Linnavara eeskiri

(1) Linnavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Võru linna omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra.

(2) Eeskiri ei reguleeri Võru linnale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist.

Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Võru linna (edaspidi linn) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(1) Linnavara kasutatakse

1) avalikul otstarbel;

2) linnavalitsemise otstarbel;

3) tulu saamiseks.

(2) Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik.

(3) Linnavara valitsejad on

1) linnavalitsus (edaspidi valitsus);

2) valitsuse hallatavad asutused.

(4) Linnavara valitsejate vahelist linnavara kasutusse andmist korraldab linnapea käskkirjaga.

(5) Avalikul otstarbel kasutatakse linnavara, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt.

(6) Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavara valitsejale õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(7) Tulu saamiseks kasutatakse linnavara, mis pole kasutatav avalikul või valitsemise otstarbel.

(8) Linnavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitseda ja kasutada olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu ning otstarbekohase kasutamise eest.

(9) Linnavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva linnavara kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi linnavara omandamine) maksumusega alla riigihanke piirmäära otsustab

1) linnavara valitseja eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind on alla riigihangete seaduses toodud riigihanke piirmäära ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud linnavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks;

2) üle 6 391,16 euro väärtusega asja ostmisel või teenuse tellimisel peab linnavara valitseja kooskõlastama ostu vastava valitsuse liikmega (kirjalik kooskõlastusmärge);

3) linnavolikogu (edaspidi volikogu), kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud eelarves ning mille eest tasumist pole valitsus otsustanud teostada linna eelarve reservfondi vahendite arvel;

4) muudel juhtudel valitsus;

5) lepingute sõlmimise õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud vara ostmiseks on vastava linnavara valitsejal.

(2) Linnavara omandamisel maksumusega alla riigihanke piirmäära tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.

(3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab valitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu.

(4) Linnale pärandi või kingitud asja vastuvõtmise otsustab valitsus.

(5) Leiu omandamise otsustab valitsus sõltumata leitud vara väärtusest.

(1) Riigihankeid korraldatakse vastavalt riigihangete seadusele ja linnavalitsuse poolt kehtestatud vastavale korrale.

(2) Riigihangete väljakuulutamiseks, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, annab loa volikogu.

(3) Hankelepingu sõlmimise otsustab valitsus.

(4) Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa volikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks volikogu luba küsima.

(1) Linnavara antakse

1) enampakkumise, eelläbirääkimisega pakkumise või otsustuskorras rendile või üürile;

2) tasuta kasutada.

(2) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava linnavara valitseja käsutusse kui valitsus või volikogu ei otsusta teisiti.

(1) Kasutusse andmise otsustab volikogu, kui

1) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;

2) linnavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega;

3) antakse tasuta kasutusse kinnisasju (ehitisi kui vallasasju) või nende osi.

(2) Kasutusse andmise otsustab valitsuse hallatav asutus linnavara valitsejana kui kasutusele antakse vara valitsuse poolt kehtestatud teenuste hindade hinnakirja alusel.

(3) Muudel juhtudel otsustab linnavara kasutusse andmise valitsus.

(1) Linnavara võib avalikest huvidest lähtuvalt anda otsustuskorras kasutusse

1) linna osalusega äriühingutele;

2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;

3) mittetulundusühingutele;

4) sihtasutustele.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib linnavara otsustuskorras kasutusele anda

1) kui linnavara kasutusse andmine on enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras ebaõnnestunud;

2) isikule, kes soovib temaga sõlmitud linnavara üüri- või rendilepingu tähtaja möödumisel jätkata sama linnavara kasutamist;

3) muudel põhjendatud juhtudel volikogu otsusega.

(3) Linnavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse valitsus, v.a käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatule.

(4) Käesoleva eeskirja paragrahv 7 lõikes 2 märgitud linnavara valitseja poolt antakse linnavara kasutusse otsustuskorras.

(1) Enampakkumine toimub avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena.

(2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumiseks moodustab enampakkumise korraldaja komisjoni.

(3) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab valitsus või volikogu

1) enampakkumise viisi;

2) enampakkumise alghinna;

3) enampakkumise korraldaja;

4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;

5) lepingu põhitingimused;

6) vajadusel muud tingimused.

