Nissi Vallavolikogu — Nissi valla jäätmehoolduseeskiri — RT IV, 2012+03:00, 11

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 365 ja jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87) paragrahvi 71 lõike 1 alusel.

I ÜLDSÄTTED 1. Nissi valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmehoolduse üldise korra Nissi valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Nissi vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad Nissi valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Nissi vallas korraldab Nissi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Nissi valla põhimäärusele (KO 2002, 12, 286; 2003, 26, 666; 2004, 55, 456). II MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 5.1 jäätmed – jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2 tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.3 püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 5.4 olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 5.5 biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp); 5.6 aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); 5.7 ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 5.8 jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 5.9 jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.10 territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistut kasutav isik või ehitise kui vallasasja omanik; 5.11 jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.12 jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 5.13 jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.14 jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.15 prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 5.16 jäätmenõustamine – jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 5.17 jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.18 jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ette valmistav tegevus; 5.19 jäätmete kõrvaldamine – nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 5.20 jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 5.21 korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 5.22 pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted; 5.23 pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa või veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 5.24 taaskasutusorganisatsioon – mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 591; 2004, 89, 613) alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing; 5.25 tiheasustusalad – Riisipere ja Turba alevikud ning Ellamaa, Lehetu ja Munalaskme külade kompaktse asustusega territooriumi osad. (Muudetud Nissi Vallavolikogu 17.03.2011 määrusega nr 4 - jõust 01.05.2011) III JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 6. Kõik Nissi valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 7. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 8. Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogumisel ülejäänud segunenud olmejäätmed on soovitav enne prügilale ladestamiseks üleandmist sortida sortimisettevõttes. 9. Prügilaladestusele suunatavad jäätmed (sortimisjääk jm) viia läheduse põhimõtet järgides Tallinna Prügilasse. 10. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Edaspidi – territooriumi haldaja. 11. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab ja selle eest vastutab jäätmevaldaja. 12. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule. 13. Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses. Jäätmeloa annab Harjumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister. 14. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mõne mistahes ainega. 15. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 16. Jäätmevaldaja peab jäätmete hoidmisel tagama jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku, võimaluse jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks. 17. Kehtetu. (Nissi Vallavolikogu 10.06.2010 määrus nr 15 - jõust 01.07.2010) 18. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires. 19. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse. 20. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine vastavalt eeskirja punktile 70.1 ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 21. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele ja kahjutustamisele. 22. Juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud: 22.1 rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 22.2 korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 22.3 pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 23. Füüsilisest isikust jäätmevaldaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises jäätmete tekkimist või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (liigiti koguma, ära vedama, taaskasutama) või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga kindlaks määratud korras. IV JÄÄTMETE KOGUMINE 24. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused: 24.1 koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest; 24.2 omada või rentida piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid; 24.3 korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 24.4 võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 25. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 26. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 27. Jäätmete kogumisvahendid peavad igal juhul asuma avalikes kohtades (parkides, ühissõidukite peatumiskohtades, ühiskondlike hoonete, sealhulgas vallamaja, kultuuri- ja haridusasutuste, kaupluste, toitlustusäride ja muude taoliste hoonete välisuste juures) ning avalikel üritustel. 28. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: 28.1 jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 28.2 jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 28.3 tuleohu vältimist; 28.4 võimaliku lekke vältimist. 29. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 30. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 31. Olmejäätmete kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 31.1 jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; kotid peavad olema aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest; 31.2 jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 31.3 kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse. 311. Jäätmekotte tohib olmejäätmete kogumisvahendina kasutada hooajaliselt kasutatavatel kinnistutel. (Muudetud Nissi Vallavolikogu 11.05.2006 määrusega nr 9 - jõust 01.06.2006) 32. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 33. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 34. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 35. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. 36. Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, äraveo ning paigutab kogutavad jäätmed mahuti juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, s.h autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a 13. augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid. 37. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 37.1 tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 37.2 vedelaid jäätmeid; 37.3 ohtlikke jäätmeid; 37.4 käimlajäätmeid; 37.5 kogumiskaevude setteid; 37.6 erikäitlust vajavaid jäätmeid; 37.7 aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 37.8 aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 37.9 taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 37.10 ehitus- ja lammutusjäätmeid. 38. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 39. Segaolmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 40. Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. Vastavate kottidega varustab jäätmevaldajaid neid teenindav jäätmekäitlusettevõte. 41. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: 41.1. enam kui nelja korteriga korterelamutes vanapaberit ja pappi ning biolagunevaid jäätmeid. Vanapaberi ja papi liigiti kogumise kohustust ei ole, kui korterelamus on projektijärgne ahiküte või tahkekütusega katel, kus paber ja papp põletatakse. Vallavalitsus võib korteriühistu või korteriomanikud (elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud) vabastada biolagunevate jäätmete kogumise kohustusest, kui korterelamuga samal katastriüksusel asuvad korteriomanike aiamaad ja seal on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine eeskirja punkti 70.1. kohaselt; 41.2. vanapaberit ja pappi ning biolagunevaid jäätmeid kinnistutel, kus neid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas; 41.3. pakendijäätmeid vastavalt eeskirja V osale. 42. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb punktis 41 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja punktile 70.1. 43. Alates 13. augustist 2005. a tuleb elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, üle anda vastavatesse selleks tootjavastutusnõudest lähtuvalt loodavatesse kogumispunktidesse. 44. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 45. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja käidelda vastavalt eeskirja punktile 74. 46. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. 47. Ohtlike jäätmete kogumine 47.1 Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 47.2 Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 47.3 Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. 47.4 Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas mahutis. 47.5 Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 47.6 Ohtlike jäätmete kogumismahuti peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 47.7 Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 47.8 Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 47.9 Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 47.10 Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või üle anda ohtlike jäätmete kogumiseks korraldatud kogumisringide käigus. 47.11 Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 47.12 Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 47.13 Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. V PAKENDITE JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE 48. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 49. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 50. Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. maist 2005. a tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 51. Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel, teavitades oma müügikohas sellest võimalusest. Punkti 52 sõnastus alates 01.03.2009: 52. Tarbijate paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete (välja arvatud tagatisrahaga pakendid) kogumisvahendite paigaldamise tihedusega keskmiselt üks punkt keskmisel kandekaugusel üks (1) kilomeeter olemasolevatel elamualadel (kompaktse asustusega territooriumi osadel). Kindlasti peavad pakendikonteinerid paiknema Turba kaupluse (Turba alevik, Jaama tee 8) kõrval, Riisiperes Metsa tänava ja Nissi tee ristumiskohas asuval platsil ning raudteejaama juures, Munalaskme hooldekodu juures, Ellamaal garaažide juures ja Lehetus Papli elamu kõrval. Samades kohtades peavad paiknema ka konteinerid vanapaberi- ja papi kogumiseks. Vastuvõtupunktide täpsed asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsustega. 53. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta oma jõududega või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. 54. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. VI JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 55. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu. 56. Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama vähemalt iga nelja nädala tagant. Kui selline sagedus ei ole piisav mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse vältimiseks, siis tuleb mahuteid tühjendada sagedamini. Väljaspool tiheasustusalasid võib vallavalitsus ühe- ja kahepereelamutes ning kuni nelja korteriga elamutes, kus on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine eeskirja punkti 70.1. kohaselt ning biolagunevaid jäätmeid mahutitesse ei panda, lubada mahutite tühjendamist kuni kaheteistkümne nädala tagant. Sõltuvalt elanike arvust võib vallavalitsus kehtestada nõudeid konteinerite suuruste osas. 56.1 Kehtetu. (Nissi Vallavolikogu 30.06.2008 määrus nr 7 - jõust 01.07.2008) 57. Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt korra nädalas, ajavahemikul 16. oktoobrist kuni 15. aprillini aga vähemalt iga kahe nädala tagant. (Muudetud Nissi Vallavolikogu 30.06.2008 määrusega nr 7 - jõust. 01.07.2008) 58. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi. 59. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada Tallinna Prügilasse. 60. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 61. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. 62. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 63. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 63.1 vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 63.2 eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 63.3 koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 63.4 oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 63.5 paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 63.6 kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 63.7 korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 22.00–6.30. 64. Alates 01.01.2006. a korraldatakse Nissi vallas korraldatud jäätmevedu. Nissi valla haldusterritoorium kuulub tervikuna jäätmeveopiirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, vanapaberit ja -pappi ning alates 01.01.2009. a kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (väljaarvatud aia- ja haljastusjäätmed) ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. 65. Korraldatud jäätmeveo korraldab vallavalitsus. (Muudetud Nissi Vallavolikogu 30.06.2008 määrusega nr 7 - jõust. 01.07.2008) 66. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Nissi valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 661. Vallavalitsuse loal võib jäätmevaldaja liituda korraldatud jäätmeveoga hooajaliselt, kui kinnistu kasutamine toimub hooajaliselt. Elamutes, mida kasutatakse suvilatena, loetakse hooajaks ajavahemikku 16. aprillist kuni 15. oktoobrini. (Muudetud Nissi Vallavolikogu 30.06.2008 määrusega nr 7 - jõust. 01.07.2008) 662. Mitme jäätmevaldaja poolt ühise jäätmekonteineri soetamine ja ühine liitumine on lubatud vallavalitsuse poolt määratud tingimustel. Sõltuvalt ühiselt liituvate jäätmevaldajate ja elanike arvust võib vallavalitsus kehtestada nõudeid konteinerite suuruste ja tühjendamissageduste osas. (Muudetud Nissi Vallavolikogu 11.05.2006 määrusega nr 9 - jõust 01.06.2006) 662.1 Vallavalitsuse luba ühiseks liitumiseks ei ole vaja, kui ühiselt liituvateks jäätmevaldajateks on korteriomanikud elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud. (Muudetud Nissi Vallavolikogu 11.05.2006 määrusega nr 9 - jõust 01.06.2006) 67. Kui jäätmevaldaja on jätnud korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimata, loetakse ta jäätmeseaduse § 69 lõige 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. 68. Kehtetu. (Nissi Vallavolikogu 17.03.2011 määrus nr 4 - jõust 01.05.2011) 69. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo ainuõigus kuni viis aastat. (Muudetud Nissi Vallavolikogu 30.06.2008 määrusega nr 7 - jõust. 01.07.2008) 70. Kinnistu (krundi) piires on lubatud järgmiste jäätmete käitlemine: 70.1 kompostitavad biolagunevad jäätmed, mida võib kompostida järgmistel tingimustel: 70.1.1 kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket; 70.1.2 toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes; 70.1.3 keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks; 70.1.4 aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades; 70.1.5 kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust; 70.1.6 kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis; 70.2 kuivkäimla sisu, mida tohib hajaasustuses kaevata oma aiamaal maasse hilissügisel. Keelatud on käimla sisu laialilaotamine; 70.3 inertsed ehitusjäätmed ja ülejääkpinnased, mida võib kasutada teede ja pinnase täiteks, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega; 70.4 risu ja oksad, mida võib vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid, sh Nissi Vallavolikogu 19. detsembri 2002.a määrusega nr 30 kehtestatud „Nissi valla heakorraeeskirjas“ küttekoldevälise tule tegemiseks ettenähtud tingimusi, järgides ja naabreid mitte häirides oma kinnistu (krundi) piires põletada; (Muudetud Nissi Vallavolikogu 10.06.2010 määrusega nr 15 - jõust 01.07.2010) 70.5 liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavad puidujäätmed ning kiletamata paber ja papp, mida võib põletada küttesüsteemides; 70.6 sõnnik, mida tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ning kaetud mulla või kilega. 71. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 72. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. 73. Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida vastavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. 74. Ehitusjäätmete käitlemine 74.1 Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 74.2 Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, palgid, raudbetoonpaneelid, puit- ja raudbetoontalad jne). 74.3 Kui ehitamise käigus tekib punktis 74.2 nimetatud jäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega ning ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekäitluskava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada vallavalitsuse õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 74.4 Jäätmekäitluskava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 74.4.1 jäätmete hinnanguline kogus ja koostis; 74.4.2 pinnasetööde mahtude bilanss; 74.4.3 ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 74.4.4 jäätmete edasine suunamine. 