EE
Paide linna põhimäärus
Table of Provisions (85)
Statutory Text (85 Articles)
Paide linna põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse
1) Paide linna sümbolid ja nende kasutamine;
2) Paide linna autasud;
3) Paide Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine;
4) linnavolikogu eestseisus, komisjonide moodustamise kord, komisjonide õiguse ja kohustused, linnavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine;
5) Paide linnapea (edaspidi linnapea) valimine, Paide Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) moodustamine ja pädevus;
6) Paide linna õigusaktid, nende vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
7) Paide linna ametiasutuste moodustamine ja avalik teenistus;
8) linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
9) Paide linna majandustegevuse põhimõtted;
10) Paide linna esindamine;
11) Paide linna välissuhted.
(1) Paide linna omavalitsus on tema demokraatlikult valitud ja moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Paide linna arengu iseärasusi.
(2) Omavalitsusüksusena juhindub Paide linn oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Paide linna õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest.
(1) Paide linna omavalitsusorganid on
1) linnavolikogu - kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) linnavalitsus - Paide linna kui omavalitsusüksuse täitevorgan.
(2) Paide linna omavalitsusorganeid teenindab ja avalikku võimu linnas teostab linna ametiasutus. Ametiasutuse asukoht on Keskväljak 14, Paide linn.
(1) Paide linna territoorium on määratud kehtiva linnapiiriga, mis tähistatakse linna suubuvatel teedel.
(2) Paide linna piiride muutmine saab toimuda vaid pärast elanike arvamuse väljaselgitamist küsitluse teel vastavalt kehtivale seadusandlusele.
(1) Paide linnaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Paide linnas.
(2) Paide linna elanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele".
(3) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimuses algatusi linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt 3 kuu jooksul algatuse esitamise päevast.
(1) Paide linna lipp koosneb kahest osast. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2. Lipu vardapoolne 1/3 pikkune osa koosneb kahest rohelisest ja ühest valgest laiust järgmise asetusega: peal ja all 2/5- laiused rohelised laiud ja nende vahel lipu keskel 1/5-laiune valge laid. Lipu teine, 2/3 -pikkune osa, koosneb samalaiustest laidudest vastandasetuses nii, et ülemine ja alumine 2/5-laiused laiud on valged ja nende vahel keskmine 1/5- laiune laid on roheline.
(2) Paide linna lipp heisatakse või pannakse välja alaliselt Paide linna ametiasutuste hoonetel või ruumides.
(3) Paide linna lipu võib heisata või välja panna ka
1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel;
2) Paide linna avalikel üritustel;
3) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
4) teistel juhtudel linnavalitsuse loal.
(4) Paide linna lipp heisatakse kell 7.00 ja langetatakse 22.00.
(5) Nii värvilist kui ka mustvalget linna lipu kujutist võib kasutada linnavolikogu ja linnavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt trükistel ja suveniiridel kijundus-elemendina.
(6) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt toodetel võib Paide linna lipu kujutist kasutada ainult linnavalitsuse korralduse alusel.
(7) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Paide linna ametlikud delegatsioonid või Paide linna esindavad kollektiivid või üksikisikud linnavalitsuse korralduse alusel.
(1) Paide linna vapiks on kilp, mille sinise välja keskel on kolmetahuline torn punase koonusekujulise katusega. Torni esiküljel ja ülal katuse all asetsevad kolm musta aknaava. Kummalgi pool torni kilbi flangil on hõbedane paekivi.
(2) Nii värvilist kui ka mustvalget linna vapi kujutist võib kasutada linnavolikogu ja linnavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt trükistel ja suveniiridel kujundus-elemendina.
(3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt toodetel võib Paide linna vapi kujutist kasutada ainult linnavalitsuse korralduse alusel.
(1) Linnapea ametitunnuseks on ametiraha. Ametiraha on Paide linna lipu ja vapiga võrdväärne Paide linna esindussümbol.
(2) Ametiraha koosneb hõbedast valmistatud ketist ja ametirahast, millel on Paide linna vapp ja tekst “PAIDE LINNAPEA”.
(3) Ametiraha antakse linnapeale üle linnavolikogu istungil kohe pärast ametisse valimist.
(4) Ametiraha on kuni uue linnapea valimiseni linnapea vastutaval hoiul.
(5) Linnapea kannab ametiraha alljärgnevatel juhtudel
1) ametisse valimise linnavolikogu istungil;
2) linnavolikogu pidulikul istunil;
3) linnapea ametlikel pidulikel tseremoniaalsetel vastuvõttudel;
4) ametlike delegatsioonide ja külaliste vastuvõtmisel;
5) üleriikliku tähtsusega ürituste avamisel;
6) Vabariigi Presidendi või peaministri võõrustamisel.
(6) Linnapea ametiraha tohib kanda vaid piduliku esindusriietuse puhul ning protokolli- ja etiketikohase aja kestel.
(1) Paide linna kõrgeim autasu on Paide linna aukodaniku nimetus.
(2) Paide linna aukodaniku nimetus omistatakse füüsilisele isikule linnapoolse austusavaldusena Paide linnale osutatud teenete eest. Aukodaniku nimetust ei omistata postuumselt.
(3) Ettepanekuid aukodaniku kandidaatide kohta võivad teha füüsilised isikud, asutused, ettevõtted ja mittetulundusühingud.
(4) Ettepanekud aukodaniku kandidaatide kohta esitatakse kirjalikult linnavolikogu kantseleisse hiljemalt iga aasta 25. juuliks. Esitatud kandidatuurid arutab läbi ja teeb ettepaneku linnavolikogule aukodaniku nimetuse omistamiseks linnavolikogu moodustatud komisjon. Komisjoni otsust ei avalikustata enne volikogu istungit.
(5) Otsuse aukodaniku nimetuse omistamise kohta teeb linnavolikogu septembrikuu istungil.
(6) Aukodaniku nimetuse andmist tõendab vastav tunnistus, millele kirjutavad alla linnavolikogu esimees ja linnapea. Tunnistus kinnitatakse Paide linna pitsatiga.
