Torma valla põhimäärus

Torma valla põhimäärus on õigusakt, millega sätestatakse

1) Torma valla (edaspidi vald) kui juriidilise isiku tegevuse üldised õiguslikud alused;

2) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, vallavolikogu töökord;

3) vallavolikogu komisjonide (edaspidi komisjon) moodustamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimise kord, tegevusvaldkonnad;

4) vallavanema valimise ja vallavalitsuse moodustamise kord ning vallavalitsuse töökord;

5) valla õigusaktidele esitatavad nõuded, avalikustamine, jõustumine ja nõuded protokollile;

6) valla õigusaktide täitmise kontroll ja arupärimine vallavolikogus;

7) valla esindamine;

8) eelarve koostamise, menetlemise ja täitmise kord;

9) Torma valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

10) valla auraha ja valla tänukirja andmise kord.

Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja kohustuste tagamine;

3) seaduse järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

(2) Vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.

(3) Vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu vallavolikogu.

(4) Vallavara kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kehtestatud korras.

(1) Vald teostab omavalitsuslikku haldamist Torma valla kui haldusüksuse territooriumil.

(2) Valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

(3) Valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.

(4) Valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab valla ametiasutus – Torma Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

Valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel.

(1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses vallavolikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 52 sätestatud alustel ja korras.

(3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud vallavolikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev. Valimiskomisjoni vastav otsus tuleb avalikustada valla dokumendiregistris.

(1) Vallavolikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(2) Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.

(3) Vallavolikogu esimesel istungil valitakse vallavolikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve.

(4) Kui vallavolikogu esimesel istungil jääb vallavolikogu esimees valimata, kutsub vallavolikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees. Vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab vallavolikogu esimehe valimiseni olla ainult vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine.

(5) Vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab vallavolikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

(6) Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavolikogu uue koosseisu esimehe valimisi ning hääletamist korraldab valimiskomisjon. Hääletamis- ja valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Kui vallavolikogule tuleb valida uus esimees seoses vallavolikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab vallavolikogu esimehe valimised vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-is 19 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.

(3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.

(5) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minutilises sõnavõtus ja iga vallavolikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valimis- või häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid. VOLISe keskkonnas läbiviidaval salajasel hääletusel hääletussedeleid ette ei valmistata ja vaheaega ei rakendata, kui vallavolikogu ei lepi kokku teisiti.

(7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed kandidaatide esitamise järjekorras.

(8) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib valimis- või häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(9) Valimis- või häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele ja viib läbi salajase hääletamise.

(10) Vallavolikogu esimehe valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.

(11) Vallavolikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli hääletuskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter: ristiga- „poolt“, kriipsuga- „vastu“ või märkimata- “erapooletu”.

(12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimis- või häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse häältelugemiskomisjoni protokolli vastav märge.

(13) Valimis- või häältelugemiskomisjon loeb hääled vallasekretäri kabinetis kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt, vastu või erapooletu, loetakse kehtetuks.

(14) Hääletustulemused teeb teatavaks valimis- või häältelugemiskomisjoni protokolliga, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb vallavolikogule teatavaks valimis- või häältelugemiskomisjoni esimees. Hääletustulemused märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

(15) Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse, st kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.

1) vallavolikogu uuele koosseisule vallavolikogu esimehe valimise korral valimiskomisjoni otsusega;

2) seoses vallavolikogu volituste lõppemise või lõpetamisega vallavolikogule uue vallavolikogu esimehe valimise korral vallavolikogu otsusega.

(16) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel vallavolikogu istungil.

(17) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel vallavolikogu istungil.

(18) Istung vallavolikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe nädala jooksul eelmisest istungi toimumisest arvates.

(1) Vallavolikogul on üks aseesimees.

(2) Vallavolikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras. Vallavolikogu aseesimehe valimise läbiviimist juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu aseesimehe valimist võib korraldada VOLISe keskkonnas.

(3) Vallavolikogu aseesimehe valimised korraldab vallavolikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-is 19 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.

(4) Vallavolikogu aseesimehe valimistulemused kinnitab vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavolikogu esimees juhib ja korraldab vallavolikogu tööd ning täidab muid talle seaduse alusel või valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Vallavolikogu aseesimees asendab vallavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel.

(3) Aseesimees täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavolikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik vallavolikogu esimehe õigused ja kohustused.

(1) Vallavolikogu liige peab võtma osa vallavolikogu istungitest.

(2) Vallavolikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu alalisse komisjoni.

(3) Vallavolikogu liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(4) Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, ning esitada suulisi arupärimisi vallavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiasutuse ning ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidele. Vallavolikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vallavalitsuselt ning ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse juhilt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

(5) Vallavolikogu liikmel on õigus vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras tagasi astuda.

(6) Vallavolikogu liige on kohustatud nii vallavolikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavolikogu liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

(7) Vallavolikogu liige ei tohi võtta osa vallavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust on vallavolikogu liige kohustatud tegema vallavolikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vallavolikogu liikme taandamise kohta tehakse märge vallavolikogu istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavolikogu liikme võrra väiksem.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud otsuste tegemine.

(2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise delegeerida vallavalitsusele või ametiasutusele.

(1) Vallavolikogu töövorm on istung. Istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohalolevatest liikmetest vanim vallavolikogu liige.

(2) Vallavolikogu võib oma tegevust korraldada VOLISe keskkonnas, selle puudumisel või paralleelselt VOLISega ka arvutit kasutamata. Juhul, kui vallavolikogu kasutab VOLISe keskkonda, teostatakse kõik vallavolikogu toimingud (v.a istungi kokkukutsumine) – istungi ettevalmistamine, eelnõude menetlemine, istungi läbiviimine, protokollimine, hääletamine – VOLISes. VOLISe kasutamisel on kõigil isikutel avaliku vaate kaudu võimalik jälgida istungi käiku. Istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks kuulutamisel suletakse ülekanne.

