Kaarma Vallavolikogu — Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kehtestamine — RT IV, 2014, 4

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 31 ja vastavalt planeerimisseadusele § 8 lg 2 p 1, § 10 lg 4, § 12 lg 1 algatati Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (edaspidi ÜhP vastavas käändes) Kuressaare Linnavolikogu 24.09.2009 otsusega nr 45 ja Kaarma Vallavolikogu 23.09.2009 otsusega nr 68. Paralleelselt ÜhP algatamisega algatati Kuressaare Linnavalitsuse 29.09.2009 korraldusega nr 561 ja Kaarma Vallavalitsuse 24.09. 2009 korraldusega nr 442 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

Ruumiline areng kompaktsel territooriumil nagu seda on Kuressaare linn ja linna ümbrus, eeldab administratiivpiiride ülest käsitlust nii teenuste kui ka maakasutuspõhimõtete arendamisel. ÜhP ala hõlmab Kuressaare linna, Keskranna küla, Mändjala küla, Nasva alevikku, Laheküla küla, Unimäe küla, Sikassaare küla Upa küla, Mõisaküla küla, Lilbi küla, Paimala küla, Vaivere küla, Praakli küla, Vatsküla küla, Kasti küla, Muratsi küla ja Kudjape alevikku. Ala kogupindala on 10 520 ha, sellest Kaarma valla administratiivpiiridesse jääb 9025 ha. Ülejäänud valla territooriumi osal kehtib üldplaneering, mis on kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 07. juuli 2010 määrusega nr 9. ÜhP lühike tutvustus. ÜhP koostamise eesmärk oli tulenevalt planeerimisseadusest ruumilise arengu põhimõtete ning maakasutus- ja ehitustingimuste määramine Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi alal. OÜ Hendrikso & Ko ja OÜ Consultare ekspertrühma poolt koostatud KSH käigus analüüsiti planeeringulahendusega kaasneda võivaid mõjusid nii looduslikule kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning on pakutud välja leevendavad meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. KSH aruanne sai Keskkonnaameti heakskiidu vastavasisulise kirjaga 12.05.2011 nr HLS 6-5/11/15295-2; seiremeetmeid ei määratud kuna ÜhP-ga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne KSH aruande kohaselt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. ÜhP peab tagama planeeringuala edasise tasakaalustatud arengu ja ühiskonnaliikmete parima võimaliku elukeskkonna; selle ülesandeks on kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga. Kaarma valla territooriumil võib ehitussurve põhjal jagada kaheks - põhja- ja lõunaosaks. Kuressaare linna ja Kaarma valla ühine kontaktvööndi ühisplaneering keskendub aktiivsema ehitussurvega valla lõunaosale. ÜhP koostamise käigus lisaks varem koostatud uuringutele teostati alljärgnevaid alusuuringuid: roheline võrgustik, vaadete analüüs ja maastikuanalüüs; linnaruumi tajumise, kasutamise ning kohaliku identiteeti kajastavate väärtuste uuring; kavandatava planeerimislahenduse (planeeringulahenduste erinevate variantide) elluviimise mõju hindamine omavalitsuste jätkusuutlikkusele ning omavalitsuse eelarvele; liiklusuuring; kergliikluse täpsustatud uuring. Uuringu tulemustega sai eelnevalt tutvuda veebiaadressil: kodukoht.kuressaare.ee. 22.02.2010 toimus Kuressaare Linnavalitsuse II korruse saalis (Tallinna tn 10) Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu KSH programmi tutvustav arutelu. 