(4) Üüri ja rendi algsuuruse määramisel peab enampakkumise korraldaja arvestama volikogu poolt kehtestatud (üüri) piirmäärasid.

(5) Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes kohalikus ajalehes, linna veebilehel, vähemalt ühe kinnisvara veebilehel (kinnisasjade puhul) ning vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid

1) enampakkumise korraldaja;

2) kasutusse antava linnavara nimetus, täpne asukoht;

3) enampakkumise koht ja aeg;

4) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumuste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumusele märgitav märgusõna;

5) enampakkumise alghind;

6) enampakkumise osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis;

7) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused pole ära näidatud kuulutuses.

(6) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja.

(7) Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja.

(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu

1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased;

2) isikud, kellel on linna ees täitmata kohalike maksude tasumise kohustus või võlaõiguslikest lepingutest tulenevad varalised kohustused.

(1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja/või volitusi tõendavad dokumendid.

(2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujad, kes keelduvad allkirja andmast või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad isikute ringi, kellel pole õigust enampakkumisel osaleda, enampakkumisest osa võtta ei lubata. Osavõtust keeldumise kohta vormistab komisjon protokolli.

(3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

(4) Pakkujale, kes on täitnud kõik pakkujatele esitatavad tingimused, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

(5) Enne enampakkumise toimumist enampakkumise juhataja

1) tutvustab enampakkumise ja kaebuste esitamise korda;

2) kuulutab enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse;

3) tutvustab pakkujaid.

(6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumuse suuruse pärast seda, kui on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.

(7) Pakkuja, kelle pakkumus on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele. Sellise keeldumise korral otsustab enampakkumise korraldaja, kas leping sõlmitakse osavõtjaga, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumuse. Kui enampakkumise korraldaja otsustab paremuselt teist pakkujat enampakkumise võitjaks mitte nimetada või kui teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kuulutatakse enampakkumine nurjunuks. Allkirja andmisest keeldumisel tagatisraha ei tagastata. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtutasu ei tagastata.

(8) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi järgneva tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.

(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumus esitada enampakkumise kuulutuses märgitud viisil, tähtajaks ja kohta. Pakkumus peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus.

(2) Pakkumuses peavad sisalduma

1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood;

2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;

3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;

4) sõnadega väljendatud pakkumuse summa;

5) pakkumuse esitaja allkiri;

6) esindaja volitusi tõendav dokument;

7) muud komisjoni poolt kehtestatud nõuded.

(3) Pakkumused, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta nõuetele, enampakkumises ei osale.

(4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumused nende saabumise järjekorras. Pakkumusele märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg.

(5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumust või ükski pakkumus ei vasta esitatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

(6) Enampakkumise komisjon avab pakkumused enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumused avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumuste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumused ja pakkumustele lisatud dokumendid.

(7) Pakkumuste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud hind. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumuste avamisel ning tutvuda pakkumuste avamise protokolliga ning esitada soovi korral kirjalikult kaebusi või märkusi enampakkumisega seonduva kohta ühe tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.

(8) Kui kirjaliku pakkumuse korral on pakkumused võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumuse teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumus viie tööpäeva jooksul. Täiendav pakkumus ei tohi olla väiksem esialgsest pakkumusest. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumust, otsustab valitsus, kas enampakkumine tunnistada nurjunuks.

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab korraldaja.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimimisest.

(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb korraldajal ära märkida mittekinnitamise põhjus.

(4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumuse teinud isikuga vastav leping. Lepingu sõlmimise otsustab korraldaja.

(5) Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta e-postiga, tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Otsusele peab olema lisatud teade, kus on ära märgitud lepingu sõlmimise aeg ja koht. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingut sõlmima teates näidatud ajal ja kohta.

(6) Kui enampakkumise võitja keeldub enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta väljastatud otsuse vastuvõtmisest või ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

(7) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab korraldaja, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(8) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks osavõtjate puudumise tõttu , siis võib korraldaja alandada enampakkumise objekti alghinda kuni 50%.

(1) Tagatisraha, mis on tasutud isiku poolt, kellega sõlmitakse vastav leping, loetakse lepingujärgse tasu osaks.