(3) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.

(4) Vallavolikogu istungid on avalikud. Kinniseks kuulutatud vallavolikogu istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed, vallavanem ja vallasekretär. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab vallavolikogu istungi juhataja ettepanekul.

(5) Vallavolikogu istungid toimuvad reeglina üks kord kalendrikuus. Juulikuus korralisi vallavolikogu istungeid et toimu.

(6) Vallavolikogu istung kestab kuni kolm tundi, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Vallavolikogu istungil on iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg kuni kümme minutit kui vallavolikogu ei otsusta teisiti.

(7) Kutse vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallakantselei kaudu neli päeva enne vallavolikogu istungit. Kutse edastatakse vallavolikogu liikmetele elektrooniliselt ning eelnõud avaldatakse valla dokumendiregistris. Kutsele lisatakse vallavolikogu õigusaktide eelnõud ning vajadusel nende seletuskirjad. Päevakord ja eelnõud avaldatakse ka VOLISe keskkonnas.

(8) Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimisel. VOLISe kasutamise korral registreeruvad volikogu liikmed VOLISe kaudu. Vallavolikogu liikmel on õigus istungil osaleda VOLIS-e kaudu virtuaalselt. Vallavolikogu liige ei pea olema füüsiliselt istungil kohal, kui vallavolikogu toimumise ajal vallavolikogu liige logib end väljaspool istungi ruumi ID-kaardiga arvutisse ning osaleb aruteludes ja hääletab. Seejuures saab ta ise jälgida interneti teel otseülekandena vallavolikogus toimuvat ja sekkuda veebikaamera vahendusel aruteludesse.

(9) Kui vallavolikogu liikmel puudub ID-kaart ja ta ei saa arvutit istungil kasutada, siis sisestab tema osalemise ja hääletustulemused VOLISe keskkonda istungisekretär.

(10) Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, tehakse vallavolikogu istungi protokolli vastav märge. Märget saab teha ka VOLISe keskkonnas.

(11) Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ja istungisekretäri. Lahkumise kohta saab teha märke ka VOLISe keskkonnas.

(12) Kui vallavolikogu liige ei saa osaleda vallavolikogu istungil, teatab ta eelnevalt puudumisest vallasekretärile.

(1) Eelnõud vallavolikogu istungi päevakorda esitavad vallavolikogu liige, vallavolikogu komisjonide esimehed ja liikmed, vallavalitsuse liikmed, vallavanem, vallasekretär ja ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires ning vallaelanikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(2) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

(3) Eelnõud vallavolikogu istungi päevakorda võtmiseks esitatakse vallasekretärile hiljemalt üks nädal enne vallavolikogu istungi toimumist. Eelnõud esitatakse enne vallavolikogule esitamist kooskõlastamiseks vallasekretärile. Vallavolikogu esimees ja vallasekretär koostavad vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu.

(4) Määruse eelnõu esitatakse koos seletuskirjaga.

(5) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse

1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;

2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;

3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;

4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;

5) eelnõu esitaja, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning soovitatav nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.

(6) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms).

(7) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Vallavolikogu liikme, komisjoni, fraktsiooni, vallavalitsuse või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavva võtmist.

(8) Vallavolikogu eelnõudele kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.

(9) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu vallavolikogus menetlemise ajal, igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb välja vallavolikogu menetlusest. Eelarve ja umbusaldusavalduse eelnõu tagasi võtta ei saa.

(10) Eelnõu, mida vallavolikogu menetleb mitmel lugemisel, võidakse anda arutamiseks vallavolikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(1) Eelnõud pannakse vallavolikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

(2) Mitmele lugemisele pannakse

1) valla eelarve vastuvõtmine;

2) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;

3) valla põhimääruse vastuvõtmine.

(3) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab vallavolikogu poolthäälte enamusega.

(1) Vallavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid

1) vallavolikogu liikmete osalemisest teatamine;

2) kutsutud külalistest teatamine;

3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

(2) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse vallavolikogu liikmete poolthäälteenamusega vastavalt edastatud päevakorra eelnõule. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletusele.

(3) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega.

(4) Kui päevakorrapunkti kohta esitatakse kaks alternatiiveelnõu, siis sellisel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse istungi päevakorda.

(5) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete fraktsioonide ja komisjonide avaldused, mille kestvus ei tohi ületada kolme minutit. Kui avalduse tekst esitatakse kirjalikult, lisatakse see istungi protokollile.

(1) Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. VOLISe kasutamisel saab sõnavõtuks registreerida VOLISe keskkonnas.

(2) Vallavolikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(3) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega.

(4) Küsimuse esitamisest ja sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras.

(5) Vallavolikogu istungi juhataja võtab sõna üldises korras.

(6) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on 10 minutit. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta. Küsimused peavad olema täpselt formuleeritud. Ettekande kohta võib iga istungil osaleja esitada kuni 3 küsimust.

(7) Ettekannetele ja küsimustele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis võib iga istungil osaleja võtta sõna üks kord kestusega mitte üle 5 minuti.

(8) Pärast sõnavõttu on õigus teha ettekande kohta märkusi või repliike. Märkus on kuni 2 minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esineja kuni 2 minuti jooksul antav vastus oma oponendile.

(9) Pärast küsimusi, sõnavõtte ja märkusi või repliike on ettekandjal ja kaasettekandjal õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale.

(10) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejaile lisaaega kuni 3 minutit.

(11) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral või juhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.

(12) Vallavolikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta.

(13) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja eelnõu hääletusele.

(14) Kui päevakorraküsimuste arutamiseks määratud aeg on ammendatud, otsustab vallavolikogu kohalolijate häälteenamusega, kas katkestada küsimuse arutamine, jätkates seda järgmisel istungil, või muuta päevakorra ajakava.

(15) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka hääletamistulemused.

(16) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel koheselt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid proteste ei arvestata.

(17) Vallavolikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid protokollilisi otsuseid.