23.02.2010 ja 03.08.2010 toimusid Kuressaare Linnavalitsuse II korruse saalis ÜhP planeeringupäevad, kus tutvustati uuringute tulemusi ja planeeringu eskiislahendusi. Rohelise võrgustiku uuringu eesmärk oli anda soovitused Kuressaare linna ümbruses sellise rohelise võrgustiku kujundamiseks, mis eelkõige tagaks väärtuslike loodusmaastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse, sealhulgas säilitades isendite rännete ning looduslike liikide levilate laienemiseks.. Rohelise võrgustiku uuring täpsustas ja konkretiseeris Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” käsitletud rohelise võrgustiku alasid. Nimetatud rohevõrgustiku täpsustatud koridori alad on kohati langenud kokku aladega, kus on koostamise lõppjärgus olevad detailplaneeringud: Mändjala külas Kiili, Tihase ja Käo ning Uku kinnistute detailplaneeringud, Muratsi külas Kaasiku, Männiranna, Rohumäe ja Liivavälja kinnistute detailplaneeringud. Nimetatud kinnistute detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute rajamiseks. ÜhP koostamise käigus on üheks oluliseks momendiks olnud kavandatava planeerimislahenduse (planeerimislahenduste erinevate variantide) elluviimise mõju hindamine omavalitsuse jätkusuutlikkusele ning eelarvele. ÜhP planeerimislahenduses on käsitletud kahte alternatiivvarianti- kavandatu ideaalsituatsioonis realiseerub maksimumvariandis ja varianti, kus kavandatu realiseerub lähtudes realistlikust rahvastikuprognoosist. Kui kõik algatatud detailplaneeringuga ja kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud eluasemekohtade arv saaks elanike poolt asustatud siis eelduslikult peaks valla elanike arv suurenema maksimaalselt aastaks 2020 ca 4000 elaniku võrra (alternatiivvariant 2) või juhul kui realiseeruvad ainult kehtestatud detailplaneeringud, siis prognoositav elanike arvu kasv oleks ca 2400. Selline rahvastiku lisandumine ei ole tõenäoline. Planeeritud eluasemekohtade arv võrdluses tegelikkuses kerkivate elamutega osundab, et vallas on jõutud üleplaneerimiseni. Seega on ÜhP ülesehitus maade reserveerimisel konservatiivne, lähtudes pigem olemasolevate ressursside paremast kasutamisest kui uute alade ekstensiivsest kasutusele võtmisest. Kuressaare linna lähiümbrus on suuresti tänu hajuvale asustusstruktuurile rohevõrgustiku toimimise seisukohalt konfliktala. Seetõttu on mõistlik hajaasustust piirata, soosida ehitamist külades ja selleks ette nähtud uuselamupiirkondades ning püüda tagada loodusmaastike terviklikkus. ÜhP planeerimislahenduse ja KSH aruande avalik väljapanek ning avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete lahendamine. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega oli avalikul väljapanekul 11.02.-11.03.2011, mille jooksul oli igaühel võimalik tutvuda planeeringu materjalide ja KSH aruandega ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Materjalidega oli võimalik tutvuda Kuressaare linna ja Kaarma valla veebis – www.kuressaare.ee, www.kaarma.ee, Linnavalitsuse (Tallinna tn 10 ) I korruse fuajee infostendil; Kaarma Vallavalitsuses (Marientali tee 27) sekretäri infolauas ja kultuurikeskuse (Tallinna tn 6) fuajees. Avalikul väljapanekul ettepanekute ja vastuväidete esitajateks Kaarma valla halduspiiridesse jääva ÜhP osas olid Alverand OÜ, Keskkonnaamet, Roland Kallasmaa, Maie Soom, Amina OÜ, Hillar Lipp, OÜ Biladre ja Ermeesia OÜ. 1. Alverand OÜ esitas vastuväite ÜhP-le 10.03.2011 ja mille sisu seisnes selles, et on tehtud Mändjala küla Tihase ja Käo kinnistute soetamiseks ja väärtustamiseks olulisi investeeringuid ning ÜhP näeb ette Tihase ja Käo kinnistutel rohevõrgustiku alana, kus