(7) Aukodaniku nimi ja foto kantakse Paide linna auraamatusse.
(8) Aukodaniku nimetuse omistamisega kaasneb rahaline preemia, mille suurus järgmiseks aastaks otsustatakse igal aastal linna eelarve menetlemise käigus.
(1) Paide linna auraamatut (edaspidi auraamat) peetakse Paide Raekojas.
(2) Auraamat on nahkköites valgete lehtedega album (raamat).
(3) Auraamatusse kantakse
1) Paide linna aukodaniku nimi ja värviline foto;
2) Paide linna vapimärgiga autasustatu nimi ja värviline foto;
3) Paide linna tunnustusmedaliga autasustatu nimi ja värviline foto;
4) füüsiliste isikute nimed ja fotod või asutuste, ettevõtete ning mittetulundusühingute nimed Paide linnale osutatud teenete eest linnavalitsuse korralduse alusel.
(4) Auraamatut hoitakse linnakantseleis. Auraamatu hoidja ja sissekannete korraldaja on linnasekretär.
(5) Sissekanded auraamatusse tehakse musta tindiga kalligraafilises käekirjas. Auraamat pannakse välja linnapea vastuvõttudel, linna sünnipäeva tähistamisel ja teistel pidulikel juhtudel linnavalitsuse otsuse alusel.
(6) Auraamatut peetakse alates 01. septembrist 2005.
(1) Paide linna vapimärk on linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Paide linnale osutatud teenete eest.
(2) Vapimärk on valmistatud hõbedast. Vapimärk kujutab Paide Vallitorni kaheksakandilist põhiplaani, mille sees olevate ristide värvid on Paide linna lipuvärvid. Vapimärgil on Paide linna vapp. Vapimärgi siseküljele on graveeritud märgi number, andmise aasta ning saaja ees- ja perekonnanimi. Vapimärgi kinnitus on kruviga.
(1) Taotlused vapimärgi andmiseks esitatakse kirjalikult linnavolikogu kantseleisse hiljemalt iga aasta 25. juuliks. Vapimärgi andmise taotlusi on õigus esitada füüsilistel isikutel, asutustel, ettevõtetel ja mittetulundusühingutel.
(2) Määruse § 9 lõikes 4 nimetatud komisjon vaatab esitatud taotlused läbi ja teeb linnavolikogule ettepaneku vapimärgi väljaandmiseks. Vapimärgi andmise füüsilistele isikutele Paide linnale osutatud teenete eest otsustab linnavolikogu septembrikuu istungil.
(3) Erakorraliste saavutuste eest võib linnavolikogu otsustada vapimärgi andmise ka erandkorras.
(4) Ühele isikule antakse vapimärk ainult üks kord.
(5) Vapimärgi kavaleri nimi ja foto kantakse Paide linna auraamatusse.
(6) Vapimärgi juurde kuulub tunnistus, millele kirjutavad alla linnavolikogu esimees ja linnapea. Tunnistus kinnitatakse Paide linna pitsatiga ja antakse üle koos vapimärgiga.
(7) Vapimärk ei kuulu asendamisele.
(8) Vapimärgi andmisega kaasneb rahaline preemia, mille suurus järgmiseks aastaks otsustatakse igal aastal linna eelarve menetlemise käigus.
(1) Vapimärgi koos tunnistusega annavad üle linnavolikogu esimees ja linnapea.
(2) Vapimärgiga autasustatute nimekirja pidamist, vapimärkide ja nende juurde kuuluvate tunnistuste valmistamist ning vapimärkide arvestust ja hoidmist korraldab linnasekretär.
(1) Vapimärki võib kanda isik, kellele vapimärk on antud ja kellelt ei ole vapimärki või selle kandmise õigust ära võetud.
(2) Vapimärki kantakse üldjuhul pidulikel üritustel ja vastuvõttudel.
(3) Vapimärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse “Teenetemärkide seadusest”, Vabariigi Valitsuse kinnitatud “Au- ja teenetemärkide kandmise korrast” ja muudest riigi õigusaktidest.
(1) Linnavolikogu tühistab vapimärgi andmise otsuse ja teeb otsuse isikult vapimärgi äravõtmiseks, kui ilmneb, et vapimärgi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning seetõttu on vapimärgi saanud isik, kellel neid teeneid ei ole.
(2) Vapimärgiga autasustatud isiku surma korral jääb vapimärk tema perekonnale või teistele lähedastele mälestuseks.
(3) Vapimärk, mis on isikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras ära võetud, tuleb tagastada.
(4) Tagastatud vapimärkide arvestust ja hoidmist korraldab linnasekretär.
(1) Paide linna tunnustusmedal on Paide linna autasu, mida võidakse anda Paide linna õppivale koolinoorele alljärgnevatel juhtudel
1) kooli kuldmedaliga lõpetanule;
2) üleriigilise aineolümpiaadi võitjale;
3) Eesti meistrile spordis;
4) üleriigilise konkursi võitjale;
5) muudel juhtudel linnavalitsuse ettepanekul.
(2) Tunnustusmedali keskne ketas on valmistatud esiküljelt lihvimata ja tagaküljelt lihvitud paekivist. Seda ümbritseb separauast rõngas. Rõngas pinguldub ümber paekivist ketta, mille fikseerimiseks on neli vastavatesse õnarustesse sobivat teravikku. Horisontaalsele pingutuskruvile kinnitub väiksem rõngas, millest on pandud läbi Paide linna lipuvärvides lint. Paekivi lihvitud küljel on rõngakujuliselt tekst “SITKEM KUI RAUD, KÕVEM KUI KIVI”, tunnustusmedali saaja nimi ja väljaandmise aeg. Tunnusmedali hoidmiseks on karp.
(3) Tunnustusmedali andmise aluseks on linnavalitsuse korraldus ning need annab kätte linnapea.
(4) Tunnustusmedali saajale antakse ka vastav tunnistus, kus on kirjas tunnustusmedali saamise põhjus.
(5) Samal aastal ei anta üldjuhul ühele isikule mitut tunnustusmedalit.