(18) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab.

(19) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamust. Poolthäälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.

(20) Istungi ruumis viibiv vallavolikogu liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata.

(21) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.

(22) Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu.

(23) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse vallavolikogu järgmisel istungil.

(24) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse ning istungi juhataja on õigusakti vastuvõtmist haamrilöögiga kinnitanud. Pärast istungi juhataja haamrilööki vastavas küsimuses enam arutelu ei toimu.

(25) Vallavolikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendamist istungi juhataja sõnadega „istung on lõppenud“.

(26) Vallavolikogu istungil otsustatu kohta informatsiooni ajakirjandusele ja meediale annab vallavolikogu esimees või tema volitatud isik.

(1) Vajaduse korral võidakse läbi viia elektrooniline istung kiireloomuliste ja oluliste üksikküsimus(t)e lahendamiseks.

(2) Elektroonilise istungi läbiviimist korraldab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Võimaluse korral võidakse teadaoleva elektroonilise istungi toimumise aeg leppida kokku vallavolikogu istungil.

(3) Kui vallavolikogu istungi korraldamise vajadus tekib hiljem, siis teavitatakse eelnevalt 2 päeva enne telefoni teel vallavolikogu liikmeid ja eelnõu(d) saadetakse e-mailiga. Kui vallavolikogu liikmel ei ole võimalik elektroonilisest istungist osa võtta, teatab sellest kohe pärast telefoni teel vallavolikogu istungi toimumise kohta informatsiooni saamist ning sellisel juhul ta hääletamisest osa ei võta.

(4) Elektrooniline istung viiakse läbi eelnõu(de) esitamisel ühe päeva jooksul.

(5) Hääletamisel annab vallavolikogu liige oma poolt või vastu hääle. Juhul kui vallavolikogu liige jääb erapooletuks peab ta saatma vastuskirja, et jääb erapooletuks.

(6) Otsustus vormistatakse hääletusele järgnenud tööpäeva jooksul.

(7) Vallavolikogu erakorralise istungi kutsub vallavolikogu esimees või aseesimees kokku vallavolikogu esimehe, revisjonikomisjoni, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul, nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Erakorralise istungi kokkukutsumise ettepaneku tegijad esitavad koos ettepanekuga ka kirjaliku põhjenduse ja õigusakti eelnõu. Erakorraline istung kutsutakse kokku hiljemalt kolme nädala jooksul pärast nõudmise registreerimist vallavalitsuse kantseleis.

(8) Vallavolikogu võib erakorralise istungi korraldada VOLISe keskkonnas.

(1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(2) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab vallavolikogu oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Salajase hääletuse võib viia läbi VOLISe keskkonnas.

(3) Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik vallavolikogu liikmed. Häältelugemisekomisjoni liikme kandidaat annab komisjoni koosseisu kinnitamiseks suulise nõusoleku.

(4) Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda vallavolikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks.

(5) Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(6) Isikuvalimised, kus nõutakse vallavolikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse üldjuhul vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.

(7) Kui valituks osutumiseks ei ole vaja vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks isik, kes saab istungil viibivate vallavolikogu liikmetelt kõige rohkem poolthääli.

(8) Kui kandidaadiks esitatakse üks isik, vormistatakse hääletussedel nii, et kandidaadi poolt saab hääletada „poolt“, „vastu“ ja „erapooletu“. Kui kandidaate on rohkem kui üks, on igal vallavolikogu liikmel üks poolthääl ning ta annab oma hääle kandidaadile, kelle kandidatuuri ta toetab.

(9) Häältelugemiskomisjon valmistab ette ja väljastab vallavolikogu liikmetele hääletussedelid. Salajase hääletamise tagamiseks ei ole nõutav hääletuskabiin, kui hääletuse salajasuse tagamine on võimalik muul viisil.

(10) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed.

(11) Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega.

(1) Vallavolikogu liikmel on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui

1) otsus või toiming tehakse enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) vallavolikogu liige on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) vallavolikogu liige on teadlik korruptsiooniohust.

(2) Seotud isik korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) tähenduses on

1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse KVS-i tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;

2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule;

3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik;

4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.

(3) Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks KVS-i tähenduses.

(4) Ametiisikul ei ole KVS-ist tulenevat seotud isiku huvi puudutavat kohustust, kui ta ei tea ega peagi teadma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seosest või seotud isiku huvist.

(5) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka vallavalitsuse liikmele.

(1) Vallavolikogu istungi protokolli kantakse

1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg;

2) istungi juhataja ja protokollija nimed;

3) istungist osavõtvate vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;

4) istungile hilinenud või istungilt varem lahkunud vallavolikogu liikme nimi;

5) kinnitatud päevakord;

6) arutusel olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused;

7) sõnavõtud lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu kirjaliku teksti.

(2) VOLISe kasutamisel on vallavolikogu protokoll avalikustatud reaalajas.

(3) Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse valla dokumendiregistris nelja tööpäeva jooksul.

(1) Vallavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest vallavolikogu liikmest. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

(2) Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse koos fraktsiooni registreerimise avaldusega vallavolikogu esimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks vastava avalduse registreerimisest vallavolikogu istungil vallavolikogu esimehe poolt, vastav märge tehakse vallavolikogu istungi protokolli.

(3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel vallavolikogu istungil. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehele esitatud avalduse alusel samas korras.

(4) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme vallavolikogu liikme, vastav märge tehakse vallavolikogu istungi protokolli.

(1) Vallavolikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone.

(2) Komisjonid moodustatakse vallaelu tähtsamate valdkondade arengu kavandamiseks ja probleemide lahendamiseks.

(3) Vallavolikogu kinnitab komisjoni põhimääruse, milles määratakse kindlaks komisjoni pädevus ja töökord.

(4) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga.

(5) Komisjon töötab välja komisjoni tööplaani ja esitab vallavolikogule õigusaktide eelnõud.

