Paldiski linna kaevetööde eeskiri

Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde korraldamist Paldiski linnas ning on kohustuslik täitmiseks kõikidele isikutele, kes Paldiski linna haldusterritooriumil teostavad kaevetöid või teevad mullatöid.

Eeskirja sätteid ei kohaldata

1) kaevetööl eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele või avalikku kasutusse kuuluvaid tehnovõrke. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul;

2) veel kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu tehnovõrke ja –rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga;

3) kui kaevetööd kaasnevad ehitamisega ehitusseaduse tähenduses, ei ole kaeveluba nõutav ehitusloaga reguleeritud kaevetöödele, va tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamisel;

4) tööde teostamisel surnuaedades või territooriumi(de)l, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega.

Kaevetööde all mõistetakse käesolevas eeskirjas

1) süvendi kaevamist sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;

2) tööd, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes;

3) puude istutamist või väljajuurimist;

Kaevetööde teostaja all mõistetakse käesolevas eeskirjas isikut, kes teeb kaevetöid vastavalt eeskirja § 3.

Avariiline kaevetöö on kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu.

Kaeveloa avaldus on vormikohane blankett, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö tegija poolt Paldiski Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus).

Kaeveluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja.

Taastamistööde kalkulatsioon on tänava, haljasala vms. taastamiseks vajalike rahaliste vahendite vajaduse arvutus vastavalt eeskirja § 38 kirjeldatule.

Kaevetöö on lubatud teostada kaeveloa alusel. Kaeveloa vormistamata jätmisel loetakse kaevetöö omavoliliseks. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseaduse mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või kirjalik nõusolek.

Ehitusgeoloogilisi töid teostatakse kooskõlas ehitusseadusega. Ehitusgeoloogilisteks töödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada see koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude või šahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse kaeveloa lõpetamisel ja säilitatakse linnavalitsuse arhiivis.

Kaevetöö tuleb teostada parima võimaliku tehnoloogiaga lühima aja jooksul ja teekatet vähimal kahjustaval viisil (võimalusel kinnisel meetodil). Tehnovõrkude ristumisel asfaltkattega teedel tuleb eelistada tööd tänavakatet lõhkumata (manteltorude läbisurumine, horisontaalne puurimine ja muud viisid).

Linna omandisse kuuluvatel avaliku kasutusega tänavatel ja avalikuks kasutamiseks määratud erateedel on kolme aasta jooksul pärast uue asfaltbetoonkatte ehitamist kaevetööd üldjuhul keelatud. Erandid on lubatud tehnovõrkude avarii – ja ulatuslike trassiehitustööde korral.

Kaevetöödega lõhutud teekatete taastamise korraldab kaevetööde teostaja omal kulul kohustudes tee taastamisel kinni pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Juhul, kui soovitakse muuta teekatte tüüpi, tuleb see eelnevalt kooskõlastada linnavalitsusega.

Kaevetöö teostaja vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist ehk kaevetööde loa talongile märgitud reaalset tööde lõpetamise aega. Mittekvaliteetne töö likvideeritakse töö teostaja poolt ja kulul. Ajutise taastamise korral hoiab teekatet korras kaevetöö teostaja tagades häireteta ja ohutu liikluse. Eraõiguslike isikute omandis olevatel maaaladel võivad maaomanik ja kaevetöö tegija kaevekoha taastamise või korrashoiu osas kokku leppida ka teisiti.

Kaeveloa avalduse ja kaeveloa vormi kinnitab linnavalitsus.

Kaeveloa vormistab ning väljastab linnavalitsus 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kaeveloa taotleja poolt eeskirja nõuete kohase kaeveloa taotluse esitamise päevast.

Kaeveloa saamiseks peab loa taotleja esitama linnavalitsusele järgmised nõuetekohaselt vormistatud dokumendid

1) avalduse kahes eksemplaris, millel on kaevetööde piirkonnas olevate tehnovõrkude valdajate kooskõlastused. Tehnovõrkude valdajate kooskõlastusi, mis on vastava töö projektil olemas ja mis on kooskõlastatud kuni 30 päeva enne tööde algust, kaevamisloa avaldusel ei dubleerita;

2) llinnavalitsuse poolt heakskiidetud kommunikatsioonide ehitamise või renoveerimise projekt (tagastatakse koos väljastatud loaga);

3) kaevetööde asukoha plaan (kahes eksemplaris);

4) üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri;

5) linnavalitsusel on õigus mõjuval põhjusel nõuda lisaks täiendavaid dokumente ja kooskõlastusi.