(6) Arvestust tunnustusmedalite väljaandmise üle peab linnasekretär.
(1) Paide linna tänukiri on Paide linna autasu, mida võidakse anda
1) üksikisikule, asutusele, ettevõttele või organisatsioonile teenete eest linna arendamisel;
2) üksikisikule, asutusele, ettevõttele või organisatsioonile ühekordsete tähtsate ja suuremahuliste ülesannete eduka täitmise või suurürituste ettevalmistamise ning läbiviimise eest;
3) Paide linna töötajale või teenistujale eduka töötamise või teenistuse eest juubeli-sünnipäevade puhul;
4) linnavalitsuse hallatavale asutusele asutuse aastapäeva puhul;
5) muudel juhtudel linnavalitsuse ettepanekul.
(2) Tänukirjaga autasustamise ettepaneku koos kirjaliku põhjendusega võivad teha Paide linnas tegutsevad juriidilised isikud, organisatsioonid ja Paide linna elanikud.
(3) Tänukirja andmise aluseks on linnavalitsuse korraldus.
(4) Tänukirjale kirjutab alla linnapea ja tänukirja alumises vasakus nurgas on reljeefne linnavalitsuse pitser.
(5) Tänukirja annab üle linnapea või tema määratud esindaja.
(6) Arvestust tänukirjade väljaandmise üle peab linnasekretär.
(1) Paide linna haridus-, kultuuri- ja spordipreemia määratakse väljapaistva tegevuse eest hariduse või kultuuri edendamisel või õpilaste saavutuste eest hariduse, kultuuri ja spordi vallas.
(2) Preemia määratakse üheks aastaks Paide linna elanikega tegelevatele füüsilistele isikutele.
(3) Preemia määramisel arvestatakse saavutusi hariduse ja kultuuri vallas, õpilaste sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust haridus-, kultuuri- või sporditöö korraldamisel, panust kultuuri või spordi propageerimisel kalendriaasta jooksul.
(4) Igal aastal määratakse kolm preemiat: 1 hariduspreemia, 1 kultuuripreemia, 1 spordipreemia. Haridus-, kultuuri-ja spordipreemia suurus järgmiseks aastaks otsustatakse igal aastal linna eelarve menetlemise käigus.
(5) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad teha kõik füüsilised isikud ning asutused, ettevõtted ja organisatsioonid
(6) Ettepanekud esitatakse linnavalitsusele kirjalikult iga aasta 01. veebruariks. Linnavalitsus kinnitab preemiate saajad linnavalitsuse korraldusega, kuulates eelnevalt ära linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni arvamuse.
(7) Sobivate kandidaatide puudumise korral võib linnavalitsus jätta preemia välja andmata.
(1) Paide linna parima sportlase preemia määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest.
(2) Preemia määratakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Paide linnas elavale isikule.
(3) Parima sportlase preemia suurus järgmiseks aastaks otsustatakse igal aastal linna eelarve menetlemise käigus.
(4) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad teha kõik füüsilised isikud ning asutused, ettevõtted ja mittetulundusühingud.
(5) Ettepanekud esitatakse linnavalitsusele kirjalikult iga aasta 01.veebruariks. Linnavalitsus kinnitab preemia saaja linnavalitsuse korraldusega, kuulates eelnevalt ära linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni arvamuse.
(6) Sobivate kandidaatide puudumisel võib Paide Linnavalitsus jätta preemia määramata.
(1) Linnavolikogu valivad linna hääleõiguslikud elanikud neljaks aastaks “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse” alusel.
(2) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
(3) Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis.
(1) Linnavolikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse ja komisjonide kaudu.
(2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel.
(3) Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvaküsitlusi.
(4) Linnavolikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 52 lõikele 1.
(5) Linnavolikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 52 lõigetes 2 ja 3.
(6) Linnavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse linnavolikogu otsusega vastavalt vajadusele.
(7) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida linnavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule.
(8) Linnavolikogu moodustab vastavalt vajadusele ajutisi komisjone ja töögruppe.
(9) Linnavolikogu tehniliseks teenindamiseks moodustatakse linnavolikogu kantselei, mille koosseisu kinnitab linnavolikogu.
(1) Linnavolikogu ainupädevuses on “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste otsustamine.
(2) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu või delegeerib nende lahendamise linnavalitsusele.
(3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise linnavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.
(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele”.
(2) Linnavolikogu liige on sõltumatu, juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.
(3) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik, ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning linnavolikogu tegevusest tervikuna.
(4) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel linnavolikogu kehtestatud määras ja korras.
(5) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni “Korruptsioonivastase seadusega” sätestatud korras.
(6) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt “Korruptsioonivastase seaduse” § 25 lõikele 1. Sellisel juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle liikme võrra väiksem.
(7) Linnavolikogu liikmel on õigus
1) teha arupärimisi linnavolikogu valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet;
2) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud;
(8) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” §-s 18 sätestatud juhtudel ja korras.
(9) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” §-s 19 sätestatud juhtudel ja korras. Volikogu liige on kohustatud kohe teatama linnasekretärile asjaoludest, mis toovad kaasa tema volituste lõppemise või peatumise.
(10) Linnavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub linnavolikogu liikme asemele asendusliige “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” §-s 20 ettenähtud korras. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
(11) Linnavolikogu liikme volituste taastumine toimub “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” §-s 201 ettenähtud korras.
(1) Linnavolikogu esimees ja aseesimees või aseesimehed valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Linnavolikogu esimees
1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) juhatab eestseisuse koosolekuid ja korraldab eestseisuse tööd;
3) esindab linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu antud pädevusele;
4) kirjutab alla linnavolikogu õigusaktidele ja teistele linnavolikogu dokumentidele;
5) korraldab ja kontrollib linnavolikogu otsuste täitmist;
6) annab välja käskkirju linnavolikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks;
7) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. 2013-08-0515:44:12Veaparandus - Punkti 7 sõnastus asendatud. Alus Riigi Teataja seaduse § 10 lg 3: Paide LV taotlus 5. august nr 20.3-1.1/1854.