(6) Komisjoni koosolekust võib osa võtta komisjoni mittekuuluv vallavolikogu liige või vallavalitsuse liige. Neile sõnaõiguse andmise ja teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(7) Vallavolikogu võib moodustada ajutisi komisjone ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks ja sellelaadsete ülesannete täitmiseks.

(8) Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.

(9) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alaline komisjon.

(10) Komisjonid võivad komisjoni koosolekut pidada VOLISe keskkonnas, virtuaalselt ja elektrooniliselt lähtudes § 18 sätestatud korras.

(1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.

(2) Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul.

(3) Ülesseatud kandidaat annab suuliselt nõusoleku kandideerimiseks.

(1) Revisjonikomisjon moodustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras ja täidab kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Revisjonikomisjon kontrollib vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste tööplaani või vallavolikogu otsuste alusel. Tööplaani kinnitab vallavolikogu otsusega ning tööplaan kalendriaastaks tuleb kinnitada hiljemalt jaanuarikuu istungil. Vajadusel võib vallavolikogu oma otsusega anda revisjonikomisjonile komisjoni pädevuses olevate ülesannete täitmiseks tööplaaniväliseid ülesandeid.

(3) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel vallavalitsuse ametnikke ja töötajaid. Revisjonikomisjoni esimehe ülesandeks on kontrolliülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamise korraldamine ja vallavolikogule esitamine.

(4) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija vähemalt 10 tööpäeva enne kontrolli teostama asumist talle antud ülesandest vallavanemat ja kontrollitava asutuse juhti ning esitab kontrolliülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama isiku, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö- ja kodukorda ning teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

(5) Kontrollijal on õigus talle antud ülesande täitmiseks

1) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning ametiisikutelt kirjalikke seletusi ja teavet;

2) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul;

3) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;

4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest vallavolikogu esimeest.

(6) Kontrolliülesande täitmisel kontrollija

1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ning esitama selle kontrolliülesande andjale;

2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest;

3) kohustub kasutama kontrollimise käigus talle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele;

4) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd.

(7) Kontrollitulemuste kohta vormistab revisjonikomisjon akti, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollijad ja läbiviimise aeg. Aktile kirjutavad alla kontrollijad.

(8) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest

1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda;

2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning valla õigusaktidele;

3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust;

4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust;

5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta.

(9) Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud.

(10) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes viie päeva jooksul peab esitama seletuskirja.

(11) Revisjonikomisjon võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks.

(12) Revisjonikomisjon arutab asutuse juhilt saabunud seletuskirja läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osa küsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi.

(13) Revisjonikomisjon saadab akti ja komisjoni otsuse vallavalitsusele, kes võtab oma seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades vajadusel nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu.

(14) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni lõplikku otsust.

(1) Vallavanema valib vallavolikogu. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt, on kõrgharidusega, ning kes oma töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(2) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele.

(3) Õigussuhteid vallavanemaga reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

(1) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamisel kehtestab vallavolikogu nõuded konkursil osalemiseks.

(2) Vallavanema kandidaadi seab vallavolikogu istungil üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku.

(3) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel.

(4) Kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programmi valla juhtimisest kuni 15 minutilises sõnavõtus. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(5) Pärast nimekirja sulgemist moodustab vallavolikogu salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse §-is 19 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni. Vallavanema valimist võib ka korraldada VOLISe keskkonnas.

(6) Pärast häältelugemiskomisjoni moodustamist katkestab istungi juhataja istungi ning häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid. VOLISe keskkonnas läbiviidaval salajasel hääletusel hääletussedeleid ette ei valmistata ja vaheaega ei rakendata, kui vallavolikogu ei lepi kokku teisiti.

(7) Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et vallavolikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.

(8) Pärast hääletussedelite ettevalmistamist jätkab istungi juhataja istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(9) Enne hääletussedelite jagamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ning kinnitab, et hääletuskast oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi.

(10) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid vallavolikogu liikmetele ja viib läbi salajase hääletamise.

(11) Vallavanema valimisel on vallavolikogu liikmel üks hääl.

(12) Vallavanema valimine viiakse läbi vallavolikogu esimehe valimisega sätestatud korras.

(13) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega.

(14) Vallavolikogu peab vallavanema valima kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast või eelmise vallavanema ametist vabanemisest arvates. Kui vallavolikogu ei ole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkutulemise päevast või vallavanema ametist vabanemise päevast arvates valinud vallavanemat, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(1) Ametisse valimisest saab vallavanem ainult ühe volituse – moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

(2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem.

(2) Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega kõige pikema liikmestaažiga vallavalitsuse liige.

(3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

(4) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha abivallavanem, teostab need kõige pikema liikmestaažiga vallavalitsuse liige.

(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse vallavolikogu.

(2) Vallavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.

(1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui viis liiget.

(2) Vallavalitsuse liikmeks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

(3) Vallavalituse liikmeks võib esitada

1) Torma valla elaniku;

2) ametniku, kes on teenistuses vallavalitsuses. Ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ametnik oma teenistust.

(4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

(5) Vallavalitsus saab volitused vallavalitsuse täies koosseisus ametisse kinnitamisest.

(6) Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.

(7) Vallavalitsuse koosseisu täiendamise või muutmise vajadusel esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks täiendavad vallavalitsuse liikmed või vallavalitsuse uue koosseisu.

(8) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

(9) Vallavanemal on ametisse valimisest eeldatavalt kahe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul uue koosseisus esimesest istungist arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kohustus moodustada vallavalitsus ning esitada vallavalitsuse koosseis kinnitamiseks vallavolikogule. Kui vallavolikogu ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates või eelmise vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse koosseisu, on vallavolikogu tegutsemisevõimetu ning kõigi tema liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

(2) Valla ametiasutuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Vallavalitsuse istungit võib pidada VOLISe keskkonnas ja virtuaalselt.

(2) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.

(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.

(4) Vallavalitsuse istungid toimuvad vähemalt kaks korda kalendrikuus.

