Saue linna 2014. aasta eelarve

(1) Kinnitada Saue linna 2014. aasta eelarve

1) koondeelarve vastavalt lisale 1;

2) linnavalitsuse hallatavate asutuste põhitegevuse eelarved vastavalt lisale 2;

3) investeerimistegevuse eelarve vastavalt lisale 3;

(2) Käesoleva määruse lisas 1 „Koondeelarve“ toodud amortisatsiooni summa on arvestuslik.

(3) Käesoleva määruse lisas 3 “Investeerimistegevuse eelarve” toodud investeerimisprojektide ja -objektide 2014. aasta summad sisaldavad nii kapitaliseeritavat kui ka kuludesse kantavat osa.

(1) Sotsiaaltoetused

1) Sünnitoetus 260 eurot;

2) Vanadus- ja töövõimetuspensionäride ja puuetega laste sünnipäevatoetus 20 eurot;

3) Vanadus- ja töövõimetuspensionäride ja puuetega laste jõulutoetus 20 eurot;

4) Koduse mudilase toetus 65 eurot kuus;

5) Koolitoetus 65 eurot;

6) Hooldajatoetus raske puudega isiku hooldajale 27 eurot kuus;

7) Hooldajatoetus sügava puudega isiku hooldajale 40 eurot kuus;

8) Matusetoetus 200 eurot;

(2) Noorte sporditegevuse toetus ühe noore kohta 10 eurot/kuus.

(3) Soodussõidu eest tasutakse bussiettevõttele alates 1. maist 2014 iga üksikpileti kohta koos käibemaksuga alljärgnevalt

1) seeniorkaardiga sooritatud sõidu eest 1,25 eurot;

2) juuniorkardiga sooritatud sõidu eest 1,25 eurot;

3) sooduskaardiga sooritatud sõidu eest 0,40 eurot.

(1) Sihtotstarbeliste toetustega seotud kulutusi võib teha peale lepingute sõlmimist olenemata sellest, kas kulutuste tegemiseks ettenähtud vahendid on laekunud või mitte.

(2) Käesoleva määruse Lisas 1 Põhitegevuse tulud nimetatud Saadavad toetused arvel on toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele 2014. aasta jooksul. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda toetuse saaja toetuse andja nõusolekul. Erand on Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulud, mis on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

(3) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse eelarves saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses.

(4) Sihtotstarbeliste toetuste omaosalused võib katta reservfondist.

(1) Eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine järgmisel eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;

3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummana kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse linnavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

(4) Ülekantud väljaminekutest tekkivaid kulusid kajastatakse 2014. aasta eelarve täitmises.

(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus.

(2) Linnavalitsusel ja linnavalitsuse hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud juhul, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;

2) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;

3) sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest või annetustest, kui sissetulekud suurenevad sihtotstarbelistelt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra;

seadustest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;

4) kohtuotsusest.

(3) Linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused võivad sõlmida 2014.aasta eelarves või perioodiks 2014-2017 kinnitatud eelarvestrateegias ette nähtud väljaminekute katteks lepinguid, millega võetakse Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks.

(4) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi, valuutakursi muutusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.

(5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, juhul kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

(6) Investeerimistegevuse eelarve arvelt on keelatud teha põhitegevuse kulusid. Kui eelarve juht soovib investeerimistegevuse eelarve arvelt soetada kuluinventari (soetusmaksumus alla 2 000 euro käibemaksuta), peab ta esitama vastava muudatusettepaneku linna eelarve muutmiseks.

Linnavalitsusel on lubatud

1) kinnitada alaeelarved detailsemas jaotuses vastavalt klassifikaatorile;

2) kinnitada ja täpsustada Saue linnale antud riigieelarve eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus pärast vastavate riigi õigusaktide vastuvõtmist, lepingute sõlmimist või annetuste saamist eraldatud vahendite ulatuses;

3) määruse lisas 2 linnavalitsuse hallatavatele asutusele kinnitatud põhitegevuse tulude kavandatust suuremas mahus täitmisel suurendada vastava asutuse kulutusi;

4) määruse lisas 2 linnavalitsuse hallatavatele asutusele põhitegevuse tulude kavandatust väiksemas mahus täitmisel vähendada vastava asutuse kulutusi;

5) võtta eelarves ettenähtud investeeringute katteks laenu või emiteerida võlakirju mahuga kuni 350 000 eurot ja tähtajaga kuni 10 aastat, samuti eelarvestrateegias ettenähtud kapitalirendi- ja faktooringukohustusi;

6) refinantseerida olemasolevaid kohustusi;

7) võtta eelarveaasta kestel rahavoogude juhtimise eesmärgil kassalaenu kuni 350 000 eurot. Kassalaen tuleb tagastada eelarveaasta jooksul. Linnavalitsusel informeerida kassalaenu võtmisel kassalaenu tingimustest volikogu.

(1) Määrus jõustub 3. päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.

(2) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2014. a.