on uute hoonete rajamine välistatud. Juhindudes eeltoodust saame arvestada, et kohalik omavalitsus soovib antud ala käsitleda Looduskaitseseaduse § 2 toodud põhimõtete järgi. Alverand OÜ on valmis pidama läbirääkimisi kohaliku omavalitsusega nimetatud kinnistute võõrandamiseks või muuviisiliseks hüvitamiseks. Kaarma Vallavalitsus oma 31.03.2011 vastuskirjas nr 7-1.2/371-1 on kokkuvõtvas osas selgitatud ÜhP koostamise põhimõtteid ja ning selle koostamise aluseks läbiviidud alusuuringuid. Mändjala küla Tihase ja Käo kinnistud jäävad rohevõrgustiku koridori alale ja maakasutuse juhtfunktsiooniks on haljasmaa. ÜhP seletuskirja on täpsustatud haljasmaa maakasutustingimuste osas - rohevõrgustiku koridori alale saab ehitada haljasmaale omistatud maakasutustingimusi silmas pidades juhul kui alaline juurdepääs katastriüksusele on tagatud olemasolevalt teelt Teeseaduse mõistes. Selline kompromiss väldib uute teede, kui rohevõrgustiku struktuuri lõhkuvate joonobjektide rajamist kuid ei välista ehitustegevust Käo ja Tihase kinnistul täiel määral. Tihase ja Käo kinnistute detailplaneeringule riiklike kooskõlastajate vajaduse määramisel Saare maavanem oma 24.09.2008 kirjas nr 9-9/ 1630 juhtis tähelepanu asjaolule, et Tihase ja Käo kinnistute detailplaneeringuga kavandatu on käsitletav kui kompaktse hoonestusega ala. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud Saare maavanema 28.04.2008.a. korraldusega nr 474) kohaselt asuvad Tihase ja Käo kinnistud maakonna teemaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alal ning kompaktse hoonestusega alade asukohavalik rohelises võrgustikus toimub ainult üldplaneeringu alusel. Alverand OÜ omandas Tihase ja Käo kinnistud 28.01.2009.a., seega kinnistute soetamisel pidi teada olema, et suuremahuline elamuarendus võib seal olla piiratud ja ei saa eeldada, et valla üldplaneeringuga (antud juhul ÜhP-ga) määratakse ala kompaktse hoonestusega elamualaks. Saare maavanem ÜhP järelevalve menetluse käigus (20.06.2011 kiri nr 12-2/621) on leidnud, et Alverand OÜ vastuväite osas Kaarma Vallavalitsus kaalutlusõigust teostades võimalikult arvestanud teadaolevaid asjaolusid ja huvisid ning erinevate huvide kaalumine on teostatud ratsionaalselt. 2. Keskkonnaamet oma 04.03.2011 kirjaga nr HLS 6-5/11/5276-2 on teinud ettepaneku ÜhP täiendamiseks ehituskeeluvööndi vähendamise osas Nasva alevikus, Mändjala külas ja Muratsi külas. Keskkonnaamet leidis, et kuna üldplaneeringut ei ole ÜhP alal kehtestatud (Keskkonnaameti nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks oli antud 25.03.2010 kirjaga nr HLS 14-9/24277-8 valla üldplaneeringu eelnõu raames) ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole jõustunud, tuleb ÜhP seletuskirjas ehituskeeluvööndi laiuse vähendamise kohta ja ulatust täpsemalt kirjeldada. Keskkonnaamet 30.12.2011 kirja nr HLS 14-9/11/17065-4 punktides 6-8 Kuressaare Linnavalitsusele on märkinud, et Kaarma valla haldusterritooriumil taotletud ehituskeeluvööndi vähendamist kahel rannikulõigul ja Nasva jõe kaldalõigul on antud nõusolek 25.03.2010 kirjaga nr HLS 14-9/10/24277-8, mistõttu käesolevas kirjas kaalutlusi ei korrata. ÜhP seletuskirja on täiendatud ehituskeeluvööndi vähendamise koha ja ulatuse osas leheküljel 84. 