Legislator Case Law & Legislation
427032025007 EE

Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2018 määruse nr 3 „Restaureerimistoetuse andmise kord“ muutmine

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Tallinna Linnavolikogu — Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2018 määruse nr 3 „Restaureerimistoetuse andmise kord“ muutmine — RT IV, 2025, 7

Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2018 määruses nr 3 „Restaureerimistoetuse andmise kord“ tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Restaureerimistoetuse andmise kord (edaspidi määrus) reguleerib restaureerimistoetuse (edaspidi toetus) taotlemist, taotluse menetlemist, toetuse maksmist ja kontrolli toetuse kasutamise üle. Toetus on ette nähtud restaureerimistööde ettevalmistamiseks vajalike tegevuskavade ja projektide koostamiseks, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegemiseks ning eeskujuliku restaureerimistöö tunnustamiseks. Toetus on mõeldud Tallinna linna haldusterritooriumil paiknevate mälestiste, sh neis asuvate kunstiväärtuste, muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal paiknevate ehitiste ning üld- või detailplaneeringus väärtusliku üksikobjektina määratletud ehitiste restaureerimiseks ning selleks vajalike ettevalmistustööde tegemiseks.“;

2) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„ Toetuse andmise eesmärk on toetada käesoleva määruse § 1 lõikes 1 loetletud kultuuripärandi, sh selle osade ja detailide restaureerimist ja taastamist, et säilitada Tallinna mälestised ning linna ajastutruu miljöö, arhitektuur ja materjalikasutus.“;

3) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Toetust antakse:“;

4) paragrahvi 3 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„1) mälestise või selle osa restaureerimiseks selle üldist seisukorda arvestades; 2) muinsuskaitsealal, miljööväärtuslikul hoonestusalal ning üld- või detailplaneeringus väärtusliku üksikobjektina määratletud ehitise või selle osa restaureerimiseks selle üldist seisukorda arvestades;“;

5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses

„3) mälestisest pühakojas asuva kunstipärandi restaureerimiseks selle üldist seisukorda arvestades; 4) abikõlblike objektide restaureerimistööde ettevalmistamiseks vajalike tegevuskavade ja projektide koostamiseks. Toetuste maksimaalsed suurused restaureerimistööde ettevalmistamiseks vajalike tegevuskavade ja projektide koostamiseks määratakse määruse § 4 lõikes 1 nimetatud käskkirjas; 5) käesoleva määruse §-s 11 sätestatud eeskujuliku restaureerimistöö tunnustamiseks. Toetuste suurused ja toetust saavad isikud määrab ameti juhataja käskkirjaga, komisjoni ettepanekul.“;

6) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Restaureerimine käesoleva määruse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mälestise või selle osa või ehitise või selle osa konserveerimine, restaureerimine, remontimine või algsel kujul taastamine.“;

8) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Toetuse määr on: 1) pühakodade ja neis paikneva kunstipärandi puhul kuni 90% toetatava tegevuse maksumusest; 2) muudel juhtudel kuni 75% toetatava tegevuse maksumusest.“;

9) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Toetust võib taotleda restaureerimise objektiks oleva kinnis- või vallasasja omanik või restaureerimise objektiks oleva kinnis- või vallasasja valdaja (omaniku kirjalikul loal) (edaspidi koos taotleja).“;

10) paragrahvi 5 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„3) toetuse kasutamise planeeritav aeg ja sihtotstarve (projekteerimine, konserveerimine, restaureerimine, remontimine, algsel kujul taastamine);“;

11) paragrahvi 5 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„1) ta on restaureerimise objektiks oleva kinnis- või vallasasja omanik või valdaja;“;

12) paragrahvi 5 lõike 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„1) kolm võrreldavat hinnapakkumist, milles on kirjeldatud toetusest rahastada planeeritavad tööd ja kasutatavad materjalid. Nii tööd kui ka materjalid peavad vastama heale restaureerimistavale. Põhjendatud juhul võib esitada vähem hinnapakkumisi;“;

13) paragrahvi 5 lõike 7 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„11) viide ametis heakskiidetud ehitusprojektile või tegevuskavale, kui see on tööde jaoks nõutav;“;

14) paragrahvi 5 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„2) fotod originaalobjektist ja selle restaureerimist vajavast osast, sh miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva ehitise fotod kõikidest külgedest;“;