(5) Kiireloomuliste ja oluliste üksikküsimus(t)e lahendamiseks korraldatakse elektrooniline istung

1) elektroonilise istungi kokkukutsumist ja läbiviimist korraldab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja;

2) istungi juhataja teavitab vallavalitsuse liikmeid istungi toimumisest eelnevalt suuliselt või telefoni teel. Vallasekretär saadab eelnõu(d) elektroonilisel teel;

3) vallavalitsuse liige teatab oma otsustusest elektroonilisel teel;

4) elektrooniline istung viiakse läbi eelnõu(de) esitamise päeval 4 tunni jooksul;

5) otsustus vormistatakse pärast hääletustulemuste selgumist.

(6) Vallavalitsus võib vajadusel kutsuda kokku erakorralise vallavalitsuse istungi.

(7) Erakorralise istungi kokkukutsumist ja läbiviimist korraldab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.

(1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.

(2) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega.

(3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, on kohustatud sellest informeerima vallasekretäri hiljemalt istungile eelneval tööpäeval.

(1) Vallavalitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. VOLISe kasutamisel kinnitatakse päevakord VOLISes.

(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse päevakorrast väljajätmise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.

(3) Eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest vallavalitsuse liikmetest.

(4) Päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega.

(5) Küsimusi vallavalitsuse istungi päevakorda võivad esitada vallavalitsuse liikmed, ametnikud neile ametijuhendiga antud pädevuse piires, vallavolikogu komisjonide esimehed komisjoni otsuse alusel ning vallaelanikud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(6) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on küsimuse algataja kohustatud esitama õigusakti eelnõu koos vajalike põhjenduste ja lisadega.

(7) Vallavalitsuse istungile esitatavate õigusaktide komplektsuse ning nende õiguspärasuse eest vastutab materjalide esitaja.

(8) Määruse eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab põhjendust õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse kohta. Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga valla dokumendiregistris.

(9) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.Vallavalitsuse eelnõudele kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.

(10) Nõuetekohaselt vormistatud õigusaktid tuleb esitada vallasekretärile elektroonilisel teel hiljemalt vallavalitsuse istungi toimumisele eelneva tööpäeva hommikuks.

(11) Vallasekretäril on õigus vallavalitsusele esitatud õigusakti eelnõu koos põhjendustega esitajale tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate õigustloovate aktidega.

(12) Vallasekretär vaatab istungile saabunud eelnõud läbi, koostab istungi päevakorra projekti ja esitab istungi juhatajale. Eelnõud peavad vähemalt 1 päev enne istungit olema vallavalitsuse liikmetele kättesaadavaks tehtud.

(13) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu vallavalitsuse menetlemise ajal tagasi võtta.

(1) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Hääletamist võib läbi viia VOLISe keskkonnas.

(2) Istungil viibiv vallavalitsuse liige peab hääletamisest osa võtma ega tohi jätta hääletamata.

(3) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekud otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse ettepanek, mille poolt hääletab rohkem vallavalitsuse liikmeid kui vastu. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid.

(4) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorra punkti arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel vallavalitsuse istungil.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostab vallasekretär.

(2) Istungi protokoll märgitakse

1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi algus ja lõpp;

2) istungist osavõtvate vallavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;

3) istungi juhataja ja protokollija nimed;

4) istungile hilinenud või istungilt varem lahkunud vallavalitsuse liikme nimi, kellaaeg, samuti ka väljastpoolt vallavalitsust ettekande esitaja aeg fikseeritakse istungi protokollis;

5) kinnitatud päevakord;

6) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate, küsimuste algatajate eriarvamused;

7) sõnavõtud lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu kirjaliku teksti.

(3) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

(4) Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse valla dokumendiregistris nelja tööpäeva jooksul. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(1) Vallavalitsus võib moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktidest.

(2) Komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad.

(3) Ajutise komisjoni ülesande täitmise tähtajaga kuni üks kuu võib moodustada vallavanem oma käskkirjaga.

(4) Komisjoni liikmeks võib kaasata vallavolikogu liikmeid, valla ametiasutuse teenistujaid ja töötajaid ning vajadusel erialaspetsialiste väljastpoolt.

(5) Komisjonil on õigus pöörduda vallavalitsuse struktuuriüksuste ja halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. Teabe edastab või korraldab selle edastamise komisjoni esimees.

(6) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Teabe edastab komisjoni esimees.

(7) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.

(8) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek protokollitakse ja protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.

(9) Komisjonide koosolekute protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis.

(10) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru vallavalitsusele, vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjoni esimees vallavanemale, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

(11) Komisjoni muutmine või lõpetamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

(12) Protokoll vormistatakse ja avalikustatakse valla dokumendiregistris nelja tööpäeva jooksul. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(13) Komisjonid võivad komisjoni koosolekut pidada VOLISe keskkonnas ja virtuaalselt.

(1) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja vallavolikogu revisjonikomisjon.

(2) Kontrolli vallavolikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon.

(3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (haldusaktide) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Jõgeva maavanem.

(1) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik või suuline arupärimine vallavolikogu õigusaktide täitmise kohta vallavolikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisiku(te)le. Arupärimisi võib esitada kõikidele vallaametnikele vallavolikogu huvitavates küsimustes.

(2) Arupärimisi võib esitada ka vallavalitsuse liikmetele ja valla ametnikele vallavolikogu huvitavates küsimustes.

(3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu või esitatakse suuliselt vallavolikogu istungil. Arupärimine peab sisaldama sellele vastamise viisi.

(4) Kirjalik vastus arupärimisele esitatakse arupärijale ja vallavolikogu esimehele (vallavolikogule ja vallavolikogu liikmetele) hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

(5) Vallavolikogu esimehe otsusel antakse arupärimisele suulisi selgitusi vallavolikogu istungil.

(6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega (vallakantselei, teenistused). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.

(2) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vallavolikogu.

