Kaarma Vallavolikogu 25. jaanuari 2012. a määruse nr 1 "Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kehtestamine", Kaarma Vallavolikogu 7. juuli 2010. a määruse nr 9 "Kaarma valla territooriumi osa üldplaneeringu kehtestamine", Kärla Vallavolikogu 21. märtsi 2006. a määruse nr 8 "Kärla valla üldplaneeringu kehtestamine" ja Lümanda Vallavolikogu 21. augusti 2008. a määruse nr 66 "Lümanda valla üldplaneeringu kehtestamine" muutmine

Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu seletuskirja punktist 5.1.1. jäetakse välja järgmine lõik

Detailplaneeringu koostamise kohustus vastavalt Planeerimisseaduse § 3 lg 2 on linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel.

Kaarma valla territooriumi osa üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.2. jäetakse välja järgmine lõik

Detailplaneering on detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel

1) uute hoonete (v.a. üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja teised kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikehooned) ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;

2) olemasolevate hoonete (v.a. üksikelamu, suvila ning nende kõrvalhooned) maapealsest kubatuurist üle 33% suurusel laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;

3) maa-alade kruntide jaotamise aluseks (s.h. hoonestatud katastriüksuste piiride muutmise aluseks).

Kärla valla üldplaneeringu seletuskirja punktist 1 jäetakse välja järgmised lõigud

Detailplaneering on

1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindaalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;

2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;

3) alus maa-alade kruntide jaotamise korral.

Omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata

1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendmist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;

2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;

3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalane pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;

4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi;

5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalane pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

Lümanda valla üldplaneeringu seletuskirja punktist 1 jäetakse välja järgmised lõigud

Lümanda külas on detailplaneering

1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;

2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;

3) alus maa-alade kruntide jaotamise korral.

Omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut tegemata

1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püsitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;

2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;

3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalane pindaala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;

4)mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi

5) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalane pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel.

Määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil.