Juuru valla kalmistute kasutamise eeskiri

Kalmistute kasutamise eeskiri reguleerib Juuru vana kalmistu, Juuru kalmistu ja Juuru õigeusu kalmistu (edaspidi kalmistu) haldamist ja kasutamist. Juuru valla kalmistutel kehtivad muinsuskaitseseadusest ja kultuuriministri 3. juuli 1997. a määrusest nr 37 „Kultuurimälestisteks tunnistamine“ tulenevad mälestise ja selle kaitsevööndiga seotud kitsendused.

Kalmistut haldab Juuru Vallavalitsus (edaspidi kalmistu haldaja) ja kalmistu on määratud avalikuks kasutamiseks.

Valla kalmistute kasutamise eeskirja (edaspidi eeskiri) on kohustatud täitma kõik kalmistul viibijad ja hauaplatsi kasutajad.

Selles eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) hauaplats – maa-ala kalmistul, mis eraldatakse isiku(te)le surnu(te) matmise eesmärgil ja mis koosneb ühest või mitmest matmiskohast;

2) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on kalmistu haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks (edaspidi kasutusleping);

3) kalmistu rajatised – kalmistu territooriumil paiknevad ehitised ja rajatised (piirdeaed, kaev jm);

4) kalmistu haldaja – Juuru Vallavalitsus;

5) kalmistuvaht – kalmistu haldaja poolt määratud töötaja, kes tegeleb hauaplatside eraldamise, kalmistu kasutamise nõuete täitmise kontrollimise ja kalmistu korrashoiuga;

6) omasteta surnu – surnu, kellel puudus abikaasa, vanemad, täisealine laps, õde, vend või muu surnu lähedane isik tulenevalt tema elukorraldusest.

Kalmistu kohta peab kalmistuvaht matmisraamatut. Iga aasta 1. veebruariks annab kalmistuvaht eelmise kalendriaasta matmisraamatu ja sõlmitud kasutuslepingud vallavalitsuse arhiivi. Kalmistuvahile jääb matmisraamatu koopia. Kalmistu kohta peetavat muud dokumentatsiooni hoitakse vallavalitsuses.

(1) Kalmistuvaht peab olema kättesaadav tööpäevadel kella 9.00–17.00. Kalmistuvahi kontaktandmed avaldatakse kalmistu peamiste sissepääsude juures.

(2) Kalmistu on avatud iga päev ööpäevaringselt.

(1) Hauaplats eraldatakse lahkunu kirstus või urnis matmiseks.

(2) Hauaplats eraldatakse taotlejale tasuta tähtajatu kasutusõigusega, kui kasutaja ei ole avaldanud teistsugust tahet. Omasteta surnud isikule eraldatakse hauaplats kahekümneks aastaks.

(3) Hauaplatsi eraldamisel või hauaplatsi kasutuse üleminekul teisele isikule annab kalmistuvaht kasutajale selle eeskirja ühe eksemplari.

(4) Hauaplatsi eraldamisel sõlmib kalmistuvaht hauaplatsi kasutajaga hauaplatsi kasutuslepingu. Kasutuslepingu vormi kinnitab kalmistu haldaja.

(5) Kasutuslepingusse kantakse hauaplatsi kasutaja andmed, hauaplatsi asukoht ja kasutusse antava hauaplatsi suurus jm kasutuslepingu vormil ettenähtud andmed.

(6) Vaidlused hauaplatside küsimustes lahendab kalmistuvaht.

(1) Hauaplatsi suuruse ja asukoha määrab kalmistuvaht, kuulates ära platsi tulevase kasutaja ettepaneku.

(2) Hauaplats eraldatakse vastavalt taotleja soovile ühe- või mitmekohalisena.

(3) Üldjuhul on maa-ala suurus 2,4 × 1,2 m ühe kirstu matmiskoha kohta.

(4) Kalmistuvaht näitab hauaplatsi taotlejale kätte hauaplatsi asukoha ning tähistab kohapeal selle piirid.