(3) Valla ametiasutuse asjaajamiskorra kinnitab vallavalitsus.

Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. Teenistusliku järelevalve teostamine toimub vastavalt seadusele.

(1) Teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses teenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused.

(2) Vallavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid on kehtestatud seadusega.

Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, valla põhimäärus, teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda vallavolikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.

(2) Vallavolikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

(3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

(2) Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja, advokaat või muu õigusteadmisega isik.

(3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus.

(4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

(5) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus.

(1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni.

(2) Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu oma otsusega.

(3) Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega.

(4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab vallavolikogu liikmete osas vallavolikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.

(5) Erandjuhtudel võivad delegatsiooni koosseisu määrata vallavolikogu esimees käskkirjaga või vallavanem käskkirjaga, informeerides sellest esimesel võimalusel vastavalt vallavolikogu või vallavalitsust.

(1) Valla välissuhted on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega – sõprusvaldadega, mille asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki ning osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides.

(2) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

(3) Valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu või vallavalitsus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

(4) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla hallatavatel asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla hallatavad asutused informeerivad sellest vallavalitsust.

(5) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu.

(1) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

(2) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires vallavolikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt vallavolikogu esimees või vallavanem või vallavolikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

(3) Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes vallavolikogu või vallavalitsuse otsustustest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub vallavolikogu või vallavalitsuse otsustus, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires.

(4) Kui leping ei tekita vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma vallavalitsuse korralduseta.

(1) Eelarve koosneb valla eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.

(2) Eelarve eelnõu koostamise aluseks on valla arengukava ja teised antud valdkonda reguleerivad vallavolikogu õigusaktid.

(3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(4) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus. Vallavalitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes.

(1) Eelarve liigendub alaeelarveteks. Alaeelarved koostatakse tegevusalade ja valla hallatavate asutuste ning struktuuriüksuste osas tulu- ja kululiikide lõikes. Alaeelarved esitatakse vallavalitsusele hiljemalt 1. oktoobriks.

(2) Mittetulundusühingud, seltsid ja teised kodanike ühendused esitavad taotluse vallaeelarvest toetuse saamiseks vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

(1) Esitatud alaeelarvete läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust.

(2) Vallavalitsus vaatab eelarve määruse eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega vallavolikogu menetlusse hiljemalt 1. detsembriks.

Eelarve eelnõule lisatakse

1) eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;

2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;

3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja tegevuste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi;

4) valla hallatavate asutuste taotletavad personali koosseisud järgmiseks eelarveaastaks.

(1) Vallavolikogu komisjonid vaatavad hiljemalt 15. detsembriks eelarve eelnõu läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult vallavalitsusele ning eelarve- ja arengukomisjonile.

(2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega vallavalitsusele ning eelarve- ja arengukomisjonile.

(3) Vallavalitsus ja eelarve- ja arengukomisjon vaatavad koos läbi parandusettepanekud ja esitavad projekti esimeseks lugemiseks.

Parandusettepanekuid saab esitada kirjalikult 10 tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist vallavolikogus valitsusele ning eelarve- ja arengukomisjonile. Vallavalitsus ja eelarve- ja arengukomisjon vaatavad koos läbi saabunud parandusettepanekud. Arutelu tulemusel enim hääli saanud parandusettepanekud viiakse sisse eelarve projekti ja esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks.

(1) Vallavolikogu otsusel võib eelarve vastu võtta peale teist lugemist.

(2) Vallavolikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva vallaeelarve.

(3) Vallavolikogu kinnitab järgmise aasta eelarve vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatori järgi tulud tuluallikate järgi ja kulud administratiivselt tegevusala ja arvestusüksuste viisi üldsummas, tuues välja personalikulud ja investeeringud.

(4) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve alusel kinnitab vallavalitsus valla ametiasutuste ning vallavalitsuse hallatavate asutuste eelarved kululiikide lõikes.

(5) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

(1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.

(2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine.

(3) Eelarvet täidetakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile.

Vallavalitsus annab vallavolikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis.

(1) Valla hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta septembrikuus.

(2) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on vallavalitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Põhjendamata ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust.

(3) Vallavalitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.

(1) Palgafondi jäägi puhul on alaeelarvete valdajatel õigus käskkirja alusel maksta lisatasusid ja preemiaid.

(2) Vallavalitsuse ettepanekul määrab lisatasu või preemia vallavanemale vallavolikogu.

(1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks igal aastal hiljemalt 31. maiks.

(2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. Majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni aruande.

(3) Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel. Valla Teatajas avaldatakse teade majandusaasta aruande avalikustamise kohta.

(1) Vallavolikogule esitatava eelarve täitmise aruande lisad on

1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;

2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;

3) reservfondi kasutamise aruanne;

4) audiitori järeldusotsus;

5) laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne;

6) kohaliku omavalitsuse üksuse investeeringute aruanne.

(2) Vallavolikogule esitatakse lisaks tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingu majandustegevusest.

(1) Vajadusel jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb vallavalitsus eelarve muutmist, esitades eelarve- ja arengukomisjonile sellekohase eelnõu.

(2) Kulude ümberpaigutamist ühe konkreetse alaeelarve piires teeb vallavalitsus oma korraldusega.

(3) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, koostab vallavalitsus täiendavate kulude katmiseks lisaeelarve ja esitab selle arvamuse andmiseks eelarve- ja arengukomisjonile ning revisjonikomisjonile.

(4) Tulude oluliselt vähemas mahus laekumise korral koostatakse negatiivne lisaeelarve.

(5) Lisaeelarve võib vallavolikogu vastu võtta eelarveaasta kestel. Eelarveaasta viimase lisaeelarve eelnõu esitab vallavalitsus vallavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 1.detsembriks.

(6) Eelarve- ja arengukomisjon esitab eelarve muutmise ja lisaeelarve eelnõu kinnitamiseks vallavolikogule, lisades eelnõule revisjonikomisjoni arvamuse.