(3) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees.
(1) Linnavolikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.
(2) Linnavolikogu esimees valitakse linnavolikogu liikmete seast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Linnavolikogu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või aseesimees.
(3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu istungi ajal.
(4) Kandidaadid peavad andma suulise nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võib kandidaat taandada kuni nõusoleku andmiseni.
(5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.
(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni 5-minutilist sõnavõttu oma seisukohtade tutvustamiseks. Linnavolikogu esimehe kandidaadile võib iga linnavolikogu liige esitada kuni kolm küsimust.
(7) Pärast kandidaatide sõnavõtte kannab valimiskomisjon kandidaatide nimed hääletussedelitele, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta.
(8) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
(9) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid linnavolikogu liikmetele linnavolikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel. Linnavolikogu liige annab nimekirjale allkirja hääletamissedeli saamise kohta.
(10) Igal linnavolikogu liikmel on üks hääl.
(11) Hääletamissedeli märgistamiseks on hääletamisruum.
(12) Linnavolikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri “Poolt” ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb sedeli valimiskasti.
(13) Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab linnavolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri “Poolt” või “Vastu” kandidaadi nime juures.
(14) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.
(15) Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.
(16) Hääletamine lõpeb, kui valimiskomisjoni esimees (aseesimees) on selle lõppenuks kuulutanud.
(17) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ning valimistulemuste kohta koostatakse protokoll ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees (aseesimees).
(18) Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse.
(19) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste kohta otsuse vastuvõtmist.
(20) Kui ükski kandidaat ei saa linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste teine hääletusvoor. Kui teises hääletamisvoorus ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, esitatakse järgmisel linnavolikogu istungil uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusena.
(1) Linnavolikogu aseesimees või aseesimehed valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Linnavolikogu aseesimehe valimisel juhatab linnavolikogu istungit linnavolikogu esimees. Aseesimehe salajase hääletamise läbiviimiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks moodustab linnavolikogu 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni. Valimistulemused tehakse kindlaks linnavolikogu otsusega.
(1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele makstakse ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub
1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
3) seoses umbusalduse avaldamisega.
(2) Hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu esimees või aseesimees vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul või volikogu valib ta ametisse uueks tähtajaks.
(1) Linnavolikogu moodustab volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees,aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed.
(2) Eestseisuse pädevusse kuulub volikogu päevakorra eelnõu, volikogu istungile esitatavate otsustuste eelnõude ja volikogu töö korraldamisega seotud küsimuste läbivaatamine.
(3) Eestseisuse töövorm on koosolek, mida juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees või nende äraolekul vanim eestseisuse liige.
(4) Eestseisusest võtavad osa linnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnavolikogu otsustuste eelnõude esitajad. Kutsututena võtavad eestseisusest osa fraktsioonide esimehed.
(5) Eestseisuse otsus linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu kohta on linnavolikogule soovitusliku iseloomuga.
(6) Eestseisuse koosoleku protokollid asuvad linnavolikogu kantseleis ja peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Kui koosolekul on tehtud linnavalitsusele ettepanekuid, saadetakse linnavalitsusele väljavõte koosoleku protokollist eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul.
(1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.
(2) Komisjon on linnavolikogu tööorgan.
(3) Komisjonidele suunab otsustuste eelnõusid ja muid dokumente läbivaatamiseks linnavolikogu ja linnavolikogu esimees.
(4) Komisjoni töövorm on koosolek, mida juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosolekust võtab osa vähemalt üks linnavalitsuse liige ja teised isikud, kes on kutsutud koosolekust osa võtma.
(5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda linnavolikogu kantseleis.
(6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel.
(1) Linnavolikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni suuruse ja koosseisu esitab linnavolikogule kinnitamiseks vastava komisjoni esimees. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed.
(2) Linnavolikogu alatise komisjoni liikmetele kinnitatakse asendusliikmed. Linnavolikogu liikmete asendusliikmeteks võivad olla ainult linnavolikogu liikmed. Asendusliige peab olema samast fraktsioonist, millisest on komisjoni liige.
(3) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest.
(1) Linnavolikogu komisjonide töö põhiülesanded on
1) erinevate eluvaldkondade probleemide tõstatamine, arutamine ja otsustuste eelnõude ettevalmistamine linnavolikogule;
2) arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta;
3) linnavolikogu õigusaktide täitmise kontroll;
4) ettepanekute tegemine linnavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta;
5) komisjoni põhimääruse esitamine linnavolikogule kinnitamiseks;
6) muude temale linnavolikogu ja linnavolikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesannete lahendamine.
(2) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni.
(3) Alatiste komisjoni esimehed on kohustatud vähemalt üks kord aastas andma linnavolikogu ees aru tehtud tööst.
(4) Komisjoni otsused teeb linnavolikogule teatavaks komisjoni esimees või komisjoni määratud esindaja.
(5) Komisjoni tegevusvaldkonnad ja ülesanded määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.
(1) Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” §-s 48.
(1) Linnavolikogu valib salajasel hääletamisel oma liikmete hulgast komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(2) Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning revisjonikomisjoni liikmete kandidaadid võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu istungi ajal.
(3) Istungi juhataja küsib komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaatidelt, kas nad on nõus kandideerima. Kandidaadid annavad suuliselt nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni nõusoleku andmiseni.
(4) Istungilt puuduva kandidaadi nõusolekut kandideerimiseks kinnitab tema poolt antud kirjalik nõusolek. Kandidaadi kirjalik nõusolek lisatakse kandidaadi esitanud fraktsiooni või linnavolikogu liikme poolt esitatud kirjaliku ettepaneku juurde.
(5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida.
(6) Komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega.
(7) Pärast kandidaatide esitamist valitakse protseduuride ja isikuvalimiste läbiviimiseks avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja koostab valimise kohta komisjoni protokolli.
(8) Kandidaadid saavad sõna oma seisukohtade tutvustamiseks kuni 2 minutit.
(9) Pärast sõnavõtte kuulutab istungi juhataja välja vaheaja komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele.
