Tugiisikuteenuse osutamise kord lastega peredele

(1) Käesolev määrus reguleerib tugiisikuteenuse osutamist Pärnu linnas elavatele lastega peredele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Pärnu linn.

(2) Käesoleva määruse rakendamise eesmärgiks on lastega perede toimetuleku toetamine ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine tugiisikuteenuse osutamise kaudu.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) tugiisikuteenus lastega peredele - sotsiaalteenus, mis seisneb lapse ja/või tema seadusliku esindaja jõustamises ja juhendamises tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga igapäevases elukeskkonnas;

2) jõustamine – tugiisiku abiga teenuse saaja toimetulekuraskusi põhjustavate küsimustega tegelemine isiku enda poolt juhitud lahendusteni jõudmisel. Jõustamise eesmärk on aidata teenuse saajal näha ennast põhjusliku tegurina ja tugiisikut partneri ja nende teadmiste ja oskuste omajana, mida isik teenuse saajana võiks kasutada lahenduse leidmisel oma probleemidele;

3) juhendamine - abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; konkreetsete toimingute läbiviimiseks igapäevaste tööde tegemisel, asjaajamistel, kontaktide loomisel või vajalike tegevuste planeerimiseks;

4) toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;

5) arstliku ekspertiisi komisjon – raviasutuse juurde loodud komisjon, mille ülesanne on kindlaks määrata töövõime kaotus ja puude raskusaste;

6) hindamisvahend – kirjalik dokument, mis täidetakse teenuse saajat või tema seaduslikku esindajat kaasates eesmärgiga hinnata puuetega laste hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajadust;

7) puue - inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Käesoleva määruse tähenduses on puude raskusastmeteks sügav puue või raske puue;

8) sügav puue - inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;

9) raske puue - inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet iga ööpäev;

10) rehabilitatsiooniplaan – sotsiaalhoolekande seaduse §-s 117 nimetatud rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel rehabilitatsiooniasutuses koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused;

11) tugiisik – töösuhteid reguleeriva lepingu alusel tugiisikuteenust vahetult osutav isik. 2015-03-1314:52:20Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus § 2 punktides 2-11 Riigi Teataja § 10 lg 3 alusel arvestades Pärnu Linnavalitsuse 06.03.2015 taotlust nr 1-7/2817

(1) Teenuse saajateks võivad olla

1) lastega pered, kus kasvab raske või sügava puudega laps(ed);

2) lastega pered, kes vajavad kõrvalist abi oma toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;

3) lastega pered, kus vanemate intellektipuude või sotsiaalse mahajäämuse tõttu puuduvad vanematel teadmised ja oskused lapse eest hoolitsemiseks ja lapse arengu toetamiseks;

4) lapsevanemad (ka eestkostja, perekonnas hooldaja ja lapsendaja), kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

5) lapsed või teda kasvatavad isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab nende toimetulekut.

(2) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ja arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Noorema kui 10-aastase lapse soovi arvestatakse, kui tema arengutase seda võimaldab.

(3) Tugiisikul on õigus teenuse osutamisest ajutiselt keelduda, kui teenuse saaja on alkoholi- või narkojoobes, agressiivne või muul viisil ohtlik.

(1) Teenuse sisuks on teenuse saaja vajadustest, võimetest ja arengutasemest lähtuvalt tema iseseisvuse ning osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ja käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktis 1 ja 5 nimetatud isikute puhul pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine järgmiste tegevuste abil

1) Akoostöö teenuse saaja, teenuse osutaja ning linnavalitsuse esindaja(te) vahel, mis seisneb teenuse vajaduse hindamises ja tulemustest sõltuvalt töö sisu, ülesannete ja korralduse planeerimises;

2) teenuse saajate jõustamine lapse arengut soodustavate tingimuste ja lapsega seotud õiguste tagamisel;

3) teenuse saajate juhendamine igapäevaelus konkreetsete tegevuste või toimingute tegemiseks, toimetulekuoskuste õppimiseks;

4) teenuse saajate toetamine – emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine;

5) teenuse saajate abistamine liikumisel, eneseteenindamisel, suhtlemisel ümbritseva

6) lapse turvalisuse jälgimine peres;

7) teenuse dokumenteerimine, analüüs ja arendamine, sealhulgas teenuse saajate rahulolu-uuringud.

(2) Teenuse sisu täpsel sõnastamisel ja teenuse mahu määramisel lähtutakse

1) teenuse vajaduse esmase hindamise tulemustest;

2) iga konkreetse juhtumi eripärast.

Teenust osutatakse üldjuhul Pärnu linna territooriumil, teenuse saaja igapäevases elukeskkonnas, vajadusel koos teenuse saajaga ka erinevates ametiasutustes, väljaspool tema tavapärast elukeskkonda.

(1) Teenust võib taotleda teenuse saajana õigustatud isik, esitades vormikohase teenuse tellimise taotluse Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna (edaspidi sotsiaalosakond) laste hoolekande spetsialistile (edaspidi hoolekande spetsialist).

