Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus

(1) Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium ( edaspidi kool ) on Kohtla-Järve Õhtukeskkooli õigusjärglane. Kooli ametlik nimetus on Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium. Kool on munitsipaalkool täiskasvanutele tasemehariduse võimaldamiseks.

(2) Kool juhindub Eesti Vabariigi seadustest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, täiskasvanute koolituse seadusest ning käesolevast põhimäärusest.

(1) Kooli asukohaks ja peamiseks tegutsemiskohaks on Tuuslari tn 17, 30322 Kohtla-Järve linn.

(2) Kooli tegutsemiskohas aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi linn korraldatakse vanglaõpet alates 1. kooliastmest. Kooli tegutsemiskohas aadressil Torujõe 3, Kohtla-Järve linn korraldatakse sõltuvusprobleemidega koolikohustuslike noorte õpet 2. ja 3.kooliastmel.

(1) Kool on Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatav asutus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium.

(2) Kool võimaldab omandada põhi- ja keskharidust mittestatsionaarses õppes, eksternina või üksikainete omandamise kaudu.

(3) Kool võimaldab samuti õppida vanglaõppes koolikohustuslikus eas olevatel põhikooli õpilastel ning korraldab vanglaõpet ka gümnaasiumiastmes. Kool võimaldab omandada põhiharidust mittestatsionaarses õppes noorukitel, kes osalevad erinevates ravi- ja rehabilitatsiooniprojektides.

Koolil on oma eelarve, pitsat ja sümboolika.

(1) Põhikoolis õppetöö toimub eesti ja vene keeles.

(2) Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.

(3) Kooli asjaajamise keeleks on eesti keel.

(1) Koolil on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba.

(2) Kool on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).

(1) Kooli tegevuse põhieesmärgid

1) kool tagab õppijatele elukestva õppe võimaluse, andes võimaluse omandada põhi- või keskhariduse;

2) kool annab võimaluse mittestatsionaarse õppevormi kõrval õppida ka eksternina;

3) arvestades õpilaste vanuselist koosseisu ja erinevat teadmiste taset nõustab kool õpilasi ja aitab neid oma probleemidega toime tulla;

4) koolis toetakse võrdsel määral õpilase vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist;

5) kooli õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

(2) Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on aidata kaasa isiksuse arengule, kes

1) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest;

2) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;

3) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;

4) kasutab korrektset ja väljendusrikast keelt, oskab argumenteeritult väidelda;

5) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest;

6) aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ning Eesti riigi säilimisele ja arengule, tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna ning seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga;

7) tunneb ja austab eri rahvaste kultuure, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;

8) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes;

9) valdab vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel;

10) kasutab matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades;

11) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;

12) mõtleb kriitiliselt, loovalt ja süsteemselt, on avatud enesearendamisele ja elukestvale õppele;

13) püüab mõista asjade tähendust ning on motiveeritud õppima ja oskab õppida;

14) on ettevõtlik, tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

15) väärtustab tervist ning tervislikku eluviisi.

(1) Koolitööks vajalike tingimuste loomisele kaasa aitamiseks ja erinevate organisatsioonide ühistegevuse koordineerimiseks on koolis moodustatud hoolekogu. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu moodustamise korra ja töökorra kehtestab Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi volikogu).

(3) Hoolekogu

1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;

2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;

3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta p õhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras õppeainete nimistut;

4) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;

5) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;

6) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;

7) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

8) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta;

9) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;

10) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;

11) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;

12) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;

13) kehtestab kooli arendusjuhi, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;

14) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;

15) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb Kohtla-Järve Linnavalitsusele (edaspidi valitsus) ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(4) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

(5) Õpilasel on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

(1) Kooli juhib direktor, kes vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab valitsus, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.

(3) Töölepingu kooli direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles linnapea või tema volitatud ametiisik.

(4) Direktor

1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

2) kehtestab kooli õppekava;

3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid seaduse ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;

4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;

5) sõlmib, muudab ja ütleb üles õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud;

6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu;

7) kehtestab kooli sisehindamise korra;

8) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;

9) annab oma pädevuse piires käskkirju;

10) vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;

11) lisaks eelnimetatud ülesannetele peab direktor täitma ülesandeid, mis tulenevad seadustest ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest, mis reguleerivad erinevaid koolielu valdkondi, näiteks personalijuhtimine, asjaajamine, ressursside juhtimine, tööohutus ning ülesandeid, mis tulenevad Kohtla-Järve linna haldusaktidest ja töölepingust.

Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal

1) vastutab õppe- ja kasvatustöö organiseerimise ning õppekavade täitmise eest;

2) õpetamise ja õpilaste teadmiste kvaliteedi eest;

3) juhendab ja kontrollib õpetajate tööd;

4) koostab aruandeid õppe- ja kasvatustöö kohta.

(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

(2) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

(3) Õpilaskonnal on õigus

1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras, mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;

2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;

3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse, ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;

4) valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(4) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(5) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Direktor kinnitab 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(6) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.

(7) Direktor korraldab õpilaste teavitamise „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest” tulenevast õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui selleks on soovi avaldanud kooli õpilased. Õpilasesinduse moodustavad nii põhikooli kui ka gümnaasiumi klasside õpilased. Iga klass võib valida õpilasesindusse kuni 2 õpilast klassi õpilaste hulgast.

(8) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab kooli juhtkond klassikoosolekutel avalikul hääletamisel. Koosoleku käik protokollitakse ning osalejad märgitakse nimeliselt registreerimislehele. Hääletustulemused tehakse kindlaks lihthäälteenamusega.

(9) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilasesindus õpilasesinduse põhimääruse, milles neid toetab direktor või direktori määratud koolitöötaja. Õpilasesinduse põhimääruse ja selle muudatused kiidab heaks õpilaste üldkoosolek lihthäälteenamusega. Enne õpilasesinduse põhimääruse eelnõu esitamist direktorile kinnitamiseks peavad põhimääruse eelnõu läbi arutama ja heaks kiitma õpilased klassikoosolekutel. Klasside heakskiitvad otsused protokollitakse ja esitatakse direktorile. Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu kohta annavad arvamuse õppenõukogu ja hoolekogu.

(10) Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi.

(1) Kool on mittestatsionaarse õppega üldharidusasutus. Koolis on põhikooli klassid (1.-9. klass), mis annavad võimaluse omandada põhihariduse ja gümnaasiumi klassid (10.-12. klass), kus omandatakse keskharidus. Viru Vanglas on korraldatud üldhariduse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiastmes (sealhulgas lihtsustatud õppekava ja individuaalõppekava alusel).

(2) Koolis on avatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, mis korraldavad õpet tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele. Kool korraldab õpet vanglas statsionaarses õppevormis koolikohustuslikus eas olevatele õpilastele, kusjuures kooli õppekavaga tagatakse mittestatsionaarses õppevormis õppivatele koolikohustuslikele õpilastele kõigi statsionaarses õppes kohustuslike ainete õppimise võimalus.

(1) Tasemeharidust võimaldatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava ulatuses klassi-, tsükli-, individuaal-, üksikaine õppevormis või eksternina.

(2) Kooli õppekorralduse aluseks on riiklik õppekava, millest lähtudes koostab kool oma õppekava, mida kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(3) Kooli õppekava alusel koostavad õpetajad oma ainekavad ja tööplaanid. Tööplaanid on vormistatud põhikooli osas poolaastate kaupa, gümnaasiumiosas kursuste kaupa.

(1) Põhikoolis õpilasi hinnatakse õppepoolaastate kaupa, kaugõppevormi õpilasi pärast vajalike arvestuste sooritamist. Arvestuslik hindamine kavandatakse kursuse ulatuses. Gümnaasiumi astmes õpilasi hinnatakse kursuste kaupa.

(2) Õppeaasta kestvus on 35 nädalat, mis jaotub põhikoolis kaheks poolaastaks.

(3) Õppetunni pikkus on 45 minutit.

(4) Lisaks õppekavas ettenähtud õppeainetele kool võimaldab õpilastele valikaineid gümnaasiumiastmes.

(5) Mittestatsionaarses õppes tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 24 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Kuni kümne õpilasega klassis vähemalt 15 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Õpilase nõusolekul võib koormust vähendada.

(6) Mittestatsionaarses õppes võib õppida ka üksikuid õppeaineid. Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase koormus määratakse igaks õppeaastaks eraldi individuaalses õppekavas.

(7) Mittestatsionaarses õppes õppivatel õpilastel on üks kord kolme aasta jooksul õigus võtta õppetööst üks aasta puhkust.

(8) Kooli õppe- ja kasvatustööd korraldab ja hindab õppenõukogu. Õppenõukogu tööst võtavad osa kõik õpetajad. Õppenõukogu kinnitab õppetöö vormid, õppepäeva struktuuri.

(9) Õpilaste teadmiste hindamine, järgmisse klassi üleviimine, kooli lõpetamine ja koolist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(10) Kasvatustöö toimub õppetundide kaudu.

(11) Koolis on raamatukogu ja lugemissaal. Raamatukogu töös juhindutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi määrustest ja raamatukogu põhimäärusest. Kooli raamatukogu põhimääruse kinnitab direktor käskkirjaga.