(10) Hääletamissedelitele kantakse komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaadid vastavalt kandidaatide nimekirjale, mis on koostatud ülesseadmise järjekorras.
(11) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
(12) Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid linnavolikogu liikmetele linnavolikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel. Linnavolikogu liige annab nimekirjale allkirja hääletamissedeli saamise kohta.
(13) Linnavolikogu liikmel on üks hääl.
(14) Hääletamissedeli märgistamiseks on hääletamisruum.
(15) Linnavolikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri “Poolt” ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb sedeli valimiskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab linnavolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri “Poolt” või “Vastu” kandidaadi nime juures.
(16) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.
(17) Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Hääletamine lõpeb, kui häältelugemiskomisjoni esimees on selle lõppenuks kuulutanud.
(18) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ning hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed.
(19) Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.
(20) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse linnavolikogu esimehele kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Linnavolikogu esimees vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste vormistamist.
(21) Komisjoni esimeheks või aseesimeheks või revisjonikomisjoni liikmeks valituks osutub kandidaat, kes saab poolthäälteenamuse.
(1) Linnavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest linnavolikogu liikmest. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.
(2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise kohta esitatakse kirjalik avaldus linnavolikogule ja see peab olema allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning selles peab olema ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees.
(3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil.
(4) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks.
(5) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.
(1) Linnavolikogul on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena otsuseid.
(2) Linnavolikogu õigusaktidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või teda linnavolikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim linnavolikogu liige.
(3) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kättesaadavad kõigile isikutele linnavolikogu kantseleis (Keskväljak 14, Paide) ja Paide linna koduleheküljel.
(4) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.
(1) Linnavolikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast õigusakti vastuvõtmist Paide linna koduleheküljel. Teade määruse vastuvõtmise kohta avaldatakse ajalehes Paide Linnaleht.
(2) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.
(3) Linnavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.
(4) Üldist tähtsust omavad õigusaktide eelnõud avalikustatakse Paide linna koduleheküljel pärast volikogu eestseisuse koosolekut.
(5) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ja majandusaasta koondaruanne avalikustatakse Paide linna koduleheküljel.
(6) Ei avalikustata andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(7) Linnavolikogu õigusaktide avalikustamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei.
(1) Linnavolikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollivad linnavolikogu ja linnavalitsus.
(2) Linnavolikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei.
(3) Linnavolikogu istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta.
(4) Linnavolikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta linnavolikogu valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele.
(1) Linnavalitsus on Paide linna täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu Paidele kui omavalitsusüksusele õigusaktidega pandud, käesolevas põhimääruses nimetatud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valitsemist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist.
(2) Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.
(3) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.
(4) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitus.
(5) Linnavalituse koosseisu kuuluvad linnapea ja abilinnapead ja/või linnavalitsuse liikmed.
(6) Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu.
(7) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu ja struktuuri kohta. Kui linnapea on esitanud samale linnavolikogu istungile kinnitamiseks ka linnavalitsuse isikulise koosseisu, siis saab see ettepanek arutusele tulla alles pärast arvulise koosseisu ja struktuuri kinnitamist.
(8) Kui linnavalitsuse isikulist koosseisu ei kinnitata samal volikogu istungil kui kinnitati arvuline koosseis ja struktuur, siis on linnapeal kahe nädala jooksul kohustus esitada linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse isikuline koosseis.
(9) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälte-enamusega linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel.
(10) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolt häälteenamust, peab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul esitama linnavolikogule kinnitamiseks uue linnavalitsuse liikmete koosseisu.
(11) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuses teenistuses oleku ajaks.
(12) Linnavolikogu uue koosseisu valimiste järel, linnavalitsuse tagasiastumisel ja linnapea ükskõik mis põhjusel lahkumisel lõpevad endise linnavalitsuse ning algavad uue linnavalitsuse volitused linnavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(13) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega
1) isikliku avalduse alusel;
2) linnapea esildisel;
3) umbusalduse avaldamise korral;
4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega;
6) kohtuotsusega, mille alusel talle on määratud eestkostja tulenevalt vaimuhaigusest, nõrgamõistuslikkusest või muust psüühikahäiretest;
7) tema surma korral.
(14) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu.
(15) Linnapeal on ühe kuu jooksul kohustus esitada linnavolikogule linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale kinnitamiseks uus isik.
(16) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(17) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil.
(18) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
(1) Linnavalitsuse pädevuses on “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” §-s 30 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine ja §-s 30 lg 2, 3 ja 4 sätestatud õiguste realiseerimine.
(1) Linnavalitsuse töö vorm on istung.
(2) Küsimusi istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada linnavalitsuse liikmed ja linnavalitsuse komisjonid, kes vastavalt valmistavad ette ka linnavalitsuse õigusaktide eelnõud.
(3) Linnavalitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt 3 tööpäeva enne istungi toimumist linnasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega.
(4) Linnasekretär koostab istungi päevakorraprojekti ja saadab selle hiljemalt 2 päeva enne istungi toimumist linnavalitsuse liikmetele.
(5) Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja.
(6) Linnavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Linnavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima linnapead või linnasekretäri.
(7) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust.
(8) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.
(9) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema asendaja.
(10) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord.
(11) Istungil kuulatakse ära eelnõu ettevalmistaja ettekanne, istungile kutsutute informatsioonid ja linnavalitsuse liikmete seisukohad.
(12) Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu kohalolijate poolthäälte-enamusega.
(13) Linnavalitsuse liige ei tohi osa võtta linnavalitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt “Korruptsioonivastase seaduse” § 25 lõikele 1. Sellisel juhul on linnavalitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavalitsuse istungi protokollis.
(14) Linnavalitsuse määruse ja korralduse võib vastu võtta istungitevahelisel perioodil linnavalitsuse liikmete küsitluse teel. Küsitluse teel vastu võetud määrusele ja korraldusele kantakse number kronoloogilises järjekorras ja see lisatakse linnavalitsuse järgneva istungi protokollile.