74.5 Nissi vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vallavalitsuse poolt ette nähtud ja Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt kooskõlastatud maa-alal vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. 74.6 Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. 74.7 Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 74.8 Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 74.8.1 rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 74.8.2 korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 74.8.3 rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 74.8.4 võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 74.8.5 valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 74.8.6 tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 74.8.7 teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. 74.9 Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 74.9.1 puit; 74.9.2 kiletamata paber ja papp; 74.9.3 metall (eraldi must- ja värviline metall); 74.9.4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 74.9.5 raudbetoon- ja betoondetailid; 74.9.6 tõrva mittesisaldav asfalt; 74.9.7 kiled. 74.10 Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 74.11 Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 74.12 Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsusega kooskõlastatult. 74.13 Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. 74.14 Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 74.14.1 asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 74.14.2 värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 74.14.3 naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 74.14.4 saastunud pinnas. 74.15 Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 74.16 Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 74.17 Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. 74.18 Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba. 74.19 Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 74.20 Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 74.21 Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vallavalituse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. 74.22 Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 74.23 Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. 75. Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemine 75.1 Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete mahutid tuleb tähistada jäätmete ja jäätmetekitaja nimetusega ning pakkimiskuupäevaga. 75.2 Liigiti tuleb koguda: 75.2.1 segaolmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada; 75.2.2 klaasijäätmed – värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad; 75.2.3 vanapaber ja -papp – ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia-ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber; puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass); 75.2.4 diskreetne vanapaber – paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse; 75.2.5 bioloogilised jäätmed – operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed; 75.2.6 teravad ja torkivad jäätmed – nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms; 75.2.7 nakkusohtlikud jäätmed – nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga; 75.2.8 mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed – mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt); 75.2.9 radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). 75.2.10 ravimijäätmed – ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud; 75.2.11 elavhõbeda jäätmed – tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed; 75.2.12 kasutatud elavhõbedalambid – kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest; 75.2.13 kemikaalide jäätmed – ohtlike kemikaalide jäägid; 75.2.14 vananenud (kasutatud) akud ja patareid; 75.2.15 kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid; 75.2.16 naftasaadusi sisaldavad jäätmed – seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. VII SAASTETASU 76. Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt saastetasu seadusele (RT I 1999, 24, 361; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667; 2002, 61, 375; 2003, 25, 153; 2004, 9, 52; 32, 228; 53, 371). 77. Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja. Nissi vallast kogutud olmejäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75% sihtotstarbeliselt Nissi valla eelarvesse. 78. Valla eelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks. VIII ARUANDLUS 79. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. 80. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 81. Vallas tegutsevad jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omavad isikud või jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätme liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat ning esitada need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 82. Nissi Vallavolikogu asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. IX VASTUTUS 83. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. 84. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 85. Kui saastaja ei täida punktis 83 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 86. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida punktis 85 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. 87. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja Nissi Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591; 2004, 30, 209; 38, 258) ja valla põhimääruse alusel. 88. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kantakse vastutust jäätmeseaduse järgi väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) ja karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) sätestatud korras. X AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 89. Avalikustada eeskiri elektroonilises Riigi Teatajas. 90. Eeskiri jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.