3. Roland Kallasmaa poolt esitatud teave e-kirjaga 08.03.2011, Maie Soom poolt esitatud küsimus e-kirjaga 28.02.2011 ning Hillar Lipp poolt esitatud arvamused e-kirjaga 01.03.2011 on leidnud lahendused avaliku arutelu käigus ning Kaarma Vallavalitsuse poolt esitatud vastuskirjades antud selgituste näol. 4. Ermeesia OÜ esitas vastuväite e-kirjaga (reg.11.03.2011 nr 7-1.2/372), millega ei nõustuta Laheküla külas Teedevahe maaüksusele (katastritunnus 34801:005:0137) näidatud kitsendustega (roheala ja veekaitse piirangud). Selgitatakse, et OÜ Ermeesia ostis selle maatüki eesmärgiga muuta see ärimaaks ning ostmise ajal kui ka praegusel momendil ei ole seda plaani välistavat piirangut. Kaarma Vallavalitsuse 29.03.2011 kirjas nr 7-1.2/372-1 selgitati, et kinnistu soetamise ajal kehtisid seadusjärgsed piirangud (riigiteede teekaitsevööndid ja elektriliinide kaitsevööndid). Samuti on ÜhP-s aluseks võetud AS Maves poolt 2008 aastal koostatud töö „Kuressaare linna ühisveevärgi veehaardele veehoiuala moodustamine”, milles on tehtud ettepanek puurkaevule nr 8677 sanitaarkaitseala laiendamiseks 50 m-lt 200 m-le ning lisaks sanitaarkaitsealale moodustada veehoiuala veehaarde vee kvaliteedi kaitseks ja pikaajaliseks säilitamiseks. Puurkaevule suurema sanitaarkaitseala ja veehoiuala moodustamine on avalikest huvidest lähtuv ning seetõttu vallavalitsus ei pidanud võimalikuks OÜ Ermeesia poolt esitatud vastuväidet arvestada. OÜ Ermeesia ei nõustunud eelpool toodud Kaarma Vallavalitsuse seisukohtadega. Vastavalt Saare maavanema juures 30.05.2011 toimunud ÜhP järelevalve menetlemise korras osapoolte ärakuulamisel selgitas OÜ Ermeesia esindaja Raivo Kaseorg, et AS-i Kuressaare Veevärk esindajatega kohtumisel saavutati kokkulepe sanitaarkaitsealast ja veehoiualast tulevate piirangute arvestamisel kinnistule ehitusõiguse määramisel. Ärakuulamisel saavutati kokkulepe ka rohelise võrgustiku osas, et OÜ-l Ermeesia on võimalik rajada üks ärimaa sihtotstarbega krunt vastavalt haljasmaale omistatud maakasutustingimustele ja juhul, kui loodavale katastriüksusele on tagatud alaline juurdepääs olemasolevalt teelt Teeseaduse mõistes. Seega vastuväide sai sellega lahenduse. 5. OÜ Amina esitas vastuväited ja ettepanekud 10.03.2011 kirjaga nr 7-1.2/360 Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringu ja KSH aruande kohta. Oma kirjas teeb OÜ Amina ettepaneku eemaldada ÜhP-s rohelise võrgustiku piirang Muratsi külas Kaasiku, Männiranna ning Rohumäe kinnistutelt ning reserveerida vastavalt koostamisel olevale detailplaneeringule Kaasiku, Rohumäe, Männiranna ja Liivavälja kinnistute planeeritavaks maakasutuseks elamumaa funktsioon põhjendades sellega, et KSH aruandes ega ÜhP-s ei ole piisavalt analüüsitud ega põhjendatud rohelise võrgustiku määramist Kaasiku, Männiranna ja Rohumäe kinnistutele. Kaarma Vallavalitsus on 31.03.2011 vastuskirja nr 7-1.2/360-1 kokkuvõtvas osas selgitanud, et planeeritavad Kaasiku, Männiranna, Rohumäe ja Liivavälja kinnistud jäävad 2/3 osas rohevõrgustiku koridori alale. Alale on määratud haljasmaa funktsioon. ÜhP seletuskirja on tehtud täpsustused haljasmaa maakasutustingimuste osas. Rohevõrgustiku koridori aladel saab ehitada haljasmaale omistatud maakasutustingimusi silmas pidades juhul kui alaline juurdepääs katastriüksusele on tagatud olemasolevalt teelt Teeseaduse mõistes. Selline kompromiss väldib uute teede, kui rohevõrgustiku struktuuri lõhkuvate joonobjektide rajamist, kuid ei välista ehitustegevust kinnistutel täiel määral. Vastuskirjas OÜ-le Amina on Kaarma Vallavalitsus selgitatud, et ÜhP-s on analüüsitud