15) paragrahvi 5 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„3) miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva ehitise amortiseerunud originaaldetaili asendamise soovi korral muinsuskaitseseaduses sätestatud pädevustunnistusega restauraatori hinnang detaili tehnilisele seisukorrale;“;

16) paragrahvi 5 lõike 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Toetust antakse nende tööde tegemiseks, mida alustatakse pärast taotluse tähtajaks esitamist ja mis viiakse lõpule sama aasta 30. novembriks. Taotleja põhjendatud avalduse alusel on võimalik pikendada tööde abikõlblikkuse perioodi või taotleda toetust tegevusele, mis viiakse lõpule hiljemalt järgmise kalendriaasta 30. novembriks. Tööde abikõlblikkuse perioodi pikendamise otsuse teeb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja käskkirjaga. “;

18) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast vastavalt muinsuskaitseseadusele. Mälestise restaureerimiseks peab olema muinsuskaitse osakonna väljastatud tööde tegemise luba. Miljööväärtuslikul hoonestusalal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb lähtuda ametis kooskõlastatud tegevuskavast (vajadusel ka detailide tööjoonistest) või ehitusprojektist.“;

19) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise projekteerimise või restaureerimise hinnapakkujal ja töö teostajal peab olema muinsuskaitseseaduses sätestatud pädevus.“;

20) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Amet kontrollib esitatud dokumentide ja taotleja vastavust määruse 2. peatükis sätestatud nõuetele ning külastab vajaduse korral restaureeritavat objekti kümne tööpäeva jooksul taotluse laekumisest.“;

21) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitatakse sellest taotlejat. Taotleja esitab lisateabe ja/või kõrvaldab puudused kümne tööpäeva jooksul. Kui taotleja ei esita selle tähtaja jooksul nõutud lisateavet ja/või ei kõrvalda puudusi, jätab amet taotluse läbi vaatamata. Taotleja võib selle tähtaja jooksul esitada ametile taotluse, tuues välja mõjuva põhjuse tähtaja pikendamiseks.“;

22) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Taotluste läbivaatamiseks moodustatakse ameti juhataja käskkirjaga kuni seitsmeliikmeline restaureerimistoetuse komisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni koosseisu kuulub kuni neli ameti teenistujat ning Tallinna Linnavolikogu, Muinsuskaitseameti ja antud valdkonna eest vastutava abilinnapea büroo esindaja. Komisjoni töösse võib kaasata hääleõiguseta eksperte.“;

23) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Komisjoni kutsub kokku komisjoni sekretär ameti juhataja käskkirja alusel. Komisjoni sekretär korraldab ka komisjoni tehnilist tööd.“;

24) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Komisjon koguneb taotlusi läbi vaatama vastavalt vajadusele, arvestades toetusteks eraldatud eelarvelisi vahendeid ja ameti poolt vastu võetud toetuse taotlusi.“;

25) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(5) Kui komisjoniliige on toetuse objektiks oleva mälestise või ehitise omanik, toetust taotleva juriidilise isiku töötaja, selle juhatuse liige või tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud seotud isik või kui tal esineb muul põhjusel huvide konflikti oht, taandab ta ennast otsustusprotsessist. Otsustusprotsessist taandunud komisjoniliiget asendab asendusliige, kes määratakse ameti juhataja käskkirjaga ameti muinsuskaitse osakonna teenistujate hulgast. Komisjoniliikme taandamine fikseeritakse komisjoni protokollis.“;

26) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:“;

27) paragrahvi 9 lõike 1 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„1) kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju taotluse objekti säilimisele ning toetuse eesmärgi saavutamisele; 2) taotluse objekti või selle osa suhteline arhitektuurne, kunstiline või ajalooline väärtus, vanus, haruldus, silmapaistvus, terviklikkus, tüüpilisus, funktsiooni järjepidevus või autentsus; 3) taotluse objekti või selle osa kasutuse jätkusuutlikkus; 4) taotluse objekti ligipääsetavus (nii füüsiline kui ka virtuaalne); 5) taotluse objekti originaalmaterjali olemasolu ja säilitamine;“;

28) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses

„6) taotleja senine panus ehitise või mälestise parendamisse ja säilimise tagamisse; 7) taotleja oma- ja kaasfinantseeringu määr; 8) jätkutööd (toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpuleviimine).“;

29) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Toetuse andja koostab taotluste hindamise metoodika, mis sisaldab muu hulgas hindamiskriteeriumide kirjeldusi ja osakaalusid ning hindamisskaalat kriteeriumide kaupa. Hindamismetoodika kehtestatakse ameti juhataja käskkirjaga ja tehakse taotlejatele kättesaadavaks toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.“;

31) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses

„(4) Komisjoni liikmetel on õigus tutvuda taotluse objektiks oleva mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega selle asukohas, sealhulgas viibida kinnisasjal või ehitises. (5) Komisjon teeb ameti juhatajale ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.“;

32) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„§ 10. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise otsuse teeb ameti juhataja käskkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast komisjonilt ettepaneku saamist. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja taotlus tuleb hindamistulemuste põhjal rahuldada. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotlusvoorust toetatavad tegevused eeldavad muinsuskaitse tööde tegemise loa, muinsuskaitse eritingimuste või heakskiidetud ehitusprojekti või tegevuskava olemasolu ning see eeldus täidetakse hiljemalt toetuse andmise aasta 1. juuliks. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. (4) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetatavate tegevuste eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat ja kavandatud tegevusi. (5) Taotluse osalise rahuldamise ettepanek sisaldab taotletud toetuse vähendamise või kavandatud tegevuste muutmise esildist. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. (6) Kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist edastab amet otsuse taotlejale ja palub anda elektrooniliselt toetuse kasutamise nõusolek. Taotleja kirjalikul palvel või ameti soovil sõlmitakse toetuse kasutamise leping, mis asendab elektrooniliselt antud toetuse kasutamise nõusolekut. Toetuse kasutamise lepingu vormi kinnitab amet käskkirjaga. (7) Taotlejal on õigus toetuse kasutamise nõusolek anda või leping sõlmida 30 kalendripäeva jooksul arvates talle taotluse rahuldamise otsuse edastamisest või lepingu esitamisest. Kui taotleja ei anna toetuse kasutamise nõusolekut või ei tagasta allkirjastatud lepingut 30 kalendripäeva jooksul või kui pooled ei jõua toetuse kasutamise põhimõtetes või lepingu sõlmimises kokkuleppele, kaotab taotleja toetuse saamise õiguse ja ameti juhataja tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Ametil on õigus pikendada toetuse kasutamise nõusoleku andmise või lepingu allkirjastamise tähtaega. (8) Välja andmata toetuse arvelt võib ilma uut taotlusvooru välja kuulutamata anda toetust taotlejale, kelle taotlus jäi eelarvevahendite ebapiisavuse tõttu esialgu rahuldamata. Nimetatud haldusakti kõrvaltingimust kajastab taotluse rahuldamata jätmise otsus (§ 101 lg 1) lähtudes haldusmenetluse seaduse §-st 53.“;

33) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses

„§ 101. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb ameti juhataja käskkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast komisjonilt ettepaneku saamist. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust kohapeal, viibida kinnisasjal või hoones; 3) taotluses on esitatud mittetäielikke või valeandmeid; 4) taotleja püüab mõjutada taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) taotluse hindamise tulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 6) taotlusvooru eelarve maht on ammendunud; 7) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 10 lõike 4 kohase taotluse osalise rahuldamise otsusega.“;

34) peatüki 4 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„4. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KONTROLL NING POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED“;

35) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Toetuse väljamaksmist ja kasutamist reguleerivad määrus ning taotluse rahuldamise otsus (koos määruse § 10 lõikes 6 sätestatud nõusolekuga) või ameti ja toetuse saaja vahel sõlmitud toetuse kasutamise leping. (2) Toetus makstakse toetuse saajale taotluse rahuldamise otsuse või toetuse kasutamise lepingu alusel välja kas ühe või mitme maksena.“;

36) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses

„(21) Toetuse saamiseks tuleb toetuse saajal restaureerimistöö täies mahus rahastada oma- või kaasfinantseeringust. Toetuse summa kantakse toetuse saajale üldjuhul üle pärast taotluse alusel tehtava töö lõpuleviimist, aruande esitamist, sh kulu- ja maksedokumentide koopiate esitamist, ning ameti tehtud paikvaatlust ja aruande kinnitamist.“;

37) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Taotleja põhjendatud avalduse alusel on võimalik maksta toetus kas osaliselt või täielikult välja ettemaksuna: 1) ettemaks pühakodade ja neis paikneva kunstipärandi restaureerimiseks võib olla kogu toetatava summa ulatuses; 2) ettemaks kõigil muudel juhtudel võib olla kuni 25% toetatavast summast.“;

