Parksepa alevikus kaugkütte piirkonna määramine

Eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus, kehtestada Võru valla Parksepa aleviku kaugkütte piirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse hinna kooskõlastamine ja soojaettevõtja arenduskohustus.

Võru valla Parksepa aleviku kaugküttepiirkonna piirid on määratletud määruse lisas.

(1) Kaugkütte piirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks välja arvatud käesoleva paragrahvi punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel.

(2) Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erandjuhud vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused vallavalitsuse poolt nimetatud komisjon.

(3) Isikud, kes kaugkütte piirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud võrguga liituma.

(4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on

1) ajutised ehitused;

2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40KW;

3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;

4) ehitised, mille soojusega varustamisel kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia, biogaas).

(5) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.

(6) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumis- ja soojuse müügi lepingute lõppemisega.

(7) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on taotlejal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel

1) kaugkütte kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;

2) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;

3) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama ainult ökoloogiliselt puhtaid kütusevabasid taastuvaid kütteviise. Kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat.

(8) Taotleja esitab vallavalitsusele, võrguettevõtjale ja majahaldajale läbivaatamiseks ning otsustamiseks taotluse kaugküttest loobumise kohta, kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta, alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise teostamise garantiiga.

(9) Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja.

(10) Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega (väljalõikamisega) tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusega ettenähtud korras.

Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijapaigaldiste pideva varustamise vajalikus koguses soojusega ja kvaliteedinäitajad vastavalt nende vahel sõlmitud müügi lepingule ja olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

Soojusettevõtja peab soojuse hinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.

Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku ning arendama võrku selliselt, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.