Tallinna Spordikooli põhimäärus

(1) Huvikooli nimetus on Tallinna Spordikool (edaspidi huvikool).

(2) Huvikool asub Tallinnas. Huvikooli postiaadress on Vabaduse väljak 10b, 10146 Tallinn.

(1) Huvikool on munitsipaalhuvikool.

(2) Huvikool on Tallinna linna (kooli pidaja) asutus, mis tegutseb Tallinna Spordi- ja Noorsooameti (edaspidi spordi- ja noorsooamet) hallatava asutusena.

(3) Huvikool juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, ameti juhataja käskkirjadest ning huvikooli põhimäärusest.

Huvikoolil on oma nimetuse ja Tallinna suure vapi kujutisega pitsat ning dokumendiplangid. Huvikoolil võib olla oma sümbol.

(1) Huvikooli põhimääruse (edaspidi põhimäärus) kinnitab ning seda muudab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) spordi- ja noorsooameti ettepanekul.

(2) Põhimääruse muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks huvikooli hoolekogule ja õppenõukogule.

(1) Huvikooli tegevuse eesmärgid on

1) 7-19-aastaste laste ja noorte sportlike võimete arendamine, mitmekülgse spordihariduse andmine ning arengu- ja treenimisvõimaluste loomine;

2) võimalikult kõrge teadmiste ja oskuste tasemega sportlaste ettevalmistamine;

3) kehakultuuri ja spordiga tegelema innustamine ning tervisliku eluviisi juurutamine;

4) laste ja noorte isiksuse ja suhtlemisoskuse arendamine, vastastikuse lugupidamise ning vastutustunde kujundamine.

(2) Huvikooli teeninduspiirkond on Tallinna linn. Huvikool annab spordiharidust eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavatele 7-19-aastastele lastele ja noortele.

(1) Huvikooli ülesanded

1) arendada laste ja noorte võimeid kavakindlalt, arvestades iga õppuri eripära, töövõimet ja tulevikusoove, ning võimaldada spordis andekatele ja tahtekindlatele lastele ja noortele süvatreeninguid;

2) anda huviharidust spordialade õppekavade alusel;

3) luua lastele ja noortele tingimused sisustada vaba aega sportimisega;

4) korraldada järjepidevaid ja regulaarseid treeninguid, lähtudes laste ja noorte soovidest, eeldustest ja ettevalmistuse tasemest;

5) anda lastele ja noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ning praktilisi kogemusi teiste juhendamisel ning spordikohtunikuna tegutsemisel;

6) tagada õppuritele treeningtegevusega seoses arstlik kontroll;

7) jätkata traditsiooniliste ürituste läbiviimist ja soodustada uute spordiürituste korraldamist;

8) luua vastastikku kasulikke sidemeid piirkonnas tegutsevate spordiklubidega;

9) teha koostööd teiste huvi- ja üldhariduskoolide ning noorteorganisatsioonidega;

10) aidata koordineerida Tallinna spordielu arendamist linna seatud eesmärkidest lähtudes;

11) algatada, koostada ja juhtida tegevuse eesmärkidega seotud projekte;

12) hooldada ja majandada huvikooli käsutusse antud spordiehitisi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel osutab huvikool tasulisi ja tasuta teenuseid vastavalt Tallinna õigusaktidele ja kinnitatud hinnakirjale.

(1) Huvikooli õppe- ja kasvatuskorraldus põhineb plaanipärasel ja regulaarsel õppe- ja treeningtööl, mis toimub mitme aasta jooksul kolmes järjestikuses spordimeisterlikkuse astmes

1) algettevalmistuse aste;

2) õppe-treeningaste;

3) meisterlikkuse aste.

(2) Õppe- ja treeningtöö mahu kehtestab huvikooli direktor, võttes aluseks treenerite ettepanekud ning õppe- ja treeningtöö reaalsed võimalused.

(3) Õppurid on spordialade kaupa jagatud õpperühmadesse, mille nimekirjad kinnitab huvikooli direktor käskkirjaga.

(4) Õpperühmade täituvuse normi, treeningkoormuse, õpilaste vanuselise koosseisu ja ühest astmest teise ülemineku määrab kindlaks huvikooli õppekava kooskõlas spordiala normatiivdokumentide ja spordialaliidu juhistega.