38) määrust täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses

„§ 121. Ameti õigused ja kohustused (1) Ametil on õigus: 1) kontrollida toetatava tegevuse vastavust toetuse andmise tingimustele; 2) kontrollida toetuse saaja esitatud aruande õigsust ja toetuse andmise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, sh tutvuda toetuse objektiga selle asukohas; 3) nõuda toetuse saajalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 4) taganeda toetuse andmisest ning jätta toetus kas välja maksmata ja/või juba makstud toetus või selle osa tagasi nõuda, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse andmise tingimusi, kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid, kui toetuse saaja ei tee töid taotluse rahuldamise käskkirja või toetuse kasutamise lepingu kohaselt või kui toetuse saaja ei esita aruannet tähtajaks. Toetuse väljamaksmata jätmisel või tagasinõudmisel lähtutakse rikkumise ulatusest. (2) Amet on kohustatud: 1) kandma toetuse summa toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul tema esitatud aruande kinnitamisest; 2) kandma toetuse ettemaksu summa toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul toetuse rahuldamise otsusest alates; 3) andma toetuse saajale toetuse andmise tingimuste täitmisega seotud teavet ja nõuandeid. § 122. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada ametilt toetuse andmise tingimuste täitmisega seotud teavet ja nõuandeid; 2) toetusest loobuda või toetus osaliselt või täielikult tagastada. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust abikõlblikul perioodil sihtotstarbeliselt, lähtudes toetuse taotlusest, sh eelarvest, ning ameti juhataja käskkirjast taotluse rahuldamise kohta; 2) tagama tegevuse lõpuleviimise ning esitama ametile toetuse kasutamise aruande(d) Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemis hiljemalt taotluse rahuldamise käskkirjas määratud tähtajaks; 3) tagama tegevuse kvaliteedi vastavalt heale restaureerimistavale ning arvestades tööde tegemise loas ja taotluse rahuldamise käskkirjas määratud restaureerimisnõudeid; 4) võimaldama ametil või ameti volitatud isikul kontrollida toetuse saaja esitatud aruande õigsust ja toetuse andmise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust, sh tutvuda toetuse objektiga selle asukohas; 5) lisama aruandele toetuse kasutamisega seotud kulu- ja maksedokumentide koopiad; 6) ameti kirjalikul nõudmisel esitama täiendavaid aruandeid, selgitusi ja dokumente viie tööpäeva jooksul sellesisulise nõude saamisest; 7) arvestama ameti kirjalikult esitatud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas taotluse rahuldamise käskkirja ja käesoleva määrusega; 8) teavitama ametit viivitamata asjaoludest, mis takistavad toetuse saajal taotluse rahuldamise käskkirja või lepingu täitmist; 9) teavitama ametit toetatava tegevuse edasilükkumisest või muude probleemide tekkimisest ja kavandatavast lahendusest; 10) esitama ameti ja/või Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistuse vastava nõude korral kontrollimiseks toetuse kasutamisega seotud kulu- ja maksedokumente ning selgitusi; 11) tagastama kasutamata jäänud toetuse või mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse 14 päeva jooksul pärast ametilt sellekohase kirjaliku nõude saamist.“;

39) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama iseteeninduskeskkonnas toetuse kasutamisel tehtud tekkepõhiste kulude kohta vormikohase(d) aruande(d) taotluse rahuldamise käskkirjas või toetuse kasutamise lepingus kokkulepitud korras ja tähtajaks.“;

40) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Aruandele tuleb lisada kulu- ja maksedokumentide koopiad.“;

41) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Kui toetuse saaja on rikkunud toetuse andmise tingimusi, kui toetuse saaja on esitanud valeandmeid, kui toetuse saaja ei tee töid taotluse rahuldamise käskkirja või toetuse kasutamise lepingu kohaselt või kui toetuse saaja ei esita aruannet tähtajaks, on ameti juhatajal õigus taotluse rahuldamise käskkiri kehtetuks tunnistada või toetuse kasutamise lepingust taganeda ning olenevalt rikkumise ulatusest jätta toetus välja maksmata ja/või juba makstud toetus või selle osa tagasi nõuda.“;

42) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„ Toetuse kasutamise lepingu, toetuse taotluse hindamise metoodika ning toetuse taotluse, eelarve ja aruande vormi kinnitab ameti juhataja käskkirjaga.“;

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →