja puudega isiku (edaspidi hoolduse vajaja) üldhooldekodus (edaspidi hooldekodu) hooldamiseks, kui

1) ta on suunatud vallavalitsuse poolt hooldekodusse hooldamisele, samuti juhul, kui ta on läinud või paigutatud hooldekodusse ilma vallavalitsuse suunamiseta ja vallavalitsus on hinnanud tema hooldekodus hooldamise vajaduse tõendatuks (hooldamise vajadust tuleb seejuures hinnata samas korras nagu hooldekodusse suunamisel);

2) tema elukoht asub Nissi vallas;

3) tal omal puuduvad vahendid (sh kinnisvara) hooldekodu teenuse eest (hooldustasu) tasumiseks;

4) puuduvad isikud, kellel on hoolduse vajaja suhtes ülalpidamiskohustus või ei ole neilt võimalik ülalpidamist (elatist) saada;

5) ta ise osaleb hooldekodu teenuse eest tasumisel vastavalt oma võimalustele.

Hoolduse vajaja peab hooldekodutoetuse saamiseks vastama kõigile nimetatud tingimustele. Hoolduse vajaja vastavust kõigile nimetatud tingimustele kontrollitakse kogu toetuse maksmise perioodil. Kui hoolduse vajajal on olemas tema suhtes ülalpidamiskohustusega isikud, siis tuleb regulaarselt (vähemalt korra aastas) hinnata ka nende võimet ülalpidamiskohustust täita.

(2) Hooldekodutoetuse suuruseks on hooldekodu teenuse maksumus (hooldustasu), millest on maha arvatud hoolduse vajaja ja tema suhtes ülalpidamiskohustusega isikute kanda jääv osa.

(3) Hooldust vajava isiku või tema suhtes ülalpidamiskohustusega isiku(te) varandusliku seisundi paranedes, sealhulgas hooldust vajava isiku vanaduspensioni ja/või puudega inimese sotsiaaltoetuse suurenedes võib määratud hooldekodutoetust vähendada. Hooldust vajava isiku või tema suhtes ülalpidamiskohustusega isiku(te) varandusliku seisukorra halvenedes võib hooldekodutoetust ka suurendada.

(4) Hooldekodutoetuse saamiseks peab hooldust vajav isik või tema esindaja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb ära näidata kõik isikud, kellel on hooldust vajava isiku suhtes seadusest või lepingust tulenev ülalpidamiskohustus, nende aadressid ja sidevahendid, samuti muud olulist tähtsust omavad asjaolud.

(5) Hooldekodutoetuse maksmine toimub vallavalitsuse korralduse ja hooldekodu poolt esitatud arve või toetuse saaja poolt esitatud kuludokumendi alusel.

(1) Erihoolekandeteenuse toetust makstakse keskmise, raske või sügava puudega valla elanikule igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks, kui vastavat teenust riigieelarvest ei rahastata või rahastatakse ainult osaliselt ning erihoolekandeteenust saama õigustatud isikul (edaspidi teenuse vajaja) endal ja tema suhtes ülalpidamiskohustust omavatel isikutel puuduvad vahendid teenuse eest tasumiseks. Isikut käsitatakse teenuse vajajana, kui teenuse vajadus tuleneb isikule koostatud rehabilitatsiooniplaanist.

(2) Erihoolekandeteenuse toetuse suuruseks on kuni 250 (kakssada viiskümmend) eurot kalendrikuus. Toetuse maksmist suuremas ulatuses saab vallavalitsus otsustada vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

(3) Erihoolekandeteenuse toetuse määramiseks peab teenuse vajaja või tema seaduslik esindaja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb ära näidata kõik isikud, kellel on teenuse vajaja suhtes seadusest või lepingust tulenev ülalpidamiskohustus, nende aadressid ja sidevahendid, samuti muud olulist tähtsust omavad asjaolud. Kui avalduse esitab teenuse vajaja seaduslik esindaja, peab sellele olema lisatud teenuse vajaja kirjalik nõusolek, kui seadusest ei tulene teisiti.

(4) Erihoolekandeteenuse toetust teenuse vajajale või tema seaduslikule esindajale välja ei maksta, vaid toetuse ulatuses tasutakse erihoolekandeteenuse eest selle osutajale.

(1) Matusetoetust makstakse valla elaniku surma korral tema matuse korraldamiseks.

(2) Matusetoetuse suuruseks on 200 (kakssada) eurot.

(3) Matusetoetust makstakse matusekorraldajale. Matusekorraldaja on käesoleva paragrahvi mõttes isik, kes kannab matuse korraldamise kulud. Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud.

(4) Matusetoetuse saamiseks peab matusekorraldaja esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse (lisa 2). Taotluses peab toetuse taotleja kinnitama matusekorraldajaks olemist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud suuruses matusetoetuse maksmise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus ja surmatõendi koopia.

(1) Erakorralist toetust makstakse valla elanikule tema toetamiseks

1) tulekahju või loodusõnnetuste poolt põhjustatud kulutuste kandmisel;

2) muudel (määruse §-des 4–17 loetlemata) põhjendatud juhtudel.

(2) Erakorralise toetuse suuruseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtudel on kuni 640 (kuussada nelikümmend) eurot. Suurema toetuse maksmist saab otsustada vallavolikogu.

(3) Erakorralise toetuse suuruseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtudel on kuni kolmekordne toimetulekupiir kalendriaastas. Suurema toetuse maksmist saab otsustada vallavolikogu.

(4) Erakorraline toetus ei saa olla perioodiliselt makstav toetus.

(5) Erakorralise toetuse saamiseks peab toetuse taotleja või tema seaduslik esindaja esitama vallavalitsusele motiveeritud taotluse.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]