(5) Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab spordi- ja noorsooameti juhataja käskkirjaga.

(6) Õpperühmade komplekteerimisel arvestatakse õppurite vanust, kehalisi võimeid ja spordimeisterlikkuse taset.

Huvikoolis on järgmised spordialad

1) judo;

2) jäähoki;

3) kergejõustik;

4) korvpall;

5) käsipall;

6) laskesuusatamine;

7) maadlus;

8) male;

9) poks;

10) sulgpall;

11) suusatamine;

12) uisutamine;

13) võimlemine;

14) võrkpall.

(1) Huvikooli õppe- ja treeningtöö aluseks on õppenõukogu ja hoolekogu heakskiidetud ning direktori kinnitatud spordialade õppekavad, mis määravad kindlaks

1) spordiala õppe-eesmärgid ja õppe kestuse;

2) õppevormid ja -meetodid;

3) õppe- ja treeningtöö mahu;

4) ühest spordimeisterlikkuse astmest teise üleviimise nõuded;

5) huvikooli lõpetamise tingimused.

(2) Spordialade õppekavad peavad vastama huviharidusstandardile ja riiklikule raamõppekavale (selle olemasolul).

(3) Spordialade õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis õigusaktidega ette nähtud korras.

(4) Uute spordialade õppekavade avamise ja olemasoleva(te) sulgemise otsustab spordi- ja noorsooamet huvikooli hoolekogu ettepanekul ja asjaomase spordialaga tegelemiseks vajalike tingimuste olemasolul. Spordiala õppekava sulgemisest tuleb teatada õppuritele, vanematele ja huvikooli töötajatele ette neli kuud enne õppeperioodi lõppu.

Huvikooli õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel.

(1) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.

(2) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

(3) Õppeperiood kestab 1. septembrist järgmise kalendriaasta 31. maini.

(4) Õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks: vähemalt 35 õppenädalat toimub õppe- ja treeningtöö huvikoolis ja kuni 10 nädalat spordilaagris või individuaalplaani järgi.

(5) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse kindlaks direktori kinnitatud tunniplaaniga.

(6) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand, poolaasta ja õppeaasta.

(7) Õppevaheajad on üldjuhul sügis-, jõulu-, kevad- ja suvevaheaeg, mis on haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal. Õppevaheajad kinnitab direktor käskkirjaga.

Õppevormid ja -meetodid

Õppe- ja treeningtöös kasutatakse järgmisi õppevorme ja -meetodeid

1) teoreetilised tunnid;

2) rühmatreeningtunnid;

3) individuaaltreeningud;

4) võistlused;

5) õppe-treeningkogunemised ning spordi- ja terviselaagrid;

6) spordikohtuniku ja -instruktori koolitus ning praktika;

7) tervisekontroll.

Lisaks spordialade õppekavades ettenähtule korraldab huvikool laagreid, kursusi ja muid üritusi.

Huvikooli vastuvõtmisel, huvikoolist väljaarvamisel ja huvikooli lõpetamisel lähtutakse linnavalitsuse määrusega kehtestatud korrast.

(1) Õppuril on õigus

1) tutvuda enne huvikooli õppima asumist ja õppimise ajal spordialade õppekavade, treeningkoormuse, huvikooli põhimääruse ja kodukorraga;

2) saada teavet huvikooli õppekorralduse, spordivõistluste ja -ürituste kohta;

3) kasutada treeningtöös kooli inventari, spordivarustust ja spordiehitisi;

4) saada spordiala õppekavale vastavaid treeninguid ja õpet;

5) osaleda valitud esindaja kaudu huvikooli hoolekogu tegevuses;

6) moodustada õpilasomavalitsus ja osaleda selle tegevuses;

7) kasutada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.

(2) Õppuril on kohustus

1) võtta osa õppe- ja treeningtööst spordiala õppekavaga kindlaks määratud mahus;

2) järgida huvikooli kodukorda;

3) hoida huvikooli kasutuses olevat vara, inventari ja varustust;

4) järgida sportlikku režiimi ja ausa mängu põhimõtteid ning täita hügieeninõudeid;

5) täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(1) Huvikooli töötajad on direktor, direktori asetäitja õppetöö alal ja treenerid (edaspidi koos pedagoogid) ja teised töötajad.