(1) Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutamine lõpetada juhul kui hauaplats on jäetud hooldamata kahe aasta jooksul.

(2) Enne hooldamata hauaplatsiks tunnistamist märgib kalmistu haldaja (kalmistuvahi isikus) hauaplatsi tähisega, mis võimaldab aru saada, et hauaplats on kavas tunnistada hooldamata hauaplatsiks.

(3) Kalmistu haldaja võib hauaplatsi tunnistada hooldamata hauaplatsiks kui hauaplatsi märgistamisest on möödunud vähemalt üks aasta ja hauaplatsi ei ole selle aja jooksul korrastatud.

Hauaplatsi kasutaja võib soovi korral kasutusõigusest loobuda või kasutusõiguse üle anda teisele isikule, millest tuleb kalmistu haldajale kirjalikult teatada. Hauaplatsi kasutaja surma korral läheb hauaplatsi kasutusõigus üle tema omastele.

(1) Kalmistule matmiseks annab loa kalmistuvaht surmatõendi alusel. Surnult sündinu matmisluba antakse arstliku surmateatise alusel. Välisriigis väljastatud surmatõend ei vaja legaliseerimist või apostilliga (välisriigis kasutamiseks ettenähtud dokumendi legaliseerimise standardvorm) kinnitamist. Põhjendatud juhul võib kalmistuvaht nõuda välisriigis väljastatud surmatõendi tõlkimist.

(2) Matmisluba loetakse antuks matmise registreerimisega matmisraamatus, kuhu märgitakse maetud isiku andmed, hauaplatsi kasutaja andmed ja hauaplatsi andmed.

(3) Urni matmise registreerimisel peab urni matmine toimuma hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul registreerimisest arvates.

(1) Haua kaevamine ja matmine on ilma matmisloata keelatud.

(2) Eelseisev matmine peab olema kalmistuvahi juures registreeritud üldjuhul vähemalt üks ööpäev varem.

(3) Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine teisaldamine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul.

(4) Matja korrastab hauaplatsi pärast matmist. Matmise käigus kõrvalolevale hauale või üldkasutatavale alale tekitatud kahjustused korrastab matja või hüvitab kahjustused kokkuleppel kalmistu haldaja või hauaplatsi kasutajaga 3 päeva jooksul matmisest arvates.

(1) Kirstu või urni matmisel järgitakse põlist matmistava.

(2) Kirstuga matmisel peab haua sügavus maapinnast hauapõhjani jääma vahemikku 1,5–2 m ja kaugus hauaplatsi piirist peab olema vähemalt 0,2 m.

(3) Urniga matmisel peab haua sügavus maapinnast olema vähemalt 1,0 m ja kaugus hauaplatsi piirist vähemalt 0,2 m.

(4) Kui haua rajamisel ilmneb ettenähtamatuid takistusi, võib kalmistuvahi loal rajada haua, mille sügavus või kaugus hauaplatsi piirist erineb selle paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust.

(1) Pealematmine võib toimuda 30 aasta möödumisel, v.a urnimatus.

(2) Pealematmisel peab varem maetu tervena säilinud kirst jääma puutumata.

(3) Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja varem maetu säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse.

(4) Kultuurimälestiseks tunnistatud haual ei toimu pealematmist.

Ümbermatmist teostatakse vastavalt tervisekaitse nõuetele kalmistu haldaja loal kooskõlastatult tervisekaitsetalituse ja muinsuskaitseametiga.

(1) Hauaplats on kalmistu osa, mille kujundamisel tuleb järgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid ja -nõudeid, et hauaplatsi kujundus ei erineks oluliselt teistest kalmistul olevatest haudadest.

(2) Iga hauaplats tähistatakse risti, hauaplaadi, -kivi või muu tähisega, millele on ilmastikukindlalt kantud maetu(te) perekonnanimi ning soovitavalt eesnimi, sünni- ja surmadaatum.