Muinsuskaitsealal, kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis on kaevetööde teostamine ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud, kusjuures kaevetöö tellija on kohustatud finantseerima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused.

Kaeveloa taotlus jäetakse rahuldamata, kui

1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud eeskirja § 17 nõutud dokumente või kooskõlastusi;

2) kaeveloa taotlejale on tehtud taotluse esitamisele eelneva kaheteist kuu jooksul üks või enam ettekirjutust eeskirja rikkumise kohta.

Kaeveloa taotluse rahuldamata jätmisest teatab linnavalitsus kirjalikult 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kaeveloa taotluse esitamisest. Teates näidatakse ära rahuldamata jätmise põhjus viidates käesoleva eeskirja vastavale paragrahvile.

Linnavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui

1) öid ei ole alustatud nädala jooksul pärast loas märgitud tööde algustähtaega;

2) kaevetööde teostaja eirab kaevetööde eeskirja.

Kaevetööde loa tühistamise kohta väljastab linnavalitsus vastava teate.

Juhul, kui kaeveluba tühistatakse eeskirja § 21 punkti 2 alusel, on linnavalitsusel õigus taastamistööde tagatisest kinni pidada teekatendi taastamiseks kulunud summa.

Kaevetöö tegemise ajal peavad ehitusprojekt ja kaeveluba olema töö teostamise kohas. Kui kaevetöö kestus on üle kolme ööpäeva, tuleb töökohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud töö tellija ja teostaja nimi, vastutava isiku nimi, telefoninumber ning töö lõpetamise tähtaeg.

Kaevetöö puhul, millega kaasneb avalikuks kasutamiseks mõeldud kohaliku maantee, tänava, jalgtee, jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatava rajatise ja eratee, mis on Teeseaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras linna ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud või selle osa sulgemine, peab kaevetöö tegija järgima Paldiski Linnavolikogu 10. märtsi 2009.a määrusega nr 4 “Paldiski linna avalikult kasutatavate kohalike teede kasutamise ja kaitsmise eeskiri” kehtestatud korda.

Kaevetöö tegija peab linnavalitsuse nõudmisel avaldama omal kulul teate liikluskorralduse muudatuse kohta aadressil www.paldiski.ee.

Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaeveala ja sellega 0,5 meetri ulatuses külgnev maa-ala olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja pimedal ajal valgustatud. Pärast töö teostamist tuleb ajutised märgid ja piirded koheselt kõrvaldada ning informeerida liikluse taasavamisest linnavalitsust.

Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas.

Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetöid, välja arvatud avariitööd, on lubatud puudele lähemal kui 2 m teostada linna haljastuse eest vastutava linnavalitsuse ametniku nõusolekul.

Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevaja tagama paigaldatud tehnorajatiste digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt. Teostusmõõdistused koostatakse eranditult kõikide maa-aluste tehnorajatiste kohta, kusjuures üks eksemplar säilitatakse linnavalitsuses.

Tänaval või parklas asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult sellist materjali, mis oma omaduste poolest sobib tee mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist. Kaeviku tagasitäidet tuleb tihendada kihtide kaupa (kihi maksimaalne paksus on 30 cm). Tihendamise kohta koostatakse tihendusmõõdistuste akt ning see esitatakse linnavalitsusele koos teiste täitedokumentidega. Taastamiseks mittekõlblik materjal tuleb ära vedada projektis ettenähtud kohta.

Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, arheoloogiline leid, topo-geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis jne) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima sellest linnavalitsust, vajadusel Päästeametit või Muinsuskaitseametit. Kaevetööde peatamise kohta teeb linnavalitsus kaeveloale kirjaliku märke.

Kaevetööde peatamisel eeskirja § 32 alusel pikeneb kaeveluba kaevetööde seiskamise aja võrra. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevajal vajadusel taotleda linnavalitsuse poolt nõutud täiendavad kooskõlastused. Kaevetööde jätkamise aluseks on linnavalitsuse kirjalik märge kaeveloal.

Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooniteenust osutava ettevõtte ja/või maa-ala valdajaga.

Avariilistel kaevetöödel kohaldatakse eeskirja, arvestades eeskirja § 36 ja 37 sätestatud erisusi.

Avariilisi kaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata, teatades kaevetöödest kirjalikult (s.h elektronposti või faksi teel) kohe linnavalitsusele ja kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele. Kui avariiliste kaevetööde alustamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetöödest kohe riiklikule pühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval. Teates märgitakse kaevetöö asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja lõpptähtaeg ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed.

Kaevaja esitab vormikohase kaeveloa taotluse linnavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaevetööde alustamist. Kaeveloa taotlusele lisatakse kaeveala topo-geodeetiline plaan ja garantiikiri teekatendi taastamise kohta.

Kaevetöödel rikutud maa-ala taastatakse endisel kujul kogu ulatuses kaevaja kulul hiljemalt kaeveloal märgitud tähtpäevaks.

Tänavakate taastatakse kohe pärast aluse tihendamist. Taastamisel kasutatav materjal peab olema koostiselt ligilähedane ümbritseva kattega. Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 50 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Erinevate asfaltbetoonkatte kihtide pind ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega.

Tänavakatte täielik taastamine peab olema teostatud 10 tööpäeva jooksul arvestades kaeve tagasitäitmise päevast. Juhul, kui on vaja liiklust kiiresti avada või kui töötatakse talveperioodil, taastatakse kate ajutiselt. Talveperioodil teostatud kaevetööde puhul taastatakse tänavakate hiljemalt 15. maiks.

Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiva mullaga. Murukatte taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobiv aeg on 01. mai – 31. august. Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema tärganud ja üks kord niidetud (esimene niide teostada siis kui tärganud muru on 8-10 cm pikkune). Talveperioodil teostatud kaevetööde puhul taastatakse haljasalade murukate hiljemalt 15. juuniks.

Garantiiaeg taastamistöödele on 24 kuud alates kaeveloa lõpetamisest. Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevaja omal kulul linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Juhul kui kaevaja ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks, võib linnavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult, mille eest tasub kaevaja.

Taastamistööde lõpetamine fikseeritakse kaevetööde vastuvõtja poolt aktiga.

Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha neid valdavate võrguettevõtetega kooskõlastatult.

Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisel tuleb viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastusega tekitatud kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Projektita ja teostusjooniseta ning omavoliliselt paigaldatud tehnorajatiste vigastamisest tekitatud kahju eest kaevaja vastutust ei kanna.

Tehnovõrgu, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga. Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.

Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö tegija kulul. Märgi ümberpaigutamise vajadusel kooskõlastab kaevetöö tegija selle linnavalitsusega.

Üldkasutataval alal on kaeveloa taotleja kohustatud enne kaeveloa saamist tasuma tagatis-raha või esitama krediidi- või finantsasutuse tähtaegse garantiikirja. Tagatisraha suuruse ja selle arvestamise alused kehtestab linnavalitsus määrusega.

Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevetööde teostaja omal kulul linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks.

Kaevetööde eeskirja või tehnoloogia rikkumisel või ebakvaliteetsel tööde teostamisel annab linnavalitsus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Puuduste mittekõrvaldamise korral tellib linnavalitsus taastamistööd kolmandalt isikult kaeveloa taotleja poolt makstud tagatisraha või finants- või krediidiasutuse garantiikirja arvelt.

Tagatisraha või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri tagastatakse kaeveloa omanikule hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul kaevetööde lõppemise päevale järgnevast päevast arvates, juhul kui kaevetööde tegija on nõuetekohaselt teostanud taastamistööd ja on täitnud eeskirja § 52 seatud tingimused.

Kaevetöö on lõpetatud, kui

1) kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud maa-ala omanikule/valdajale;

2) tee kohta on linnavalitsusele esitatud täitepinnase tihendamise kontrollakt;

3) tehnorajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud linnavalitsusele;

4) linnavalitsusele on tagastatud akt maa-ala omaniku/valdaja poolt taastamistööde vastuvõtmise kohta.

Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Paldiski Linnavalitsus.

Kaevetöö ohutuse eest vastutab kaevetöö tegija. Eeskirja rikkumisel vajaduse korral töö peatatakse.

Eeskirja rikkuja kannab vastutust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 ettenähtud korras.

Eeskirja rikkumiste kohtuvälist menetlust viivad läbi Paldiski Linnavalitsus, Põhja Politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon.

Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Määrus jõustub 01.03.2013.a.