(15) Linnavalitsuse istungid protokollib linnasekretär. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavuses haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Protokollid avalikustatakse hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi toimumist Paide linna koduleheküljel.
(16) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.
(1) Linnapea
1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab Paide linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning linnavolikogu antud pädevusele;
3) annab linnavalitsuse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;
6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja linnavalitsuse liikme vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi;
8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
9) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid;
10) esindab Paide linna avalik-õiguslikes ja/või tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid.
(2) Linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse “Töölepingu seaduse” § 91 lõike 1 alusel või ta vabastatakse ametist “Avaliku teenistuse seaduse” § 127 alusel.
(3) Linnapead asendab tema äraolekul linnapea käskkirjaga määratud linnavalitsuse liige.
(4) Kui isik, kes on määratud linnapea asendajaks käskkirja alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige.
(5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.
(6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.
(1) Linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub
1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
3) seoses umbusalduse avaldamisega.
(2) Hüvitist ei maksta, kui linnapea või linnavalitsuse liige vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul või kui volikogu valib ta ametisse uueks tähtajaks.
(3) Linnapea surma korral makstakse linnapea perekonnale toetust linnapea 6 kuu ametipalga ulatuses.
(1) Linnapeaks võib kandideerida teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid.
(2) Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.
(3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel.
(4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele linnavolikogu istungi ajal. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.
(5) Pärast kandidaatide esitamist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni 5-minutilist sõnavõttu oma seisukohtade tutvustamiseks. Linnapea kandidaadile võib iga volikogu liige esitada kuni kolm küsimust.
(7) Linnapea valimisel järgitakse põhimääruse § 33 lõigete 11 – 19 sätteid.
(8) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse.
(9) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine.
(10) Linnapea ametipalk ja muud hüvitised määratakse linnavolikogu otsusega.
(1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest.
(2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Linnasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon.
(3) Linnasekretär
1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete,struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele;
3) korraldab linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
4) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
5) hoiab linna vapipitsatit;
6) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja koostab istungi protokolli;
7) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
8) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja linnavalitsuse töökorras pandud ülesandeid;
9) registreerib “Kriminaalmenetluse seadustiku” §-s 141 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast.
(4) Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea.
(1) Linnavalitsusel on õigus oma pädevuse piires välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi.
(2) Linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast õigusakti vastuvõtmist Paide linna koduleheküljel. Teade määruse vastuvõtmise kohta avaldatakse ajalehes Paide Linnaleht.
(3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks.
(4) Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(5) Linnavalitsuse korraldus saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaomastele isikutele.
(6) Korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
(7) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(8) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud.
(9) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist, nende saatmist täitjatele ja asjaomastele isikutele, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab linnavalitsuse kantselei.
(1) Paide linna kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud.
(2) Paide linna asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(3) Paide linna asutuse moodustamise, selle nimetuse, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, tegevuse ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab linnavolikogu.
(1) Paide linna ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on linna asutus, mida finantseeritakse Paide linna eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
(2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Paide linna ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel linnavalitsust ja linnavolikogu.
(3) Paide linna ametiasutuse moodustamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel linnavolikogu kehtestatud korras.
(4) Paide linna ametiasutuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnavalitsus.
(1) Linna avalik teenistuja on ametiasutuses palgalist tööd tegev isik, keda tasustatakse linna eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel ja kelle teenistussuhet reguleerib “Avaliku teenistuse seadus”.
(2) Ametiasutuse teenistujate koosseisu, palgamäärad ja tasustamise alused kinnitab linnavolikogu.
(3) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele.
(4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad “Avaliku teenistuse seaduses” riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused.
(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus, mis on asutatud linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks haridus-, tervishoiu-, hoolekande- spordi-, kultuuri- või muus valdkonnas. Ametiasutuse hallatav asutus ei teosta avalikku võimu.
(2) Paide linna hallatavate asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel linnavolikogu kehtestatud korras.
(3) Töötamine linna hallatavates asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega.
(1) Linna arengukava on omavalitsuse pika-ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumisi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi ning kajastab kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.
(2) Paide linna arengukava koostatakse vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” §-s 37 sätestatud korras.
(1) Eelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele.
(2) Eelarve vastuvõtmisega annab linnavolikogu linnavalitsusele ja hallatavatele asutustele (edaspidi asutus) volituse teha kulutusi linnale pandud ülesannete täitmiseks.
(3) Linnavalitsusel ja asutusel on õigus kasutada eelarves ettenähtud vahendeid ainult eelarvega kinnitatud otstarbeks.
(4) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.
(5) Eelarve koosneb osadest ning on kassapõhine.
(6) Eelarveosad on
1) põhitegevuse tulud;
2) põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevus;
4) finantseerimistegevus;
5) likviidsete varade muutus.
(1) Eelarve tulud ja kulud liigendatakse lähtuvalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorist, mille liigenduse detailsuse määrab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
(2) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks
1) maksutulud;
2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
3) saadavad toetused;
4) muud tegevustulud.
(3) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks
1) antavad toetused;
2) personalikulud;
3) majandamiskulud;
4) muud kulud.
(4) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks
1) põhivara soetus;
2) põhivara müük;
3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
5) osaluste soetus;
6) osaluste müük;
7) muude aktsiate ja osade soetus;
8) muude aktsiate ja osade müük;
9) antavad laenud;
10) tagasilaekuvad laenud.
(5) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks
1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.
(6) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks
1) raha ja pangakontode saldo muutus;
2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
3) soetatud võlakirjade saldo muutus.
(7) Likviidsete varadena käsitletakse varasid, mis vastavad KOFS -i § 36 lõikele 1.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena.
(9) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.
(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse käesolevas seaduses eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
(2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.
(3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.
(4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.
(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida saavutatavate eesmärkide finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse KOKS-i § 37 ja KOFS-i § 20.
(2) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(3) Eelarvestrateegias esitatakse
1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;
3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;
6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.
(1) Asutus koostab oma eelarve projekti lähtudes linna arengukavast, eelarvestrateegiast ja asutuse arengukavast.