(2) Teistele pakkumises osalejatele tagastatakse tasutud tagatisraha hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või kinnitamata jätmist.

(3) Tagatisraha ei tagastata enampakkumise võitjale, kui ta loobub lepingu sõlmimisest või ei ilmu lepingu sõlmimisele teates märgitud ajal ja kohta.

(1) Linnavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem linnavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.

(2) Lisatingimusteks võivad olla

1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;

2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;

3) investeeringute suurus;

4) muinsuskaitsealaste tingimuste täitmine;

5) korraldaja poolt kehtestatud muud lisatingimused.

(3) Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 9-10, 12 ja 13 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi

1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused;

2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused;

3) eelläbirääkimiste käigustehtud pakkumus avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumust on tehtud ja mitu vastab nõuetele;

4) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud osalejad;

5) pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult esmase pakkumuse vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta;

6) võrdväärsete pakkumuste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumusi viie tööpäeva jooksul täiendada;

7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumuse on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumuste puudumisel tunnistab korraldaja eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

(1) Kasutuslepingute muutmise otsustab valitsus.

(2) Linnavara allkasutusse andmiseks nõusoleku andmise otsustab valitsus.

(1) Linnavara kasutaja peab tema kasutusse antud linnavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama valitsuse määratud linnavara valitsejaga enne vastavate töödega alustamist.

(2) Linnavara kasutaja poolt linnavara parendamisel tehtud kulusid võib hüvitada ainult juhul, kui see tuleneb linnavara kasutamise lepingust. Valitsus võib sõlmida linnavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Valitsus peab vastavat otsust põhjendama. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele võivad kuuluda vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud dokumenteeritud kulud.

(3) Taotlus linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb linnavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Linnavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab valitsus, näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste amortisatsiooni määr.

Linnavara võib võõrandada, kui

1) linnavara ei ole enam linnale vajalik;

2) linnavara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega;

3) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel.

(1) Võõrandamise otsustab volikogu, kui

1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 31 955,82 eurot;

2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle bilansiline maksumus on suurem kui 12 782,33 eurot;

3) vara võõrandatakse tasuta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 3 195,58 eurot;

4) võõrandatavaks varaks on kinnisasi.

(2) Võõrandamise otsustab linnavara valitseja, kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on alla 3 195,58 euro.

(3) Muudel juhtudel otsustab võõrandamise valitsus.

(1) Linnavara võõrandatakse

1) enampakkumise korras;

2) eelläbirääkimistega pakkumise korras;

3) otsustuskorras tasu eest, tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest.

(2) Linnavara võõrandamisel tasuta või turuväärtusest madalama hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.

Linnavara müük enampakkumise korras toimub sarnaselt käesoleva eeskirja paragrahvides 9-14 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi

1) enampakkumise esemeks on müügihind;

2) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping üldjuhul pärast müügihinna tasumist;

3) enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu linna veebilehel, vähemalt ühe kinnisvara veebilehe kaudu (kinnisasjade puhul), vähemalt ühes kohalikus lehes ja vajadusel üleriigilises ajalehes, vähemalt 15 päeva enne enampakkumise toimumist.

(1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast.

(2) Lisatingimusteks võivad olla

1) teatud sihtotstarbelise tähtajalise kasutamise kohustus;

2) investeeringute kohustus;

3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;

4) uute töökohtade loomine;

5) vara võõrandamise otsustaja poolt kehtestatud muud lisatingimused.

(3) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub sarnaselt käesoleva eeskirja paragrahvis 15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi

1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on müügihind ja lisatingimused;

2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused;

3) eelläbirääkimiste käigustehtud pakkumus avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumust on tehtud ja mitu vastab nõuetele;

4) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumuse teinud osalejad;

5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumuse vara müügihinna ja kõigi lisatingimuste kohta;

6) võrdväärsete pakkumuste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumusi viie tööpäeva jooksul täiendada;

7) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumuse on valitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumuste puudumisel tunnistab valitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks;

8) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse teatavaks tegemisest on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna pakkumuse tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;

9) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse teatavaks tegemisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on valitsusel õigus korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta tunnistada kehtetuks ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.