(3) Hauatähised (hauarist, -kivi, -sammas, -plaat), hauarajatised (äärekivi, istepink jms) ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piires. Kasutada võib madalhaljastust ja puude kääbusvorme, rahulikke värve. Kõrgema haljastuse (puud ja põõsad kõrgusega üle 2 m) võib rajada vaid kalmistuvahi loal.

(4) Hauaplatsi piirete ehitamine ja likvideerimine peab olema kooskõlastatud kalmistuvahiga.

(5) Hauakivid ja -sambad peavad olema paigutatud selliselt, et uue haua kaevamine oleks ohutu.

(1) Hauaplatsi hooldamist korraldab hauaplatsi kasutaja.

(2) Hauaplatsi kasutaja on kohustatud hoidma korras hauatähised ja -rajatised, hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad.

(3) Hauaplatsi hooldajal tuleb mittebiolagunevad (plast, klaas, metall jms) jäätmed viia selleks ettenähtud jäätmemahutisse. Biolagunevad jäätmed (lehed, oksad jms) tuleb viia selleks ettenähtud kohta.

(1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

(2) Kalmistul on keelatud

1) hauaplatsi, -tähise ja -rajatise mistahes rikkumine;

2) koduloomadega viibimine;

3) lõkke tegemine;

4) prügi mahapanek selleks mitteettenähtud kohtadesse;

5) hauaplatsi omavoliline laiendamine ja vähendamine;

6) puude ja põõsaste omavoliline mahavõtmine;

7) sõitmine jalgrattaga või mistahes mootorsõidukiga, v.a. invasõidukid ja teenindav transport;

8) loomade matmine;

9) muu korrakaitseseaduses sätestatud korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

(3) Kalmistu inventar tuleb pärast kasutamist tagastada selleks ettenähtud hoiukohta.

(1) Kalmistu haldaja on kohustatud

1) hoidma korras kalmistu üldkasutatava ala ning omasteta surnud isikute matmispaigad;

2) korraldama kalmistul jäätmehooldust;

3) korraldama hauaplatside kasutusse andmist;

4) korraldama kalmistule maetud isikute, hauaplatside ja nende kasutajate kohta andmete kogumist;

5) lahendama muud kalmistu tegevuse korraldamisega seotud küsimused, sealhulgas liiva olemasolu kord aastas ja vee olemasolu.

(2) Kalmistute peamiste sissekäikude juurde pannakse välja kalmistuvahi kontaktandmed, käesolev eeskiri ning kalmistu plaan, millel on ära näidatud kvartalid, teed, veevõtukohad, jäätmemahutid ning ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega hauaplatsid ja hauarajatised.

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teeb kalmistu haldaja.

(2) Eeskirjade täitmist kontrollib kalmistu haldaja volitatud järelevalvet teostav ametiisik.

(3) Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral ja/või kalmistu kujunduspõhimõtete eiramisel on järelevalvet teostaval ametiisikud õigus teha hauaplatsi kasutajale ettekirjutus.

(4) Ettekirjutusega juhitakse hauaplatsi kasutaja tähelepanu kujunduspõhimõtete rikkumisele ning antakse hauaplatsi kasutajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.

(5) Kui hauaplatsi kasutaja ei täida ettekirjutust või ei täida nõuetekohaselt, rakendatakse asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Selle eeskirja jõustumise ajal kasutuses olev hauaplats jääb senise kasutaja kasutusse tähtajatult, kui senise kasutaja ja kalmistu haldaja vahel ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Seniseks hauaplatsi kasutajaks loetakse maetu omaksed, kes on korraldanud hauaplatsil esimese matmise, selle puudumisel isik, kes on hauaplatsi reaalne kasutaja.

(3) Senisel hauaplatsi kasutajal on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul selle eeskirja jõustumisest arvates. Kalmistu haldaja tagab pärast andmete kontrollimist esitatud taotluste alusel lepingute sõlmimise hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse esitamisest arvates.

(4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.