(2) Asutuse eelarve koostamise korra, tingimused, tähtajad ja projekti vormid kinnitab igaks eelarveaastaks linnavalitsus hiljemalt 01. juuniks.
(1) Asutus esitab teda kureeriva linnavalitsuse liikmega kooskõlastatult eelarve projekti linnavalitsuse poolt kinnitatud tingimustel ja vormil koos seletuskirjaga linnavalitsuse finantsosakonnale hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. septembriks.
(2) Esitatud eelarve projektide põhjal koostab finantsosakond koondi ning esitab selle koos tulude prognoosiga linnavalitsusele seisukoha võtmiseks hiljemalt 15. septembriks.
(3) Eelarve projekti läbivaatamisel hindab linnavalitsus eelarve projekti tulude, kulude ja investeeringute põhjendatust ning otstarbekust ning võtab vastu seisukoha eelarve projekti tasakaalu viimiseks.
(4) Linnavalitsuse seisukohti arvestades koostab finantsosakond eelarve eelnõu ja seletuskirja ning esitab selle linnavalitsusele hiljemalt 01. oktoobriks.
(5) Eelarve seletuskiri koostatakse aluseks võttes KOFS-i § 22 nõudeid, esitades andmed eelmise, jooksva ja eelseisva eelarveaasta kohta.
(6) Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.
(7) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.
(1) Eelarve eelnõu arutamine linnavolikogus toimub linnavolikogu töökorras sätestatud korras.
(2) Kui linnavolikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu.
(3) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.
Kui linnavolikogu ei võta eelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võivad asutused teha kulutusi alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise eelarveaasta eelarves ettenähtud vastavast kulust; kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.
(1) Alaeelarved on asutuste ja tegevusalade eelarved linna eelarves.
(2) Lähtudes linnavolikogu poolt kinnitatud eelarvest, esitab alaeelarve vastutaja taotluse alaeelarve projekti koostamiseks finantsosakonnale koondi tegemiseks hiljemalt kahe nädala jooksul peale Paide Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve jõustumist. Koond kinnitatakse Paide Linnavalitsuse korraldusega.
(3) Alaeelarved ja alaeelarvete täitmise eest vastutajad kinnitab linnavalitsus korraldusega.
(1) Tulude kogumine ja arvestamine eelarves toimub riigi ja linna õigusaktidega kinnitatud korras.
(2) Asutus, kellele linna õigusaktidega on pandud tulude kogumise kohustus, peab arvestust maksude ja muude tulude üle, nõuab sisse võlad koos viivisega.
(3) Asutuse poolt kogutavate tulude üle teostab järelevalvet ja kontrolli finantsosakond.
(4) Paide linnas kehtestatud makse, teenustasusid, üüre või rente võib muuta üks kord eelarveaasta jooksul, välja arvatud juhul, kui muudatused tulenevad Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusaktidest.
(1) Linnavalitsusel on õigus kehtestada vajadusel tegevusalade kaupa rahavoogude prognoos kuude lõikes, välja tuues eraldi palgakulud.
(2) Eelarve täitmise käigus on finantsosakonnal õigus ajutiselt piirata väljamakseid, teavitades eelnevalt linnavalitsust ja vastava asutuse juhti.
(3) Tulude alalaekumise korral toimub esmajärjekorras töötasude ja sellega kaasnevate maksude finantseerimine vastavalt alaeelarvetele.
(1) Linnavalitsus võib võtta pikaajalisi rahalisi kohustusi järgnevate eelarveaastate vahendite arvelt üksnes linnavolikogu poolt arengukavas ja eelarvestrateegias kinnitatud mahus.
(2) Järgnevateks eelarveaastateks kavandatud pikaajalised kohustused kinnitab linnavolikogu koos eelarve vastuvõtmisega.
(3) Paide linna poolt võetud pikaajaliste kohustuste üle peab arvestust finantsosakond.
(4) Pikaajaliste kohustuste võtmiseks sõlmitud lepingud võetakse aluseks järgnevate eelarveaastate eelarvete koostamisel.
(5) Läbi riigihankemenetluse pikaajaliste rahaliste kohustuste võtmisel annab linnavolikogu loa riigihanke hankemenetluse läbiviimiseks.
(1) Kassatagavara suuruse kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul eelarve vastuvõtmisega.
(2) Kassatagavara kasutab finantsosakond tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Kassatagavara suurust võib eelarveaasta kestel muuta eelarve muutmise või lisaeelarve vastuvõtmise teel.
(1) Laen käesoleva korra tähenduses on krediidiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni ja muu isiku poolt linnale laenulepingu või emiteeritud võlakirjade alusel eraldatud rahalised vahendid, mida linn kohustub tagastama lepingus ettenähtud tähtajal ja korras.
(2) Linnale võetavad laenud on eelarvelaen ja kassalaen. Enne laenude võtmise otsustamist peab linnavalitsus järgima finantsdistsipliini tagamise meetmeid KOFS-i § 32 tähenduses ning linna netovõlakoormuse ülemmäära.
(3) Linnale võtud laene teenindab finantsosakond.
(1) Eelarvelaen on eelarve kulutuste rahastamiseks võetav laen.
(2) Eelarvelaenu võtmine on lubatud investeeringute rahastamiseks.
(3) Eelarvelaenu piirsumma ja põhitingimused kehtestab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
(4) Laenulepingu sõlmib ja selle täitmist korraldab linnavalitsus.
(1) Kassalaen on eelarve kulutuste rahastamiseks eelarveaasta kestel võetav ja tagasimaksmisele kuuluv laen või võlakirjad lunastamistähtajaga enne eelarveaasta lõppu.
(2) Kassalaenu piirsumma kehtestab linnavolikogu.
(3) Kassalaenu võtmine on lubatud eelarve kassalise teenindamise vajadusteks eelarves määratud piirsumma ulatuses, kui eelarve tulude laekumine ja kassatagavara ei võimalda eelarveaasta mingil perioodil eelarve kulude rahastamist.