(2) Huvikooli töötajate koosseisu määrab direktor. Direktori asetäitja õppetöö alal ja treenerite vabade ametikohtade täitmiseks korraldab huvikooli direktor konkursi.

(3) Huvikooli pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse linnavalitsuse määrusega.

(4) Huvikooli töötajate ülesanne on korraldada ja teha õppe- ja treeningtööd ning osaleda huvikooli arendamises.

(5) Huvikooli töötajate õigused ja kohustused, vastutus ja tööülesanded määratakse kindlaks töökorraldusreeglites, ametijuhendites ja töölepingutes, mis on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

(1) Huvikoolil on osakonnad ja õpperühmad. Õpperühma ülesanne on tagada kvaliteetne õppe- ja treeningtöö, et saavutada huvikooli tegevuse eesmärgid.

(2) Huvikooli direktor kinnitab huvikooli struktuuri ja teeb selles muudatusi.

(1) Huvikooli juhib direktor, kelle kinnitab Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus.

(2) Huvikooli direktoriga sõlmib ja lõpetab töölepingu ning teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi spordi- ja noorsooameti juhataja.

(3) Huvikooli direktor

1) juhib huvikooli, tagades põhimääruses ette nähtud ülesannete täitmise;

2) korraldab huvikooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib huvikooli majandustegevust, tagab huvikooli tulemusliku töö, vastutab huvikooli üldseisundi ja arengu, linnavara säilimise ja eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest huvikooli eelarve piires;

3) tegutseb huvikooli nimel ja esindab seda lisavolitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusorganites ja -asutustes ning suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, v.a juhul, kui riigi või Tallinna õigusaktid sätestavad teisiti;

4) teeb linna nimel tehinguid põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks huvikoolile linna eelarves selleks ette nähtud kulutuste piires ning tagab eelarves kavandatud tulude täitmise ja laekumise;

5) tagab huvikooli eelarve projekti koostamise, kooskõlastamise ja esitamise koos hoolekogu arvamusega spordi- ja noorsooametile Tallinna õigusaktides kehtestatud korra kohaselt;

6) jälgib pidevalt huvikooli eelarve täitmist ja esitab vajaduse korral spordi- ja noorsooametile eelarve muutmise ettepanekuid;

7) vastutab huvikooli teenindavale raamatupidamisüksusele tööks vajalike dokumentide ja teabe õigeaegse edastamise eest;

8) tagab spordi- ja noorsooameti otsuste ja ülesannete täitmise;

9) tagab huvikooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

10) juhatab huvikooli õppenõukogu;

11) sõlmib huvikooli töötajatega töölepingud, kinnitab nende ametijuhendid ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel;

12) kinnitab huvikooli töötajate koosseisu ja kehtestab töö tasustamise alused (töötasujuhendi) riigi ja Tallinna õigusaktides sätestatud korras;

13) kehtestab huvikooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;

14) kinnitab spordialade õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;

15) esitab vähemalt üks kord aastas huvikooli tegevuse aruande huvikooli hoolekogule ning spordi- ja noorsooameti juhatajale;

16) tagab riigi ja Tallinna õigusaktide ning lepingutega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

17) annab oma pädevuse piires huvikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks käskkirju ning kontrollib nende täitmist;

18) korraldab huvikoolile saabunud teabenõuetele, kirjadele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist ja nende lahendamist;

19) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(4) Huvikooli direktorit asendab spordi- ja noorsooameti juhataja käskkirjaga määratud isik.

(1) Huvikoolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on analüüsida ja hinnata õppetegevust ning teha selle juhtimiseks vajalikke otsuseid.

(2) Õppenõukogu liikmed on huvikooli pedagoogid.

(3) Õppenõukogu tööd juhatab huvikooli direktor.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, õppenõukogu kutsub kokku huvikooli direktor vajadust mööda, kuid vähemalt neli korda aastas.

(2) Õppenõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt kaks kolmandikku õppenõukogu liikmetest või kui see on vajalik erakorralise küsimuse lahendamiseks.

(3) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku õppenõukogu liikmetest.

(4) Õppenõukogu teeb üksikküsimustes otsuseid. Õppenõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks direktori hääl. Õppenõukogu otsused protokollitakse.

