Toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise kord Mäksa vallas

Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kelle liikmed on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad kehtivat elamisluba ning kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Mäksa vald ja kelle tegelik elukoht on Mäksa vald.

(1) Toimetulekutoetust makstakse üksi elavale isikule või perekonnale, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist Mäksa Vallavolikogu kehtestatud kulude piirmäära ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

(2) Toimetulekupiiri suuruse üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

(3) Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.

(1) Toimetulekutoetuse määramise aluseks on taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või teiste üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühist majapidamist omavate isikute sissetulek.

(2) Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressandmetega.

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelneva kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud vallavolikogu poolt kehtestatud määras ning kehtestatud toimetulekupiir.

(1) Perekonna sissetulekute hulka arvatakse

1) töötasu;

2) vanemahüvitis;

3) elatisraha (alimendid);

4) töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis;

5) pension (kõik pensioniliigid, k.a toitjakaotuspension);

6) hooldajatoetus;

7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad toetused;

8) üksi last kasvatava puudega vanema toetus;

9) töötutoetus või töötuskindlustushüvitis;

10) õppetoetus;

11) tuludeklaratsiooniga tagastatav tulumaks;

12) tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tegevusest (k.a tulu ettevõtlusest omandiõiguse alusel);

13) tulu kinnis- ja vallasvara müügist ja rentimisest;

14) tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist;

15) stipendiumid;

16) honorarid;

17) intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondidelt;

18) muud sissetulekud.

(2) Perekonna sissetulekute hulka ei arvata

1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule või perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest;

2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;

3) riigi tagatisel antud õppelaenu;

4) tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust ning tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi.

Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) – S, kusjuures TT- toimetulekutoetus, EK- eluasemekulud normpinna ulatuses, TP- perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S- perekonna sissetulek (tulud).

(1) Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m² üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m² perekonna kohta. Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate inimeste arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks tegelik pind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind.

(2) Eluruumis üksinda elavale pensionärile võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m².

(3) Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseadusega.

(4) Alalise eluruumi alalisteks kuludeks on

1) tegelik korteriüür või hooldustasu;

2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus;

4) tarbitud elektrienergia maksumus;

5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus;

6) maamaksukulud õue- või elamumaalt, mille arvestamise aluseks on eluruumi normpind;

7) hoone kindlustuse kulud, mille arvestamise aluseks on eluruumi normpind;

8) tegelik olmejäätmete veotasu (s.h. ühekordne olmejäätmete konteineri soetamine või igakuine rentimine).

(5) Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alalise eluasemega seotud alalised kulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvelt vallavalitsuse poolt.

(6) Toimetulekutoetuse määramisel võetakse täiendava kuluna arvesse perekonnast ajutiselt eemalviibivate päevases õppevormis õppivate õpilaste ja üliõpilaste elamispinna (ühiselamu koha, mis on õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud) kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul.

(1) Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks sotsiaalnõuniku poolt, kusjuures esmase avalduse vaatab läbi vallavalitsus. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

(2) Toimetulekutoetuse taotleja esitab dokumendid toimetulekutoetuse saamiseks jooksva kuu eest hiljemalt 20. kuupäevaks valla sotsiaalnõunikule.

(1) Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist ja kantakse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotleja pangakontole või makstakse erandkorras välja sularahas.

(2) Toimetulekutoetuste väljamaksmine toimub iga nädala neljapäeval.

(1) Toimetulekutoetuse võib jätta määramata

1) töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud

1. valla poolt pakutud tööst või töötugiisiku teenusest ja tööotsingukoolitusest;

2. osalemast valla poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis.

2) isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

3) kui vallavalitsus leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid.

(2) Toimetulekutoetuse määramata jätmine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

(1) Esmakordsel taotluse vormistamisel ja andmete muutumisel esitatakse sotsiaalnõunikule

1) alalise eluruumi omandust tõendav dokument;

2) alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olev üürileping;

3) täiskasvanud pereliikmete isikut tõendavad dokumendid (pass, ID-kaart);

4) alaealiste pereliikmete sünnitunnistused või rahvastikuregistri väljavõte;

5) üle 16-aastasel õpilasel kehtiv õpilaspilet või koolitõend;

6) kohtumäärus või notariaalne kokkulepe elatisraha väljamõistmise kohta;

7) vormikohane taotlus, kus lisaks pere üldandmetele ja toetuse kättesaamise viisile on kirja pandud kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid, sõidukid liiklusseaduse tähenduses ja väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

(2) Toimetulekutoetuse taotlemisel esitatakse igakuiselt järgmised dokumendid

1) makseteatis üüri ja kommunaalkulude kohta;

2) kviitungid elektri ja gaasi tasumise kohta;

3) kviitung/teatis kütte ostmise kohta;

4) töökohast palgatõend taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusummade ja neist mahaarvatud tulumaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni ja makstud elatisraha suuruse kohta;

5) haiguslehel viibimisel Haigekassast tõend makstud hüvitise kohta;

6) tõend elatisraha saamise kohta või kohtutäituri tõend elatisraha mittesaamise kohta;

7) üliõpilastel koolitõend stipendiumi saamise või mittesaamise kohta;

8) töötutel töötukassa poolt välja antud individuaalne tööotsimiskava;

9) tõestus, et taotleja on ise tasunud oma arved (pangaülekandekviitungid) ehk taotlemisele eelneva kuu üüri ja kommunaalkulude maksekviitungid.

(3) Igakuisel pöördumisel toimetulekutoetuse taotlemiseks täidetakse vormikohane avaldus, mis sisaldab andmeid taotleja enda, tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute ning loetelu esitatud maksedokumentide kohta. Esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja oma allkirjaga.

(1) Toetust arvestaval sotsiaalnõunikul on õigus saada toetust taotleva isiku kohta vajalikke täiendavaid andmeid teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, kui nende andmete avaldamine ei ole seadusega keelatud.

(2) Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide ja elukoha andmete õigsuse suhtes esitab sotsiaalnõunik need kontrollimiseks maksuametile ja rahvastikuregistri volitatud töötlejale.

(3) Juhul kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid, määrab sotsiaalnõunik taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(1) Toetuse taotleja on kohustatud informeerima sotsiaalnõuniku kõigist muutustest, mis puudutavad perekonna koosseisu, perekonnaliikmete isikuandmeid, sotsiaalset seisundit, haridust, sissetulekuid, eluaset ja arveldusarve numbrit, millele toetus kantakse.

(2) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga taotlusel.

Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise ja/või valeandmete esitamise ilmsiks tuleku korral lõpetatakse toetuse maksmine ning saadud toetus nõutakse seaduses ettenähtud korras tagasi.

Määrus jõustub 01. september 2012.