(2) Teenuse vajaduse märkamisel võib teenuse osutamise protsessi algatada ka sotsiaalosakonna piirkondlik lastekaitsespetsialist (edaspidi lastekaitsespetsialist) või hoolekande spetsialist, teenust taotlema õigustatud isiku kirjalikul nõusolekul. Lastekaitsespetsialist edastab teenuse tellimise taotluse hoolekande spetsialistile.

(3) Lapse heaolu ohtu sattumisel võib teenuse määrata ka lapse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui teenuse osutamine on kohtu poolt perekonnaseaduse § 134 lõigete 1 ja 3 alusel rakendatud abinõuks ohu ärahoidmisel ja lapse huvide kaitsel.

(1) Teenuse vajaduse esmase hindamise viivad läbi sotsiaalosakonna hoolekande spetsialist ja/või lastekaitsespetsialist.

(2) Hindamiseks käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktides 1 ja 5 toodud juhtudel kasutatakse Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kinnitatud hindamisvahendit raske või sügava puudega lapsele ja tema perele tugiisikuteenuse vajaduse väljaselgitamiseks.

(3) Hindamiseks käesoleva määruse § 3 lõige 1 punktides 2, 3 ja 4 toodud juhtudel kasutab lastekaitse- ja/või hoolekande spetsialist klienditöö käigus kogunenud teavet (kodukülastused, info erinevatelt ametkondadelt jmt).

(4) Hindamine viiakse läbi teenuse saaja tavapärases elukeskkonnas.

(5) Hindamisel võib hoolekande- ja/või lastekaitsespetsialist tugineda ka haridus- ja meditsiinivaldkonna spetsialistide ning rehabilitatsiooniplaani järgseid teenuseid osutava meeskonna soovitustele.

(1) Sotsiaalosakond otsustab isiku teenusele suunamise oma otsusega teenuse taotluse ja teenuse vajaduse esmase hindamise tulemusena.

(2) Teenuse osutamise taotlust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena isik teenust ei vaja. Võimalusel soovitab hoolekande spetsialist lapse või tema pere toetamiseks teisi meetmeid, sealhulgas teisi Pärnu linnas osutatavaid sotsiaalteenuseid.

(1) Teenuse osutajaks on linnavalitsuse hallatav hoolekandeasutus Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi keskus) tugiisikute kaudu.

(2) Tugiisikuks ei saa olla teenuse saaja pereliige või isik, kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

(3) Keskus lähtub teenuse osutamisel enda poolt välja töötatud ja sotsiaalosakonnaga kooskõlastatud teenuse osutamise juhendist, mis sisaldab teenusele ja tugiisikutele seatud nõudeid, klienditeeninduse standardit, tagasiside süsteemi, kaebuste lahendamise protseduuri ning kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

(1) Pärast teenusele suunamist korraldab hoolekande spetsialist kohtumise, mille käigus sotsiaalosakonna esindaja, keskuse esindaja, tugiisiku ning kliendi poolt täpsustatakse teenuse sisu ja muutuste saavutamiseks vajalikud tegevused. Võimalusel osalevad kohtumisel mõlemad lapsevanemad. Vastavalt lapse võimele teenuse kavandamisest aru saada kaasatakse ka laps ning arvestatakse tema arvamusega.

(2) Täpsustatud andmete põhjal sõlmitakse keskuse ja kliendi või kliendi seadusliku esindaja ning tugiisiku vahel 3-poolne leping, millesse märgitakse kliendile osutatava teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu ja tegevuste loetelu ning teenuse osutamise koht.

Keskuse poolt osutatav teenus on klientidele tasuta ja teenuse osutamise kulud kaetakse linna eelarvest selleks ettenähtud vahenditest.

Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja soovil, keskuse ettepanekul kooskõlastatult sotsiaalosakonna hoolekande spetsialisti või lastekaitse peaspetsialistiga.

(1) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muud teenuse osutamisega seotud informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.

(2) Keskus avab iga teenuse saaja kohta kliendipäeviku. Kliendipäevikut ja sellele pärast igat kliendi teenindamist lisatavat teeninduslehte täidetakse tugiisiku poolt järjepidevalt.

(3) Keskus on kohustatud esitama sotsiaalosakonnale töötundide aruande teenuse osutamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Klienditöö aruanne esitatakse keskuse poolt sotsiaalosakonnale vastavalt sotsiaalosakonna esindaja pöördumisele, kuid mitte hiljem kui 7 tööpäeva jooksul pärast teenuse osutamise lõppemist.

Teenuse tellimise taotluse, hindamisvahendi, kliendipäeviku, töötundide aruande ja klienditöö aruande vormid kinnitab linnavalitsus.

(1) Järelvalvet teenuse osutamise üle teostavad sotsiaalosakonna ametnikud.

(2) Käesolevas korras sätestatud teenuse üle on järelvalve teostamise õigus sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud alustel ja korras maavanemal või tema poolt volitatud isikul.

Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 15.02.2007 määrus nr 5 „Pärnu linnas lastega peredele tugiisiku teenuse osutamise kord“ ja Pärnu Linnavolikogu 17.04.2008 määrus nr 12 „Pärnu linnas raske või sügava puudega lastele ja nende peredele tugiisiku teenuse osutamise kord“.

Määrus jõustub 1. juulil 2012.