Viimsi Kunstikooli põhimäärus

(1) Kooli nimi on Viimsi Kunstikool (edaspidi kool)

(2) Haldusala: kool on Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus) haldusalas huvikoolina tegutsev kunstikool, mis lähtub oma tegevuses seadustest ja nende alusel välja antud määrustest ja teistest õigusaktidest.

(3) Kooli liik: kool on huvikoolina tegutsev kunstikool.

(4) Kooli aadress: Madise tee 2, Miiduranna küla, Viimsi vald,74015, Harju maakond.

(5) Kooli teeninduspiirkond on Viimsi vald.

(6) Kooli õppekeel ja asjaajamiskeel on eesti keel.

(7) Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga.

(8) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga.

(9) Koolil on oma eelarve.

(10) Kool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel. Õppekavade registreeringu taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras Vallavalitsus.

(11) Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, aga eelkõige huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Viimsi Vallavolikogu (edaspidi Vallavolikogu) ja Vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(12) Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.

(1) Kooli põhitegevuseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusaktidega määratud mahus plaanipärase kunstihariduse andmine Viimsi valla võimalusi arvestades kujundatud õpilaskonnale.

(2) Kool võib oma põhitegevuse kõrval

1) anda täiskasvanute koolitust,

2) õpetada eelkooliealisi lapsi,

3) korraldada seminare ja kursusi,

4) korraldada näituseid,

5) tegeleda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega,

6) välja üürida kunstiinventari,

7) osutada tasulisi teenuseid.

(3) Kooli juures võivad tegutseda õpilastest ja vilistlastest koosnevad kunstnike grupid.

Kooli ülesandeks on

1) laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine;

2) kunstialaseks kutseõppeks vajaliku ettevalmistuse andmine;

3) kohaliku kultuurielu edendamine eesti kultuuritraditsioonide alusel, olles kõikidele kunstiandeid omavaile lastele kättesaadavaks lüliks haridussüsteemis.

(1) Kunstihariduse andmine toimub õppeastmete kaupa.

(2) Koolis on järgmised õppeastmed

1) kunstigrupp: 5 -7 aastastele

2) eelkursus: 7 – 11 aastastele

3) põhikursus: 11 – 18 aastastele

4) lisa-aastad (stuudiokursus): noortele ja täiskasvanutele vanusepiiranguta

(1) Kunstigrupi ülesandeks on laiendada laste esteetilist kasvatust kooliküpseks saamiseni.

(2) Eelkursuse ülesandeks on edasisteks õpinguteks kunstihuvi säilitamine.

(3) Põhikursuse ülesandeks on omandada kunstiala põhitõed.

1) õpetus toimub vastavuses üleriigilisele raamõppekavale ja kunstiharidusstandardile.

2) põhikursuse lõpetaja omandab täieliku kunstialase alghariduse ja saab kunstikooli lõputunnistuse.

(4) Stuudiokursuse ülesandeks on säilitada ja treenida oma oskusi kuni ametikooli astumiseni.

(1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

(2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli huvialade õppekavad.

(3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt.

(4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.

(1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool kunstihariduse andmiseks kunstialade õppekavad.

(2) Kunstialade õppekavad peavad vastama huviharidusstandardile ja kunstiala riiklikule raamõppekavale.

(3) Õppekavaga sätestatakse

1) õppe eesmärk ja kestus;

2) õppeainete loendid;

3) ainekavad.

(4) Õppekava on iga õppeperioodi õppetöö korraldamise aluseks.

(1) Õppekava eelnõu kiidavad heaks kooli hoolekogu ja õppenõukogu.

(2) Õppekava kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.

(1) Kooli huvialade õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(2) Ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, kooli hoolekogu või õppenõukogu.

(3) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.

(4) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

(1) Õppeperiood on 175 kalendripäeva.

(2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund.

(3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks.

(4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad, mis jagunevad

1) sügisvaheaeg;

2) jõuluvaheaeg;

3) kevadvaheaeg;

4) suvevaheaeg.

(5) Õppetöö vaheajad langevad kokku vaheaegadega üldharidussüsteemis väljaarvatud kahenädalaline kevadsuvine õppepraktika, mille toimumisaja kinnitab õppenõukogu.

(6) Õppetöö toimub tunniplaani alusel 45-minutiliste individuaal- ja rühmatundidena.

(7) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu.

(1) Kunstihariduse õppekava alusel kunstihariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus.

(2) Kunstigruppi võetakse õpilased vastu katseteta, avalduste laekumise järjekorras.

(3) Eelkursusele võetakse õppur vastu katsetega.

(4) Põhikursusele võetakse õppur vastu katsetega.

(5) Stuudiokursusele võetakse õppur vastu katsetega.

(6) Vastuvõtu tingimused on sätestatud kodukorras.

(7) Õppuri kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.

(1) Õpperühmad moodustatakse kursuste ja gruppide kaupa, võimalusel lähtuvalt õppurite vanusest ja tasemest.

(2) Rühmad moodustatakse arvestusega, et ühes rühmas ei ole rohkem kui kaksteist õppurit, erandid teeb õppenõukogu õppeaasta jooksul.

(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist.

(2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend koos hinnanguga.

(1) Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja

1) kooli või õppe-etapi lõpetamisel;

2) lapsevanema taotluse alusel.

3) õppemaksu tasumata jätmise korral

(2) Õppuri võib koolist välja arvata kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu.

(3) Õppuri kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.

(1) Kooli juhib direktor, kes tagab kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor annab kooli ja enda tegevusest aru Vallavalitsusele.

