Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

Käesoleva korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga sätestatakse järgmist

1) korraldatud jäätmeveo piirkond;

2) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid;

3) korraldatud jäätmeveo sagedus ja aeg;

4) korraldatud jäätmeveoga liitumine ja lepingute sõlmimine;

5) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine;

6) korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja teenustasu suuruse määramise kord;

7) jäätmevedaja valik ja korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigus.

(1) Käesolevas korras kasutatakse järgmisi põhimõisteid

1) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnas jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;

2) jäätmeveo piirkond – omavalitsuse volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja.

3) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (Jäätmeseadus § 9). Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum (Jäätmeseadus § 69 lg 2).

4) jäätmevedaja – ettevõtja, kellele teenuse kontsessiooni tulemusena on antud õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks jäätmeveo piirkonnas.

5) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitud kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumiseks ja vedamiseks;

6) jäätmeveo teenustasu – tasu ühekordse, vastava suurusega jäätmemahuti sisalduvate jäätmete käitlemise eest, mis määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuse ja jäätmevedaja vahelises lepingus. Jäätmeveo teenustasude aluseks on jäätmevedaja poolt avalikule konkursile/ hankele esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumine.

7) korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäär – käesoleva korraga kehtestatud piirhinnas korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu, millest ei saa olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja jäätmeveo teenustasud olla kõrgemad.

(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 7 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Kadrina valla jäätmehoolduseeskirjas ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

Kadrina valla haldusterritoorium moodustab ühise jäätmeveo piirkonna Haljala valla haldusterritooriumiga.

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse jäätmeliik , mis on tähistatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” koodinumbriga 20 03 01 ehk prügi (segaolmejäätmed).

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad segaolmejäätmed, bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine.

(1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna häiringut, kuid tiheasustusalal (Kadrina alevik, Hulja alevik) mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(2) Tiheasustusaladel (Kadrina alevik,Hulja alevik) asuvate, kuni kahe elanikuga ühepereelamute juurest peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord 4 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 50 liitrit (max mass 10 kg).

(3) Hajaasustusaladel (Ama, Arbavere, Hõbeda, Härjadi, Jõepere, Jõetaguse, Kadapiku, Kallukse, Kihlevere, Kiku, Kõrveküla, Lante, Leikude, Loobu, Läsna, Mõndavere, Mäo, Neeruti, Ohepalu, Orutaguse, Pariisi, Põima, Ridaküla, Rõmeda, Salda, Saukse, Tirbiku, Tokolopi, Udriku, Uku, Undla, Vaiatu, Vandu, Viitna, Vohnja, Võduvere, Võipere külad) asuvate ühepereelamute juurest peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord 12 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 100 liitrit(max mass 10 kg).

(4) Tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistutel või juriidilistel isikutel nende asukohast olenemata peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja jäätmemahuti minimaalne arvestuslik maht on 80 l konteiner.

(5) Jäätmekotte on lubatud kasutada juhul, kui selle valdaja tagab kahjustamata (lindude-, loomade või kaaskodanike poolt või muul põhjusel rikkumata) jäätmekoti üleandmise jäätmevedajale.

(6) Jäätmevedajal on õigus jätta tühjendamata jäätmemahutid, milles on Kadrina valla jäätmehoolduseeskirja § 6 lõikes 3 nimetatud jäätmeid, teavitades selles kohe kohalikku omavalitsust.

(7) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 4 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat häirivat haisu või on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna häiring, tuleb jäätmemahutit tühjendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 4 sätestatust sagedamini.

(8) Jäätmemahutite tühjendamine peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib avalikku korda ja liiklust. Jäätmemahutite tühjendamine elumajade juures võib toimuda ajavahemikul kella 06:00 – 23:00.

(1) Kadrina valla haldusterritooriumil loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik jäätmevaldajad jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel.

(2) Kadrina vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajaid päevast, mil nad on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellele on Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeluba või kompleksluba.

(4) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas kõigi jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepingud. Jäätmevedajal on õigus volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevaldajatega jäätmekäitluslepinguid jäätmevedaja nimel.

(5) Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist. Nimetatud lepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

(6) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada mitme naaberkinnistu peale ühiseid kogumismahuteid, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatud kinnistud, jäätmemahuti eest vastutav isik ja jäätmemahuti asukoht.