võimalikke arengustsenaariume tuginedes aset leidnud muutustele maakasutusele ning piirkonnas laiemalt toimuvatele protsessidele on ÜhP planeeringulahendus üles ehitatud pigem konservatiivsest arenguteest lähtudes. Saare maavanema juures ÜhP järelevalvemenetluse korras ärakuulamisel jäi OÜ Amina oma vastuväites esitatud seisukohtade juurde rohevõrgustiku määramise osas eelpool nimetatud kinnistutele. Kaasiku, Männiranna ja Rohumäe kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa ning ÜhP ei piira maa kasutamist senisel sihtotstarbel. Liivavälja kinnistu on 100 % ulatuses ja Rohumäe kinnistu on ca 50 % ulatuses rohevõrgustiku koridori alalt väljas. Nimetatud kinnistutel on võimalik saada ehitusõigus haljasmaa maakasutustingimuste alusel. Ülejäänud Kaasiku, Männiranna ja ca 50 % ulatuses Rohumäe kinnistul võib ehitada lähtudes rohelise võrgustiku koridorist tulenevaid erisusi. Vastuväites on juhitud tähelepanu asjaolule, et liikudes Kaasiku, Männiranna ja Rohumäe kinnistutelt lõuna suunas (suunas üle Muratsi sadama tee), siis roheline võrgustik katkeb ning puudub ühendus rohevõrgustiku koridoride vahel. See ei võimalda erinevatel liikidel liikuda ühelt alalt teisele. ÜhP seletuskirja peatükis 3.9 „Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine” on antud selgitus selle kohta, kus rohelise võrgustiku sidusus jääb nõrgaks. Neid kohti on täiendatud metsatukkade või muude looduslikus seisundis aladega ehk nn. astmelaudadega (piirangute kaardi olulisel suurendamisel on olukord märgatav). Saare maavanem ÜhP järelevalve menetluse korras on oma 26.10.2011 kirjas nr 12-2/621-2 leidnud, et OÜ Amina vastuväite osas on Kaarma Vallavalitsus kaalutlusõigust teostades võimalikult arvestanud teadaolevaid asjaolusid ja huvisid ning erinevate huvide kaalumine on teostatud ratsionaalselt. 6. OÜ Biladre esitas 11.03.2011 Kaarma Vallavalitsusele vastuväited ja ettepanekud ÜhP planeerimislahendusele ja KSH aruandele. OÜ Biladre olulisemaid vastuväiteid on mittenõustumine Muratsi külas temale kuuluvatele Kolde, Koldevälja, Kadakaoksa, Kalda ja Rannavälja kinnistutele planeeritava maakasutusettepanekuga ning tehakse ettepanek nimetatud kinnistutele reserveerida elamuala. Kaarma Vallavalitsus on oma 31.03.2011 vastuskirjas nr 7-1.2/366-1 selgitanud, et Planeerimisseaduse § 8 lõikele 3 on üldplaneeringute ülesandeks valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Eelpool toodud ülesannete – eelkõige ruumilise arengu suunamisel, aga ka teenuste pakkumise püsiva jätkusuutlikkuse tagamisel saab omavalitsus tugineda käsitletaval alal aset leidnud muutustele maakasutuses ning piirkonnas laiemalt toimuvatele protsessidele. Analüüsides võimalikke arengustsenaariume on ÜhP planeerimislahendus üles ehitatud alalhoidlikult lähtudes pigem konservatiivsest arenguteest. OÜ Biladre poolt kavandatav suurarendus näeb ette eluasemekohti 87-le leibkonnale ning selle arenduse elluviimisel Muratsi küla elanike arv peaks suurenema ca 348 inimese võrra (arvestades keskmise pere suuruseks 4 inimest). Muratsi külas elas seisuga 01.01.2010 152 inimest. Siit lähtuvalt tuleb kohalikul omavalitsusel olulisel määral panustada tehnilise infrastruktuuri parendamisse, liiklusohutuse suurendamisse eeldatavalt kahekordistuva liikumismahtudega ja hilisemasse hooldusse, vajaduse ilmnemisel sotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamisse kohapeal. Praegu Kaarma vallas kehtestatud detailplaneeringutega on nähtud elamisvõimaluse loomine ca 2400 uuele elanikule. Selline elanike arvu lisandumine tuginedes senisele rahvastiku kasvu statistikale ei ole tõenäoline. 