(4) Laenulepingu sõlmimist ja selle täitmist korraldab linnavalitsus.
(1) Eelarve muutmiseks kulude kogumahu suurendamisel või vähendamisel võib linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha ka eelarves varem määratud kulude otstarbe ja suuruse muutmist.
(2) Lisaeelarve eelnõule lisatakse
1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse või kulude vähendamise kohta jooksval eelarveaastal;
2) andmed eelarve kulude, mille täiendamist või vähendamist taotletakse, tegemise koht, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.
(3) Lisaeelarve projekti esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta lõppu.
(4) Lisaeelarve eelnõu menetlemine linnavolikogus toimub linnavolikogu töökorras sätestatud korras.
(5) Linnavolikogus ei kustutata ega vähendata lisaeelarve eelnõus ettenähtud kulusid, mis tulenevad seadustest või linna poolt võetud lepingulistest kohustustest ning riigilt või teistelt juriidilistelt isikutelt laekunud sihtotstarbeliste eraldiste arvel tehtavaid kulusid.
(6) Lisaeelarve vastuvõtmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine.
(1) Linna asutuste eelarvete muutmine toimub asutuse juhi ja/või tegevusala eest vastutaja kirjaliku taotluse alusel koos põhjendustega finantsosakonnale, kes valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu.
(2) Asutuste vahelised mitterahalised tehingud lisatakse eelarvesse linnavalitsuse korraldusega aluseks võttes asutuse juhtide taotlused.
Eelarveaastal sihtotstarbeliselt laekunud summad lisatakse eelarvesse linnavalitsuse korralduse alusel, informeerides sellest volikogu vähemalt üks kord eelarveaasta jooksul.
(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.
(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad
1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
2) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse linnavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.
(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.
(2) Finantsosakond koostab eelarve täitmise koondaruande.
(3) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.
(1) Asutused esitavad asutuse majandusaasta aruande osana tegevusaruande finantsosakonnale hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 20. veebruariks.
(2) Linna valitseva või olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud esitavad hiljemalt 30. aprilliks linnavalitsusele eelmise aasta majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui audiitorkontroll on seaduse alusel kohustuslik.
(3) Finantsosakond koostab Paide linna konsolideeritud majandusaasta aruande ning esitab selle linnavalitsusele hiljemalt 20. maiks. Linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta lisatakse majandusaasta aruandele.
(4) Majandusaasta aruande esitab linnavalitsus linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.
(5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks kuulanud ära revisjonikomisjoni kirjaliku aruande.
(1) Linna eelarves võib põhitegevuse kuludena planeerida reservfondi ettenägematute väljaminekute tegemiseks.
(2) Linna reservfondi suuruse kinnitab Linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
(3) Linnavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtosttarbeliselt.
(4) Linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise täpsema korra kehtestab linnavolikogu.
(1) Linna majandustegevus on
1) teenuste osutamine linna ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu;
2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;
3) tehingud linnavaraga;
4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine krediidiasutustesse intressi saamiseks;
5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus.
(2) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid seaduse ja linna õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Paide linna nimel sõlmib lepinguid linnapea, tema äraolekul linnapea poolt selleks volitatud isik.
(1) Linnavara on Paidele kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
(2) Linnavara valitsemise korra kehtestab linnavolikogu.
(1) Paide linna esindamise all mõistetakse Paide linna omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Paide linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.
(2) Linna esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.
(1) Linnavolikogu esindab Paide linna
1) seadustega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega;
3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega;
4) suhetes poliitiliste parteidega, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega.
(2) Linnavolikogu esimees esindab Paide linna
1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
4) suhetes ajakirjandusega linnavolikogu töö avalikustamiseks;
5) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust.
(3) Linnavalitsus esindab Paide linna
1) seadustega ning linnavolikogu määruste ja otsustega linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Vabariigi Valitsusega talle linnavolikogu antud volituste piires;
3) suhetes riigiasutustega;
4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.
(4) Linnapea esindab Paide linna
1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle linnavolikogu antud volituste piires;
2) suhetes Järva Maavanemaga ja teiste riigiasutustega;
3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks;
5) suhetes ajakirjandusega valitsuse töö avalikustamiseks;
6) teistel volikogu volitatud juhtudel ja korras;
7) valitsuse pädevuses olevates küsimustes valitsuselt saadud volituste alusel;
8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.
(5) Avalikel üritustel esindavad Paide linna linnavolikogu esimees ja/või linnapea.
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes kutseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega ja äriühingutega esindab linna kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid linnapea.
(2) Linna asutuse juht esindab linna kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Linna asutuse juht esindab linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.
(1) Linna esindavad kohtus seaduse alusel linnasekretär ning ilma erivolitusteta ka linnapea ja linnavolikogu esimees. Teised isikud esindavad linna kohtus linnasekretäri või linnapea antud volituse alusel.
(2) Üldjuhul volitatakse linna esindama linna ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või linnavalitsuse hallatava asutuse juht. Linna võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse vandeadvokaat või muu õigusteadmisega isik.
(3) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel.
Linna teenistuses olevad ametiisikud esindavad linna suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametijuhendis toodud ülesannetele ja tööjaotusele ning ametiasutuse põhimäärusele või linnapea antud volituse alusel.
(1) Paide linna välissuhtlemine toimub vastavalt linnavolikogu heakskiidetud välissuhtluse mahule, lähtudes igaks eelarveaastaks linna eelarves selleks ettenähtud vahenditest.
(2) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja ametiasutusel on õigus
1) teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid;
2) astuda iseseisvalt kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõpruslinnadega ning sõlmida nendega lepinguid.
(3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise otsustab linnavolikogu.
(1) Välissuhtlemisel esindab linna linnavolikogu esimees, linnapea või nende poolt määratud esindaja.
(2) Linna esindamiseks võib moodustada linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise delegatsiooni.
(1) Paide linna põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Paide linna põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest.
Tunnistada kehtetuks Paide linnavolikogu 15. juuni 2006 määrus nr 21.
Määrus jõustub 28. mail 2012.