(3) Direktor

1) teeb kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud huvikooli, selle alusel antud õigusaktide või põhimääruses ja direktori töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) juhatab kooli õppenõukogu;

3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;

5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;

6) kinnitab kooli õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;

7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja kooli pidajale kinnitamiseks;

8) esitab vähemalt üks kord aastas aruande kooli tegevusest hoolekogule ja kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule;

9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

10) lahendab muid huvikooli seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.

(4) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning võib anda suulisi ja kirjalikke korraldusi.

(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab Vallavalitsus.

(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme kehtestab Vallavalitsus.

(3) Direktor kinnitatakse konkursi tulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud ajaks.

(4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu Viimsi vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

(2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

(2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis.

(3) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

(4) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel.

(5) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enamus koosolekul viibivatest liikmetest

(6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse.

1) protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija;

2) protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele;

3) protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja ametiasutusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

(1) Hoolekogul on viis kuni üheksa liiget.

(2) Hoolekogusse kuuluvad

1) Vallavolikogu esindaja;

2) vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt kaks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a kooli direktor);

3) lastevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt kaks lastevanemate ja õppurite esindajat;

4) vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad

(3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul Vallavalitsus.

(4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt I veerandi lõpus kokku direktor.

(5) Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

(6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.

(7) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.

(8) Esimehe kanditaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.

Hoolekogu

1) teeb vajadusel ametiasutusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;

2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;

3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks;

4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;

5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;

6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaetava osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta;

7) teeb ettepanekuid kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.

(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

(2) Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

(3) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

(4) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas.

(5) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist..

(6) Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

(7) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest.

(8) Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.

(9) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel.

(10) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enamus koosolekul viibivatest liikmetest

(11) Hoolekogu koosolekud protokollitakse.

1) protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija;

2) protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele;

3) protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(12) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel

(1) Kooli personali moodustavad pedagoogid ja teised töötajad.

(2) Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, õppealajuhatajat.

(3) Personali koosseisu määrab Vallavalitsus direktori ettepanekul.

(4) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab Kooli direktor vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

(5) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks Kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjade, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseaduste ning töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

(6) Personalil on õigus

1) tutvuda Kooli tegevust puudutava dokumentatsiooniga;

2) keelduda tööülesannetest, milleks tal puudub vastav kompetents ja pädevus;

3) pöörduda oma õiguste kaitseks vastavate ametkondade poole.

(7) Personal on kohustatud

1) suhtuma oma töösse kohusetundlikult;

2) end ametialaselt pidevalt täiendama;

3) täitma üldtunnustatud moraali- ja käitumisnorme.

(8) Koolis mittepedagoogilistel ametikohtadel töötav personal tagab Kooli majandusliku teenindamise, pedagoogide abistamise ja Kooli tehniliste häireteta töö.

(1) Õppuril on õigus

1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekavade, põhimääruse ning kodukorraga;

2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust;

3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;

4) moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;

5) kasutada muid seaduse ja kooli põhimääruse ning kodukorraga kehtestatud õigusi.

(2) Õppur on kohustatud

1) järgima kooli kodukorda;

2) hoidma kooli kasutuses olevat vara;

3) täitma muid seaduses ja kunstikooli põhimäärusega ning kodukorraga sätestatud kohustusi.

(3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.

(1) Kooli vara kuulub Viimsi valla munitsipaalomandisse.

(2) Kooli vara moodustavad koolile Viimsi valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Viimsi vallale rahaliste kohustuste võtmine toimub Volikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutuselt laekunud summadest, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest.

(2) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta koolitustasu. Koolitustasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul Vallavolikogu.

(3) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab Vallavalitsus koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja haldusaktidele.

(4) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu, Vallavalitsus ning eelarve kinnitab Volikogu.

(5) Kooli pedagoogide töö tasustamise alused kinnitab Vallavolikogu.

Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadus- ministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Harju maavanem.

(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Vallavalitsus.

(3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.

(4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtpäevaks.

(5) Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus

1) külastada kooli, teavitades eelnevalt direktorit;

2) osaleda õppenõukogu ja hoolekogu koosolekutel;

3) tutvuda kooli dokumentidega;

4) saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;

5) teha kooli direktorile ja vallale ettepanekuid kooli tegevuse parandamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutisi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;

6) teha kooli direktorile, õppenõukogule, hoolekogule täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende poolt antud ja seaduse või seaduse aluselantud muu õigusaktidega vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga.

(1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Vallavolikogu ja korraldab Vallavalitsus.

(2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises.

(3) Kool ühineb või jaguneb järgmiselt

1) kool ühendatakse huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool;

2) kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;

3) kool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse.

(4) Kooli ümberkujundamine põhimääruse tähenduses on asutuse muutmine teist liiki asutuseks.

(5) Kooli tegevus lõpetatakse

1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

2) kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;

3) kui kooli järele puudub vajadus;

4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

(6) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(7) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise ja ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

(8) Kooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavad muudatused kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.

(1) Põhimääruse muutmiseks võivad teha ettepanekuid Kooli personal, hoolekogu, ja teised asjast huvitatud isikud.

(2) Täiendus- ja muudatusettepanekud vaatab läbi ning esitab koos oma seisukohtadega Vallavalitsusele kinnitamiseks kooli direktor.

Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata küsimused lahendab kooli direktor koos hoolekogu ja Vallavalitsusega.

(1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 03.10.2000 a. määrus nr 42.

(2) Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel.

(3) Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.