(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks eksperdi hinnang, vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused.

(2) Alghinna määrab vara võõrandamise otsustaja.

Müügilepingu sõlmimisega seotud kulud kannab ostja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda

1) kui võõrandatav vara võib muutuda kasutuskõlbmatuks enne enampakkumise lõpuleviimist;

2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;

3) kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;

4) muudel põhjendatud juhtudel.

(2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.

(1) Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

(2) Linnavara koormamise otsustab valitsus, kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti.

Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub

1) selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;

2) avalikes huvides.

(1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse või kasutusvalduse) seadmine on lubatud, kui see toimub

1) selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;

2) avalikes huvides;

3) muudel põhjendatud juhtudel.

(2) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab isikliku servituudi seadmise otsustaja, kui tasu suurus ei tulene seadusest. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda avalikest huvidest lähtuvalt.

(3) Valitsus võib loobuda tehnorajatise talumise eest seaduses ettenähtud tasu taotlemisest, kui selle iga-aastane suurus on väiksem kui 3,20 eurot.

(1) Linna omandis olevat kinnisasja võib koormata hoonestusõigusega.

(2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda

1) linna osalusega äriühingute kasuks;

2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;

3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks;

4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest;

(3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab volikogu.

(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette volikogu või valitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.

(2) Hoonestusõiguse seadmise algatamine toimub haldusakti vastu võtmisega, mis peab sisaldama eelkõige järgmisi andmeid

1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus;

2) hoonestusõiguse seadmise tasu;

3) hoonestusõiguse tasu (alg)suurus;

4) hoonestusõiguse seadmise tingimused;

5) hoonestamise tingimused (ehitise kasutamise otstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitise lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus vms) ja hoonestamise tähtaeg;

6) hoonestusõiguse seadmise viis;

7) enampakkumise viis;

8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised;

9) enampakkumise korraldaja.

(3) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita otsuses enampakkumise viisi ning enampakkumise korraldajat.

(4) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 9-15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi

1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse tasu;

2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg;

3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping;

4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud ajal ja kohta.

(5) Hoonestusõiguse (alg) tasu määramisel võetakse aluseks eksperdi hinnang, vara eeldatav turuväärtus või vara erilised omadused.

(1) Linnavara kantakse maha ja hävitatakse, kui esinevad alljärgnevad tingimused

1) see ei ole enam vajalik;

2) see on kasutuskõlbmatu;

3) seda ei ole võimalik võõrandada;

4) selle säilitamine on ebaotstarbekas;

5) vara on osaliselt või täielikult hävinud (s.h varastatud vms).

(2) Linnavara mahakandmise otsustab

1) volikogu, kui mahakantava vara bilansiline maksumus on suurem kui 31 955,82 eurot;

2) hallatava asutuse või ametiasutuse juht, kui mahakantava vara bilansiline maksumus on alla 3 195,58 euro; 2013-03-12 12:04:13 Veaparandus - Parandatud tekstis numbriviga. Alus: Riigi Teataja seadus § 10 lõige 4 ja Võru Linnavalitsuse 12.03.2013 taotlus.

3) muudel juhtudel valitsus;

(3) Linnavara mahakandmise kohta koostab linnavara valitseja poolt moodustatud komisjon mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva linnavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, linnavara hävitamise viisi ja selle maksumus, samuti muud linnavaraga seotud olulised andmed.

(1) Nõudeid hinnatakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele. Nõude lootusetuks tunnistamise kinnitab hallatava asutuse või ametiasutuse juht.

(2) Nõudest loobumise otsustab

1) valitsus, kui nõude suurus on 319,56 kuni 12 782,33 eurot;

2) linnavolikogu, kui nõude suurus on suurem kui 12 782,33 eurot;

3) muudel juhtudel hallatava asutuse või ametiasutuse juht.

(1) Võru linna omandis oleva tee kasutusse andmine liiklusväliseks otstarbeks on lubatud volikogu poolt kehtestatud juhtudel ja korras, seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt.

(2) Võru linna omandis oleva tee kasutamine (sulgemine) kohalike maksude seaduse tähenduses toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Määrus jõustub 1. juulil 2009.a.