Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

(1) Määrusega kehtestatakse sotsiaalhoolekandelise abina asendus- ja järelhooldusteenuse (edaspidi ühiselt nimetatud kui teenused) korraldamise ning rahastamise tingimused ja kord Anija vallas.

(2) Teenust osutatakse isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Anija vald.

(3) Teenust osutatakse juhtumikorralduse põhimõttel.

(4) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud erisusi.

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine, tagades isikule eluaseme, vajaduspõhised tugiteenused ja toetused ning isiklike kulude katmise.

(1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

(2) Järelhooldusteenuse osutaja on Anija Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(1) Asendushooldusteenuse saaja

1) on sotsiaalhoolekande seaduses § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud laps;

2) võib olla sotsiaalhoolekande seaduses § 459 lõikes 3 nimetatud laps.

(2) Järelhooldusteenuse saaja

1) on sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 1 ja 11 nimetatud täisealine isik;

2) võib olla sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõikes 2 nimetatud täisealine isik.

(1) Asendushoolduse korral

1) hindab vallavalitsuse spetsialist, isiku pöördumisel või abivajavast lapsest teadasaamisel, lähtuvalt lapse heaolust asendushooldusteenuse vajadust ja sobivust, tehes muuhulgas vajalikud toimingud lapsele teenuste osutamise ettevalmistamiseks;

2) teenuse vajaduse üle otsustamisel eelistab spetsialist võimalusel lapse jaoks muid lahendusi kui asendushooldus. Muude lahenduste puudumisel suunatakse laps asendushooldusele eelkõige hooldusperre, seejärel erandina perekodusse või asenduskodusse. Spetsialist hindab asendushooldusteenuse sobivust lähtudes lapse heaolust;

3) kaasatakse teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi abivajav laps ja võimalusel tema vanemad või eestkostja.

(2) Järelhoolduse korral

1) hindab vallavalitsuse spetsialist teenuse vajadust ja annab isiku suunamiseks teenusele arvamuse vallavalitsusele;

2) osutab vallavalitsus teenusele suunamise koos vajalike muude teenustega lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele;

3) kaasatakse isik teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi;

4) teenus tagatakse üksnes isiku soovil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute puhul teeb vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta ning vallavalitsuse spetsialist kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR).

(1) Teenusele suunatud lapsele või isikule on teenus tasuta.

(2) Asendushooldusteenuse korral

1) sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Anija valla eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest;

2) sotsiaalhoolekandeseaduse § 459 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada Anija valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest;

3) asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.

(3) Hoolduspere vanema rahastamine

1) vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat vähemalt ühe kahendiku ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast;

2) hoolduspere vanema toetus määratakse perele, kes on kantud hooldusperena STAR-i, kellega on vallavalitsus sõlminud hoolduspere vanema lepingu ja kes hooldab üht last;

3) vallavalitsus võib STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu mis ei tohi ühe lapse hooldamise korral olla väiksem kui üks kahendik töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alamäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud toetust.

(4) Järelhooldusteenust rahastatakse Anija valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

(5) Teenuse saaja isiklike kulude katteks

1) peab Anija valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta vallavalitsus peab eraldi arvestust;

2) määratud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.

(6) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

(7) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

(1) Asendushooldusteenuse osutajaga sõlmib lepingu vallavalitsus. Lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

(2) Järelhooldusteenuse osutamiseks võib vallavalitsus sõlmida lepingu teenuse saajaga.

(3) Teenusele suunatud lapsele või isikule koostatud juhtumiplaan on teenuse osutamise lepingu lahutamatu lisa.

(1) Leping lõpetatakse

1) teenuse vajaduse äralangemisel;

2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;

3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;

4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel;

5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

(2) Leping lõppeb

1) tähtaja saabumise korral;

2) lepingupoole surma korral või

3) teenuse saaja surma korral.

Järelhooldusteenuse osutamine lõpetatakse

1) kui teenuse saaja ei vasta enam järelhooldusteenuse saamiseks seaduses sätestatud nõuetele;

2) kui teenuse osutamine ei ole võimalik teenuse saajast tingitud põhjustel, eelkõige juhul, kui teenuse saaja ei täida temaga sõlmitud lepingut;

3) muul põhjusel, mis välistab teenuse osutamise.

Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 22.02.2018 määrus nr 13 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord“.

Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.