(1) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Erandjuhul põhikooli klassidesse võetakse vastu alla 17-aastaseid õpilasi koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. Viru Vangla kinnipeetavad võetakse vastu avalduse alusel.

(2) Gümnaasiumi klassidesse võetakse vastu õpilasi, kes on omandanud põhihariduse ja kelle lõputunnistusel on kõik hinded vähemalt rahuldavad.

(3) Õpilaste vastuvõtt kooli toimub vastavalt õpilaste vastuvõtu tingimustele ja korrale, mille kehtestab kooli direktor. Kooli direktor kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor. Eelnõu esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse avaldamiseks.

(4) Uute õpilaste vastuvõtmine toimub kuni 10. septembrini, väljaarvatud Viru Vanglas kinnipeetavad õpilased.

(5) Kooli võetakse vastu õpilasi ka õppeaasta kestel, kui nad on sunnitud mõjuvatel põhjustel katkestama õpinguid statsionaarses õppes.

(6) Õpilasel on kooli astudes õigus valida vastavalt oma huvidele, võimetele ja võimalustele sobiv õppetöö vorm ja valikained.

(7) Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet.

(1) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(2) Lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud juhtudele õpilane arvatakse koolist välja

1) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole mõjuva põhjuseta viie järjestikkuse õppenädala jooksul ilmunud õppetööle;

2) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

3) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja “nõrgad” või “puudulikud”;

4) kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas ning ta vabastati vanglast.

(3) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.

(1) Õpilasel on õigus

1) võtta osa õppetööst;

2) pöörduda oma õiguste kaitseks haridus- ja teadusministri või valitsuse poole;

3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema tööaja piires;

4) luua õpilasomavalitsus ja osaleda koolielu küsimuste lahendamisel hoolekogus;

5) saada kooli raamatukogust õppetööks vajalikke õpikuid;

6) kasutada klassi- ja koolivälises töös tasuta oma kooli ruume, raamatukogu ja arvutikabinetti;

7) võtta osa projektidest;

8) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse, oma hinnete ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta.

(2) Õpilane on kohustatud

1) alluma koolijuhtkonna ja õpetajate korraldustele;

2) täitma õppenõukogu otsuseid;

3) hoidma koolivara ja täitma ohutustehnikaeeskirju;

4) täitma õppenõukogu poolt kehtestatud kooli kodukorda;

5) täitma õppeülesandeid ja osalema õppetöös.

(3) Kool paneb kodukorra välja õpilastele nähtavas kohas ja kooli veebilehele.

(4) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise.

(5) Õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste registris.

(6) Tunniplaan, kooli arengu- ja õppekava, põhimäärus ja teised koolielu korraldust reguleerivad dokumendid pannakse üles kooli veebilehele.

Koolitöötajad on direktor, arendusjuht, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad töötajad ning muud töötajad. Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(1) Koolitöötajate koosseisu määrab kooli direktor arvestades õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja eelarve võimalusi.

(2) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks antud põhimääruses, tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. Töötajate ametijuhendid ja töökorralduse reeglid kehtestab kooli direktor käskkirjaga ja teeb need töötajatele teatavaks allkirja vastu.

(3) Töölepingu töötajaga sõlmib, muudab ja ütleb üles kooli direktor.

(1) Kui seadustest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab koolitöötaja eelkõige järgmisi kohustusi

1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;

2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;

3) täidab õigel ajal ja täpselt direktori seaduslikke korraldusi;

4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;

5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;

6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

7) teatab viivitamata direktorile töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;

8) teavitab direktorit kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu direktoril on õigustatud huvi;

9) hoidub tegudest, mis kahjustavad kooli mainet või põhjustavad õpilaste või vanemate usaldamatust kooli vastu;

10) teatab direktorile esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest;

11) täidab korrektselt ja õigeaegselt ametijuhendis märgitud kohustusi.

(2) Koolitöötajal on õigus nõuda direktorilt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist kooskõlas vastavate õigusaktidega.

(3) Koolitöötajal peab olema kehtiv kirjalik tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

Õpetaja ja arendusjuhi leidmiseks vakantsele kohale korraldab direktor hoolekogu poolt kehtestatud korras konkursi.

(1) Õpetajad on kohustatud

1) suhtuma õpilasesse kui isiksusse;

2) vastutama õpilaste õpetamise kvaliteedi ja nende kasvatamise eest;

3) vastutama õppeplaani ja vastava aine õppeprogrammi täitmise, õpilaste teadmiste ja oskuste taseme eest;

4) pidevalt tegelema enesetäiendamisega ja erialase kvalifikatsiooni tõstmisega;

5) looma igaühele pidevõppeks eeldused;

6) õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja korraldusi.