(7) Ühismahutit soovivad jäätmevaldajad esitavad vallavalitsusele ühiselt kirjaliku taotluse, milles märgitakse ühismahutit kasutada soovivad kinnistud, nende omanikud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ning ühismahuti asukoht. Taotlus peab olema allkirjastatud kõikide ühismahutit kasutada soovijate poolt.

(8) Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine vastavalt käesoleva korra § 5 lõikes 1, 2, 3 või 4 sätestatud sagedusel.

(1) Korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada kohalikule omavalitsusele käesoleva korra lisas 1 toodud vormikohane kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks järgmistel juhtudel

1) kinnistul ei elata;

2) kinnistut ei kasutata.

(2) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik, käesoleva määruse lisa 1 kohane taotlus peab sisaldama

1) andmeid jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);

2) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjust (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);

3) ajaperioodi, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatuks.

(3) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjaliku taotluse menetlemine toimub järgnevalt

1) kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist, olles saanud nimetatud kirjaliku taotluse, kontrollib jäätmetevaldaja taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele ja kontrollib kohapeal, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Juhul, kui taotlus vastab nõuetele ja keskkonnaspetsialist on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, kujundab keskkonnaspetsialist oma seisukoha ja edastab selle vallavalitsusele;

2) vallavalitsus otsustab, lähtudes taotlusest ja arvestades käesoleva lõike punktis 1 toodud seisukohtasid, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

(4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse

1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused;

2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemine, alates taotluse esitamisest kuni korralduse teatavakstegemiseni, ei tohi kesta kauem kui üks kuu alates taotluse laekumisest vallavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

(6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest .

(7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks Kadrina vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

(8) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(1) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

(2) Teenustasu piirmäärad vastava suurusega jäätmemahutites asuvate segaolmejäätmete ühekordse käitlemise eest (koos käibemaksuga) on järgmised

Jäätmemahuti suurus, liitrit Teenustasu piirmäär, Euro Teenustasu piirmäär, EEK Kuni 50 liitrine jäätmekott (max 10 kg) 2,60 40,68 Kuni 100 liitrine jäätmekott (max 10 kg) 3,85 60,24 kuni 80 3,63 56,80 kuni 140 4,30 67,28 kuni 240 5,15 80,58 kuni 360 7,23 113,12 kuni 600 8,00 125,17 kuni 660 8,55 133,78 kuni 800 9,00 140,82 kuni 1500 14,6 228,44 kuni 2500 20,86 326,39 kuni 3500 29,20 456,94 kuni 4500 34,45 539,03

(3) Kadrina vallavolikogul on õigus muuta käesolevas korras kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärasid. Teenustasu piirmäärade muutmine jõustub kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustanud omavalituste vallavolikogud.

(4) Korraldatud jäätmeveo teenustasud ei tohi olla suuremad kui Kadrina vallavolikogude poolt kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad.

(5) Teenustasu piirmäärade tõstmine vallavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa jäätmeveo teenustasude suurenemist.

(6) Jäätmeveo teenustasu kujuneb vastavalt kinnistule paigaldatud jäätmemahutite mahust ja veosagedusest ning ei sõltu jäätmemahuti täitumise määrast.

(7) Jäätmevaldaja tasub korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvele.

(8) Jäätmevedajal on õigus rakendada tasu tühisõidu eest ja jätta jäätmemahuti tühjendamata, kui jäätmemahutisse on pandud jäätmeid, mida sinna ei tohi panna (ohtlikud jäätmed, vedelad jäätmed, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed jms) või kui jäätmevaldaja ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Tasu tühisõidu eest võib olla maksimaalselt sama suur, kui sama suurusega segaolmejäätmete jäätmemahuti ühekordse tühjendamise teenustasu. Juhul, kui jäätmevedaja soovib rakendada tasu tühisõidu eest peab jäätmevedaja tegema jäätmemahuti asukohast ja sisust või juurdepääsu takistavatest asjaoludest fotod ning need edastama koos vastava pretensiooniga hiljemalt 3 tööpäeva jooksul jäätmevaldajale.

(9) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid veopiirkonnas.

(10) Jäätmevedajal on õigus taotleda jäätmeveo teenustasude muutmist veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete veokulusid (sh tööjõukulu, kütuse hind) või jäätmekäitluskulusid.

(11) Tööjõukulu muutumisel arvutatakse uus jäätmeveo teenustasu järgmise valemi alusel

X = (0,25 x B x C)+C

X – uus jäätmeveo teenustasu

B – tööjõukulu suurenemine või vähenemine protsentides

C – kehtiv jäätmeveo teenustasu

0,25 – tööjõukulu osakaal jäätmeveo teenustasus.