Lisaeelarve projektile lisatakse järgmised dokumendid

1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta;

2) andmed lisatulude kohta koos põhjendusega;

3) andmed assigneeringute kohta, mille täiendamist taotletakse;

4) andmed võimalike säästude kohta koos põhjendustega.

(1) Riigieelarvest ja muudest alternatiivsetest rahaallikatest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab vallavalitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest vallavolikogu.

(2) Sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite sissetulekud ja nende arvel tehtavad kulutused vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

Kulude ümberpaigutamiseks ühe konkreetse alaeelarve kulurühmade piires esitab valla hallatava asutuse juht taotluse vallavalitsusele hiljemalt 15. detsembriks.

Eelarve muutmise eelnõu menetletakse vallavolikogus samas korras nagu põhieelarvetki, kuid lisaeelarve ja eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel.

(1) Eelarve, eelarve muudatused ning majandusaasta aruande eelnõud avaldatakse koos seletuskirjadega enne vastuvõtmist vallavolikogus valla veebilehel aadressil www.torma.ee .

(2) Kinnitatud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse 7 tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel aadressil www.torma.ee .

(1) Vallaeelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse eelarve koosseisus ning selle suurus on kuni 1% eelarve kuludest. Reservfondi konkreetse suuruse määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel.

(2) Reservfondi käsutab vallavalitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist.

(3) Taotlus ettenägematute kulude katmiseks reservfondist esitatakse vallavalitsusele. Vallavalitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult.

(4) Vallavalitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ning vormistab selle korraldusega.

(5) Vallavanemal on õigus käskkirja alusel käsutada reservfondi ühekordselt ilma vallavalitsuse vastava korralduseta 640 euro ulatuses. Vallavanem informeerib käsutatud summast vallavalitsust summa kasutamisele järgneval istungil, mille kohta tehakse istungi protokolli vastav märge.

(6) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta esitab vallavalitsus aruande majandusaasta aruande koosseisus.

(1) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi valla- ja linnaeelarve seaduses ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

(2) Vallale laenu võtmise otsustab vallavolikogu ning laenu võtmise korraldab vallavalitsus.

(1) Vallavolikogul on kohalike maksude seaduse alusel õigus kehtestada määrusega kohalikke makse.

(2) Kohalikud maksud, maksumäärad ja maksumäärade muudatused kehtestab vallavolikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või vallaeelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või vallaeelarve muutmisega.

(3) Vallavolikogu võib seaduses sätestatud korras kehtestada koormisi. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.

(1) Mittetulunduslik tegevus korra mõistes on valla turvalisuse, elukeskkonna, külaelu, kultuuri, spordi, noorsootöö ja sotsiaalhoolekande ning elanike tervise edendamiseks läbiviidav ühistegevus mittetulundusühingu vormis.

(2) Valla eelarvega eraldatakse vahendid mittetulundusliku tegevuse toetamiseks.

(3) Toetust antakse valla mittetulundusühingutele ja seltsingutele, mille peamiseks eesmärgiks on kohaliku elu edendamine.

(4) Toetuse taotlemiseks järgneva aasta eelarvest esitab taotleja hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vormikohase taotluse, mis on kättesaadav valla veebilehel www.torma.ee/blanketid all ja millele tuleb lisada

1) kavandatava tegevuse kirjeldus ning tulude ja kulude eelarve;

2) mittetulundusühingu äriregistri väljavõtte või seltsingu asutamislepingu (esmakordsel taotlemisel).

(5) Ettenägematuid mittetulundustegevusi võib rahastada aasta jooksul, tulenevalt valla huvidest ja eelarveaasta rahalistest võimalustest.

(6) Tähtaegselt esitatud taotlused vaadatakse läbi oktoobrikuu vallavalitsuse istungil ja lisatakse kavandatavasse järgmise aasta eelarve eelnõusse.

(7) Toetuse saaja on kohustatud esitama vallavalitsusele ühe kuu jooksul peale projekti lõppemist vormikohase aruande eelarvest saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta.

Torma valla tunnuslause on “Adra ja sulega Jakobsoni vaimus”.

(1) Tunnuslauset võib kasutada kooskõlas logoraamatus sätestatuga

1) vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste trükistel, meenetel, üritustel, meedias;

2) muu isik üldkultuurilistel, ärilistel või teistel sündsatel eesmärkidel tasuta.

(2) Tunnuslauset võib kasutada eraldi või koos valla logoga.

(1) Torma valla logo sümboliseerib Torma põlist tegevusala- põllumajandust ja maarahva jätkuvat pürgimist harituse poole.

(2) Logo koosneb tunnuslausest ja märgist.

(3) Kasutusel on kaks varianti

1) valla nime sisaldav variant on kasutusel iseseisvalt ilma valla vapita;

2) valla nime mitte sisaldav variant on kasutusel koos valla vapi ja nimega.

(1) Valla logo võib kasutada kooskõlas logoraamatus sätestatuga

1) vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste siltidel, esindusruumides, trükistel, meenetel, üritustel, meedias;

2) vallavalitsuse otsuse alusel märkidel avalikus ruumis;

3) muu isik üldkultuurilistel, ärilistel või teistel sündsatel eesmärkidel tasuta.

(2) Logo võib kasutada eraldi või koos tunnuslausega “Adra ja sulega Jakobsoni vaimus”.

(3) Logo kasutamise soovist tuleb vallavalitsust teavitada.

(1) Torma valla vapiks on rohelisel kilbil hõbedane rist, millest üleval kaks hõbedast ristikulehte, sinisel tüve osal hõbedased juured.

(2) Torma valla lipul korduvad vapil kasutatud sümbolid ja värvid (hõbe asendatud valgega).

1) Lipu normaalsuurus on 100x160.

(3) Valla vapp ja lipp on valla omand, mida käsutab vallavolikogu ja mille kasutamist korraldab vallavalitsus.