(2) Õpetajatel on õigus

1) valida õppevahendeid ja meetodeid;

2) koostada ja kasutada valikainekavasid kooskõlastatult direktoriga;

3) luua koolibaasil ainesektsioonid, osaleda linnaainesektsioonide töös;

4) teha ettepanekuid õppe- ja kasvatustöö paremaks korraldamiseks.

(3) Kooli õpetajatel ja teistel töötajatel on õigus

1) erialasele ettevalmistusele, ümberõppele ja kvalifikatsiooni tõstmisele vastavalt kooli vajadusele;

2) tööle, mis vastab tema professionaalsele ettevalmistusele ja kvalifikatsioonile;

3) osaleda ametiühingu ja teiste organisatsioonide tegevuses;

4) saada teavet oma tööd ja töötingimusi puudutavate dokumentide kohta ning avaldada arvamust kooli tööd ja arengut puudutavates küsimustes.

Töödistsipliini rikkumine (töötajate töölepingu, kooli põhimääruse, kodukorra eeskirjade täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine töötaja süü tõttu) toob kaasa distsiplinaarkaristuse määramise vastavalt seadusandlusele.

(1) Kooli õppe- ja kasvatusküsimuste ning muude koolielu probleemide lahendamiseks on koolil alaliselt tegutsev õppenõukogu, kes juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest haridusalastest õigusaktidest, valitsuse otsustest, kooli põhimäärusest ja õppenõukogu töökorrast.

(2) Õppenõukogu tegevuse ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

(3) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, arendusjuht, õpetajad ja teised direktori nimetatud isikud.

(1) Koolil on oma eelarve, mille tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest, õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest, sihtfondidest, projektitegevusest ja ruumide ning inventari rentimise eest saadud tuludest.

(2) Kooli vara moodustavad koolile valitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Koolil on õigus kasutada vara volikogu poolt kehtestatud korras.

(3) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid ning korraldada riikliku õppekava väliseid tasulisi koolitusi, üritusi ja seminare. Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab valitsus.

(4) Kool saadab EHIS-i andmed ja kontrollib nende õigsust.

(5) Kooli dokumentatsiooni peetakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks (edaspidi õppekavaväline tegevus) ning kooli osutatavateks teenusteks.

(2) Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

(3) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

(4) Kool võib õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks küsida kaasrahastamist eelkõige järgmistel juhtudel

1) ekskursioonid ja muu selline;

2) osaleja õppekavavälise tegevusega seotud muud otsesed kulud.

(5) Õppekavaväliste tegevuste loetelu, kus toimub kulude katmine õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel ja kaasrahastamise kaudu kaetavate kulude määra õppekavaväliste tegevuste lõikes kehtestab kool. Õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisest laekuvad summad kantakse kooli eelarvesse.

(6) Kooli osutavateks teenusteks on

1) ürituste (infopäevad, konverentsid ja muu selline) korraldamine;

2) ruumide rentimine asutustele, organisatsioonidele või üksikisikutele.

(7) Tasuliste teenuste osutamine toimub vastavalt valitsuse kehtestatud hinnakirjale.

Kool esitab statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

(1) Kooli õppetegevuse korraldamise ning taseme üle teostatakse haldusjärelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(2) Kooli finantstegevuse üle teostavad järelevalvet valitsuse revident ja Kohtla-Järve Linnavolikogu revisjonikomisjon.

(3) Teenistuslikku järelevalvet kooli tegevuse üle teostab valitsus.

(4) Koolil on oma raamatupidamine ja pangaarve. Kooli raamatupidamise eest vastutab raamatupidaja. Kooli raamatupidamise korraldamine toimub raamatupidamise töösisekorra eeskirjade alusel ja Rahandusministeeriumi määruse alusel.

(1) Koolil on õigus kooskõlastatult valitsusega arendada välissuhteid.

(2) Koolil on õigus vastu võtta välisriikide õpetajaid ja õpilasi vastastikusel kokkuleppel.

(3) Kool võib saata õpetajaid ja õpilasi välisriikidesse.

(1) Kooli korraldab ümber või selle tegevuse lõpetab valitsus volikogu otsusel vastavalt kehtivale seadusandlusele.

(2) Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

(3) Kooli ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab direktor õpilastele ja kooli personalile ning valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

(1) Hoolekogu ja õppenõukogu annavad arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks.

(2) Kooli põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras.

Määrus jõustub 1. juunil 2019. a.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].