(12) Kütuse hinna muutumisel arvutatakse uus jäätmeveo teenustasu järgmise valemi alusel

X = (0,2 x A x C)+C

X – uus jäätmeveo teenustasu

A – kütuse hinna muutus protsentides

C – kehtiv jäätmeveo teenustasu

0,2 – kütusekulu osakaal jäätmeveo teenustasus

(13) Käitluskulu sisaldab kõiki vedaja poolt tehtud veo ettevalmistamisega seotud kulusid, saastetasu, jäätmekäitluskoha vastuvõtutasu ning muid kulusid, mida ei ole loetletud, kuid mis on vajalikud teenuse osutamiseks. Saastetasu või käitlustasu muutmisel arvutatakse uus jäätmeveo teenustasu järgmise valemi alusel

X = (saastetasu või käitlustasu muutus x jäätmete mahukaal x jäätmemahuti suurus) + C

X – uus jäätmeveo teenustasu

C – kehtiv jäätmeveo teenustasu

Jäätmete mahukaal

- kortermajade puhul 0,133 t/m3

- eramute puhul 0,146 t/m3.

(14) Jäätmevedaja poolt kirjalikult esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama

1) taotletava(te) teenustasu(de) kalkulatsiooni, lähtuvalt käesoleva paragrahvi lõigetes 11 kuni 13;

2) viimase majandusaasta raamatupidamise aruannet;

3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes;

4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes.

(15) Vajadusel peab jäätmevedaja esitama Kadrina vallavalitsuse soovil taotluse menetlemiseks muud vajalikku informatsiooni.

(16) Korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise õigus on Kadrina vallavalitsusel. Teenustasu muutmine jõustub kui selle on heaks kiitnud kõik ühise jäätmeveopiirkonna moodustavate omavalitsuste vallavalitsused.

(17) Teenustasusid ei saa muuta esimesel veoaastal ja edaspidi mitte sagedamini kui üks kord veoaasta jooksul.

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks korraldab Kadrina vallavalitsus koostöös Haljala vallavalitsustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust.

(2) Kadrina vallavalitsus koostöös Haljala vallavalitsusega koostab korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks teenuste kontsessiooni läbiviimisel hankedokumendid, lähtudes riigihangete seaduse § 31 lõikes 2 sätestatust ning arvestades käesolevas lõikes toodud erisusi. Korraldatud jäätmeveo hankedokumentides määratakse muu hulgas alljärgnevad tingimused

1) veopiirkond;

2) veetavad jäätmeliigid;

3) eeldatavad jäätmekogused;

4) jäätmekäitluskoht;

5) hankelepingu kestus;

6) veotingimused – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused;

7) toimingud, mille eest jäätmevedaja võtab teenustasu;

8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihanke hankedokumendid esitatakse enne riigihanke algatamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral esitab kahe nädala jooksul hankedokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud hankedokumentide täiendamiseks või muutmiseks.

(4) Korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldaja (Kadrina vallavalitsus) avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.

(5) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel kohaliku omavalitsuse üksusega hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale.

(1) Jäätmevedajalt on õigus ennetähtaegselt ära võtta korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigus ühise jäätmeveopiirkonna moodustanud vallavalitsuste vastava otsuse alusel, kui selle tingib vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu

1) jäätmevedaja ei ole alustanud jäätmeveo piirkonnas olmejäätmete vedamist 5 päeva jooksul alates hankedokumentides sätestatud tähtpäevast;

2) jäätmevedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid jäätmetevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt hankedokumentides sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;

3) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valdade ja jäätmevedaja vahelisi lepinguid;

4) jäätmevedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitluslepingute nõudeid.

(2) Juhul kui esineb vähemalt üks korra käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest kohe teist ühise jäätmeveopiirkonna moodustanud vallavalitsust ja vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest jäätmevedaja poolt.

(3) Juhul kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustavad ühise jäätmeveopiirkonna moodustanud vallavalitsused vedajalt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmise.

(1) Tunnistatakse kehtetuks Kadrina Vallavolikogu 2007. aasta 28. märtsi määrus nr 42 „Korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kehtestamine“ ja 2008. aasta 30. aprilli määrus nr 75 “Korraldatud jäätmeveo rakendamise korra muutmine”.

(2) Käesolev määrus jõustub 01. mail 2011.