(4) Nii värvilist kui ka must-valget vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, siltidel, suveniiridel jt. trükistel.

(5) Teiste valla füüsiliste ja juriidiliste isikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt. toodetel võib valla vapi ja lipu kujutist kasutada ainult vallavalitsuse loal.

(6) Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab sümbolite täpsed koopiad vallasekretär.

(7) Vappi kasutatakse valitsuse pitsatil ja tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel.

(8) Valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärtel asutuse nimetus.

1) Pitsati läbimõõt on 3,5 cm.

(9) Valla vapipitsati hoidmise eest vastutab vallasekretär.

(10) Valla vapipitsatit kasutatakse vastavalt vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

(11) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad valla lippu kasutada valla ametlik delegatsioon või valda esindavad kollektiivid ja üksikisikud.

(12) Valla lipp on välja pandud ruumis, kus toimuvad vallavolikogu istungid.

(13) Valla lipp heisatakse järgmistel juhtudel

1) alaliselt vallavalitsuse hoonel või lipuvardas;

2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel;

3) ametlike esinduste vastuvõtul;

4) ülevallalistel pidupäevadel, valla kultuuri- ja spordiüritustel;

5) vallavalitsuse korraldusel muudel juhtudel.

(14) Eesti lipu ja valla lipu samaaegsel heiskamisel peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.

(15) Valla vapi ja lipu etalone säilitatakse vallavalitsuses.

(16) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.

(17) Lippude heiskamise ja langetamise eest vastutava isiku määrab vallavanem.

(1) Valla auraha antakse austusavaldusena füüsilistele isikutele vallale osutatud tähelepanuväärsete ja eriliste teenete eest. Auraha võidakse erandkorras anda ka postuumselt.

(2) Auraha antakse

1) pikaajalise väljapaistva ühiskondliku tegevuse eest;

2) eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistva tegevuse või saavutuste eest.

(3) Aurahaga kaasneb

1) tunnistus, mille allkirjastavad vallavolikogu esimees ja vallavanem. Tunnistus kinnitatakse valla vapipitsatiga ning tunnistusele märgitakse, mille eest auraha on antud;

2) preemia, mille kinnitab igal aastal vallavolikogu eraldi otsusega.

(4) Auraha aluse peale graveeritakse auraha number, andmise aasta ja auraha saaja nimi.

(1) Aurahade Komisjon vaatab läbi tähtajaks laekunud auraha omistamise taotlused ja teeb vallavolikogule ettepaneku aurahade väljaandmise otsustamiseks, korraldab aurahadega autasustatute nimekirja pidamist, aurahade valmistamist, üle andmata jäänud aurahade arvestust ja hoidmist.

(2) Vallavolikogu moodustab 8-liikmelise komisjoni ja nimetab komisjoni esimehe.

(1) Taotlus auraha andmiseks esitatakse kirjalikult komisjonile valla kantselei kaudu auraha andmisele eelneva aasta 15. novembriks.

(2) Auraha andmise taotlusi on õigus esitada kõigil valla asutustel, ettevõtetel, mittetulundusühingutel, auraha senistel saajatel, vallavolikogu liikmetel ja vallavalitsusel ning vähemalt 10 isikust koosneval kodanikurühmal.

(3) Komisjon vaatab taotlused läbi hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.

(4) Komisjon esitab kõik läbivaadatud taotlused vallavolikogule auraha andmise aasta 5. jaanuariks.

(1) Auraha andmise otsustab vallavolikogu oma jaanuarikuu istungil.

(2) Ühele isikule antakse auraha ainult üks kord.

(1) Valla tänukirjaga autasustatakse

1) valla inimesi, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi oma ala spetsialistide hulgas – nende inimeste juubelisünnipäevade või ametist lahkumise puhul;

2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul;

3) valla allasutusi – nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul;

4) üksikisikuid, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi – ühekordse silmapaistva saavutuse eest maakonna või kohaliku probleemi lahendamisel.

(2) Füüsiliste isikute juubelisünnipäevad on 50., 60. sünnipäev, edasi iga viie aasta järel.

(3) Juriidiliste isikute juubelitähtpäev on 10. aasta, edasi iga kümne aasta järel (erandina 25, 75, 125 ja 175).

(1) Taotlusi tänukirja andmiseks on õigus esitada vallavolikogu esimehel ja liikmetel, vallavanemal, vallasekretäril, vallavalitsuse liikmetel, valla hallatavate asutuste juhtidel, füüsilistel ja juriidilistel isikutel.

(2) Taotluse esitamiseks täidetakse vormikohane tänukirja taotluse blankett, mis on kättesaadav valla veebilehel www.torma.ee/blanketid all.

(3) Motiveeritud taotlus esitatakse kirjalikult vähemalt 10 päeva enne autasustamist vallavalitsuse kantseleisse.

(4) Taotluses tuleb näidata

1) autasustamiseks esitatava isiku või ühenduse nimi;

2) tänukirja andmise põhjendus;

3) tänukirja üleandmise aeg ja koht;

4) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri;

5) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

(5) Vallavalitsus peab võtma seisukoha kõikide esitatud taotluste suhtes. Otsusest teatatakse taotluse esitajale.

(1) Tänukirja andmise kohta vormistatakse vallavalitsuse korraldus. Korralduses tuuakse ära tänukirja saaja nimi ja tänukirja andmise põhjendus.

(2) Tänukirjale kirjutab alla vallavanem. Allkiri kinnitatakse valla pitsatiga.

(3) Tänukirja üleandmise aeg ja koht valitakse vastavalt taotlusele. Tänukirja annab üle vallavanem või tema asendaja.

(4) Ühele isikule võib tänukirja anda mitmel korral.

(5) Koos tänukirjaga võib isikule vastavalt vallavalitsuse korraldusele anda ka kingituse või rahalise preemia.

Tunnistada kehtetuks Torma Vallavolikogu 23. märtsi 2010 määrus nr 12 „Torma valla põhimäärus“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.