(5) Õppenõukogu

1) arutab ja otsustab õppe- ja treeningtöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja treeningtöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid;

2) analüüsib õppe- ja treeningtööd, annab hinnangu selle tulemustele;

3) otsustab õppurite õppetasu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamise;

4) valib huvikooli töötajate esindaja hoolekogusse;

5) arutab ja otsustab õppekorralduse, kodukorra, töösisekorra, asjaajamise ja muid töökorralduse küsimusi;

6) teeb õppekavade muutmise ja sulgemise ning uute õppekavade lisamise ettepanekuid.

(1) Huvikoolil on viie- kuni üheksaliikmeline hoolekogu, kes suunab huvikooli tegevust ning teeb direktorile ning spordi- ja noorsooametile ettepanekuid huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

(2) Hoolekogusse kuuluvad

1) direktori ettepanekul huvikooli toetavate organisatsioonide või vilistlaste esindajad;

2) õppenõukogu otsusel huvikooli töötajate esindaja;

3) õppurite üldkoosolekul valitud õppurite esindaja või õpilasomavalitsuse olemasolul selle esindaja;

4) lapsevanemate üldkoosolekul valitud vanemate esindajad.

(3) Hoolekogu valib oma liikmete hulgast juhataja.

(4) Hoolekogu koosseisu esitab direktor kinnitamiseks spordi- ja noorsooameti juhatajale.

(1) Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu juhataja kutsub hoolekogu kokku vajadust mööda, kuid vähemalt neli korda aastas.

(2) Hoolekogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt neli hoolekogu liiget või kui see on vajalik erakorralise küsimuse lahendamiseks.

(3) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt neli hoolekogu liiget.

(4) Hoolekogu teeb üksikküsimustes otsuseid. Hoolekogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hoolekogu juhataja hääl. Hoolekogu otsused protokollitakse ja esitatakse huvikooli direktorile kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest.

(5) Hoolekogu

1) teeb vajaduse korral spordi- ja noorsooametile ettepaneku järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle;

2) tutvub huvikooli direktori aruandega huvikooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab sellele hinnangu;

3) tutvub huvikooli direktori koostatud eelarveprojektiga ning annab sellele hinnangu;

4) teeb ettepanekuid spordialade õppekavade või õppekorralduse muutmiseks;

5) teeb ettepanekuid huvikooli põhimääruse muutmiseks.

(1) Spordi- ja noorsooameti juhataja kinnitab huvikooli eelarve, lähtudes Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) kinnitatud Tallinna linna eelarvest ja huvikooli ettepanekust.

(2) Huvikooli eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt ja teistelt juriidilistelt isikutelt laekunud summadest, annetustest ja huvikooli põhimääruses sätestatud huvikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest.

(3) Huvikooli kulud katab kooli pidaja huvikoolile kinnitatud eelarve piires.

(4) Huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste ja õppekavavälise tegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad kehtestatakse riigi ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras.

Huvikool valdab, kasutab ja käsutab vara, lähtudes linnavolikogu kehtestatud korrast.

(1) Huvikoolis peetava asjaajamiskorra kehtestab direktor kooskõlas linnavalitsuse kehtestatud Tallinna linna asutuste asjaajamisele esitatavate nõuetega.

(2) Huvikooli raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse riigi ja Tallinna õigusaktide kohaselt. Huvikool esitab aruandeid riigi ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtajaks.

(3) Huvikooli juhtimist ja tegevust kontrollib spordi- ja noorsooamet.

(4) Teenistuslikku järelevalvet huvikooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab linnavalitsus.

(1) Huvikooli korraldab ümber või selle tegevuse lõpetab spordi- ja noorsooameti ettepanekul linnavolikogu otsuse alusel linnavalitsus riigi ja Tallinna õigusaktidega ette nähtud korras.

(2) Huvikooli võib ümber korraldada või selle tegevuse lõpetada järgmistel juhtudel

1) suurenenud või vähenenud koolitusnõudlus;

2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimalused;

3) ümberkorraldused Tallinna huvikoolide võrgus;

4) muud õigusaktides ette nähtud juhud.

(3) Huvikool korraldatakse ümber või selle tegevus lõpetatakse pärast huvikooli õppeperioodi lõppu. Ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, vanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.