08. septembril 2009 toimus OÜ Biladre poolt eskiisi tutvustus Muratsi küla kogukonnale. Eskiisi tutvustaval avalikul arutelul on arendaja esindaja Toomas Uibo poolt pakutud kruntide arvuks orienteeruvalt 40-60 olenevalt planeerimislahendusest. Keskmiseks krundi suuruseks oleks kujunenud 7000 m2. Käesolevaks ajaks on esitatud eskiislahendused 87 elamukrundiga, mis on oluliselt suurem kui eskiisi tutvustaval avalikul arutelul 08.09.2009 pakutud. Samas leiame, et OÜ Biladre ei ole piisavalt esitanud veenvaid materjale pereelamuala kaardile kandmiseks sh planeeringu elluviimisega kaasnevat halduskulu omavalitsusele. Ala juhtotstarbeks on ÜhP-s määratud haljasmaa, välistamata samas kinnistutel ehitusõigust. Eelnevat silmas pidades on ÜhP seletuskirja peatükki 4.5 „Ühisplaneeringu elluviimine” täiendatud lõiguga järgmises sõnastuses: „Arendust ja ehitustegevust suunatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt läbi detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste. Arendustegevuses läbi üksikute detailplaneeringute on kohustuslik arvestada kehtestatud ühisplaneeringuga sätestatud arengusuundi. Kui ühisplaneeringu kehtivusajal peetakse vajalikuks suuremate tervikalade planeerimist ühisplaneeringus erineval eesmärgil, tuleb planeeringu koosseisus esitada põhjendused kavatsetava planeeringulahenduse elluviimise otstarbekuse kohta ühisplaneeringu metoodikaga samadel alustel analüüsides mh. kavandatavate funktsioonide ja seotud infrastruktuuri hilisemat halduskulu omavalitsusele”. Kõnealuste kinnistute senist maakasutust ÜhP-ga ei piirata ning nimetatud kinnistute detailplaneeringu menetlemist jätkatakse. Saare maavanem ÜhP järelevalve menetluse korras 26.10.2011 antud kirjalikus seisukohas nr 12-2/621-2 on leidnud, et Kaarma Vallavalitsus kaalutlusõigust teostades võimalikult arvestanud teadaolevaid asjaolusid ja huvisid ning erinevate huvide kaalumine on teostatud ratsionaalselt. Lähtudes Planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2, lg 3 ja lg 6 on maavanem 26.10.2011 kirjaga nr 12-2/621-2 andnud heakskiidu Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule. Peale Saare maavanema poolt antud heakskiitu ÜhP-le on Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ esitanud 14.11.2011 Kaarma Vallavalitsusele oma seisukoha Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kohta. Oma kirjas leitakse, et koostatud ÜhP ei vasta planeerimisseadusele ning üldplaneering ei saa täita oma eesmärki. Tehakse ettepanek ÜhP seletuskirja punkti 3.2 alapealkirjaga „Muratsi kant” lisada täpsustused järgmise sõnastusega: 1. „Arvestades linnalähedast olukorda, kujuneb lõplik asustusmuster detailplaneeringute tulemusena, pidades silmas menetluste käigus elanikkonna vajaduste ja eelistuste täpsemat väljaselgitamist ja tasakaalustatud arvestamist” 2. punkti 4.3 tabeli „Maakasutuse juhtotstarbed” ossa „Pereelamute ala” lisada selgitus järgmise tekstiga: „Muratsi poolsaare Muratsi sadama teest läänesuunal asuvat ala (sh Kalda, Rannavälja, Kadakaoksa, Koldevälja ja Kolde kinnistud) käsitletakse pereelamute alana, mille ehitusõigus lahendatakse detailplaneeringuga”. Kaarma Vallavalitsus on 08.12.2011 toimunud istungil arutanud Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ poolt esitatud avaldust ning leidis, et avalduses tehtud ettepanekutele annab seisukoha Kaarma Vallavolikogu ühisplaneeringu kehtestamise otsuse menetluses. Kaarma Vallavalitsus on vastanud Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ 14.11.2011 esitatud avaldusele 09. detsembril 2011.a. Vallavolikogu kaalutlused Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüro OÜ seisukohtadele ja ettepanekutele. Eelpool nimetatud seisukoht ja ettepanekud on esitatud ajal, mil ÜhP oli läbinud Saare maavanema juures järelevalvemenetluse ning maavanem andis 26.10.2011 kirjaga nr 12-2/621-2 heakskiidu Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule. Ettepanekuid ja vastuväiteid võib iga isik esitada vastavalt planeerimisseaduse § 16 lg 8 planeeringu koostamise ajal ja planeerimisseaduse § 20 lg 1 planeeringu avaliku väljapaneku ajal. Lähtudes eelnenust on ettepanekute ja vastuväidete esitamise aeg planeeringule möödunud ning analüüsides ettepanekute olulisust saab selle üle otsustada vallavolikogu ühisplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuses. Ühisplaneeringu seletuskirja peatükki 4.5 on viidud sisse täiendus (kirjeldatud eespool), mis kattub Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ poolt kirjas punkti 1 ettepanekuga. Ettepaneku teises punktis tehtud ettepanek Muratsi poolsaarel Muratsi sadama teest läänesuunal asuva ala käsitlemist pereelamualana ÜhP seletuskirja tasemel on vastuolus planeerimisseaduse § 2 lg 1 toodud planeeringu mõiste selgitusele. „Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument . Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku”. Järelikult tuleks pereelamuala kanda ka ÜhP maakasutuskaardile. Selline toiming on planeeringu põhilahenduse muutmine, mis omakorda eeldaks menetlusprotsessi tagasi pööramist, uut avalikku väljapanekut ning õigust igal ühel esitada veelkord ettepanekuid ja vastuväiteid. 11.02.- 11.03.2011 toimunud ÜhP ja KSH aruande avaliku väljapaneku ajal ei esitatud teistelt isikutelt Muratsi külas Muratsi sadama teest läänesuunal peale OÜ Biladre omanduses olevate kinnistutest suurema ala määramiseks pereelamualaks. ÜhP eelnõu seletuskirja punkti 4.5.2 on kogu Muratsi küla piirkond detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ning ÜhP seletuskirja punkti 4.5 kohaselt läbi detailplaneeringu koostamise on võimalik määrata ehitusõigus Kalda, Rannavälja, Kadakaoksa, Koldevälja ja Kolde kinnistutele. Leiame, et Raidla Lejins & Norcous poolt tehtud ettepaneku punkti 2 – pereelamuala määramist eelpool nimetatud alale enam arvesse võtta ei saa. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 31, Planeerimisseaduse § 8 lõike 1 ja 2, § 24 lõike 3 ja Kaarma Vallavolikogu 23. novembri 2011 määrusega nr 10 kinnitatud Kaarma vallaehitusmääruse§ 2 lõikele 4 ja Saare maavanema 26.10.2011 kirja nr 12-2/621-2 KAARMA VALLAVOLIKOGU määrab: 1. Kehtestada Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering Kaarma valla haldusterritooriumi osas vastavalt lisatud toimikule ja kaardimaterjalile. 2. Avaldada teade Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes „Saarte Hääl” ja „Meie Maa” ning valla kodulehel aadressil: www.kaarma.ee. 3. Käesolev määrus jõustub 30. jaanuaril 2012. 4. Käesoleva määruse võib vaidlustada Haldusmenetluse seaduses (§ 71-77) või Halduskohtumenetluse seadustikus § 46 sätestatud tähtaegadel ja korras.