Pärnu linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord

(1) Pärnu linna kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega koormamise kord (edaspidi kord) sätestab Pärnu linna (edaspidi linn) omandis oleva kinnisasja koormamise reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega korra.

(2) Korras reguleerimata küsimustes lähtutakse asjaõigusseadusest, teistest servituutidega koormamist reguleerivatest õigusaktidest ja haldusmenetluse seadusest.

Korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) servituut - reaalservituut ja isiklik kasutusõigus;

2) katastriüksus - maakatastris iseseisva üksusena registreeritud kinnistusraamatusse kandmata maatükk;

3) kinnisasi – servituudiga koormatav maatükk, korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus;

4) taotleja - isik, kes taotleb servituudi seadmist;

5) õigustatud isik - isik, kelle kasuks seatakse isiklik kasutusõigus;

6) valitsev kinnisasi - kinnisasi, mille kasuks seatakse reaalservituut;

7) servituudi teostaja - õigustatud isik või valitseva kinnisasja omanik;

8) tehnorajatis - kütte-, veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsiooni-, elektrivõrgu, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldised või surveseadmed jms.;

9) rajatis - on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone ega tehnorajatis;

10) hoone - on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis;

11) ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik hoone ja/või rajatis ja/või tehnorajatis;

12) servituudiala – servituudiga koormatav kinnisasja osa;

13) leping - servituudiga koormamiseks sõlmitav leping ja asjaõigusleping;

14) servituudi tasu - kinnisasja koormamise eest makstav tasu;

15) avarii - tehnorajatise ootamatu või juhuslik purunemine, tehnorajatise seiskumine - või muu rike, mille tagajärjel võib tekkida märkimisväärne materiaalne kahju servituudi teostajale, kinnisasja või kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavatele või kolmandatele isikutele.

(1) Kinnisasja, mis on juba koormatud servituudiga, võib uue servituudiga koormata eeldusel, et ei kahjusta samale kinnisasjale varem seatud servituudi teostamist.

(2) Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib servituudiga koormata üksnes hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.

Servituudi seadmise menetlust alustatakse taotleja taotluse alusel või Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna (edaspidi nimetatud majandusosakond) ettepanekul.

(1) Taotlus esitatakse koos lisadega elektrooniliselt või selle võimaluse puudumisel paberkandjal majandusosakonnale. Taotluses peab sisalduma

1) andmed taotleja kohta: a) füüsilise isiku puhul taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi number), elukoht, sidevahendite numbrid ja elektronposti aadress; b) juriidilise isiku puhul nimi, asukoht, postiaadress, registrikood, juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi, sidevahendite numbrid, elektronposti aadress;

2) kinnisasja aadress, kinnistusraamatu registriosa number, katastriüksuse tunnus, suurus, sihtotstarve;

3) servituudi tähtaeg;

4) servituudi ala pindala (tehnovõrgu rajamisel koos tehnorajatise kaitsetsooniga) ruutmeetrites;

5) reaalservituudiga koormamise taotlemisel valitseva kinnisasja aadress, kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, suurus, sihtotstarve;

6) servituudi kirjeldus ja eesmärk (ese, sisu, servituudiga koormamise vajalikkuse põhjendus);

7) servituudi alal asuvate ehitiste kood Riiklikus ehitisregistris.

(2) Taotlusele lisatakse

1) füüsilise isiku puhul isikut tõendava dokumendi koopia;

2) juriidilist isikut esindama volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia;

3) volitatud esindaja volikiri;

4) servituudi ala skeem mõõtkavas 1:500 (või muus mõõtkavas, soovitavalt formaadis A4, kui skeemil on võimalik üheselt määrata servituudi ala) pdf või dwg failina. Skeemil näidatakse ära kinnisasja piirid, valitseva kinnisasja piirid, servituudi ala, kinnisasja kitsendusi põhjustavate ehitiste paiknemine, kasutatavate tingmärkide tähised;

5) rajatavate ehitiste (väljaarvatud tehnorajatised) puhul nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekt;

6) rajatavate tehnorajatiste puhul väljavõte ehitusprojektist (tiitelleht, väljavõte ehitusprojekti seletuskirjast tehnorajatiste kohta, tehnorajatiste asendiplaan), koopia ehitusprojekti kooskõlastuslehest;

7) olemasolevate ehitiste puhul ehitiste omandiõigust ja ehitiste rajamise õiguslikku alust tõendav dokument ja teostusjoonis;

8) kinnisasjal piiratud asjaõigust omava isiku nõusolek servituudi seadmiseks.

(1) Taotluse vaatab läbi majandusosakond, kes kontrollib

1) taotluses esitatud andmete õigsust ja vastavust korras sätestatule;

2) servituudi seadmise lubatavust, arvestades asjaõigusseaduses ja korras sätestatust.

(2) Kui taotlus või taotluse lisad ei vasta korra § 5 lõikes 1 või 2 sätestatule, määrab majandusosakond tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(1) Taotlus jäetakse läbi vaatamata

1) kui taotluses puuduvad korra § 5 lõikes 1 nõutud andmed ja taotleja ei esita nõutud andmeid täiendavalt majandusosakonna poolt antud tähtpäevaks;

2) kui taotlusele ei ole lisatud korra § 5 lõikes 2 nimetatud lisasid ja taotleja ei esita nõutud lisasid majandusosakonna poolt antud tähtpäevaks.

(2) Taotluse läbivaatamata jätmine vormistatakse majandusosakonna otsusega.

(1) Servituudiga koormamise otsustab Pärnu Linnavalitsus korraldusega (edaspidi korraldus).

(2) Korralduses sätestatakse

1) kinnisasja aadress, pindala, katastriüksuse tunnus ja kinnistusraamatu registriosa number;

2) servituudi tähtaeg;

3) servituudi ala pindala suurus;

4) servituudiga koormamise põhjendus;

5) servituudi sisu (servituudi teostaja õigused ja kohustused, servituudi teostamise tingimused);

6) servituudi tasu suurus, selle maksmise kord ja tähtajad, tasu muutmise alused;

7) reaalservituudiga koormamisel valitseva kinnisasja aadress, pindala, katastriüksuse tunnus ja kinnistusraamatu registriosa number;

8) isikliku kasutusõigusega koormamisel andmed isiku kohta, kelle kasuks isiklik kasutusõigus seatakse

a) füüsilise isiku puhul nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ja elukoht;

b) juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja aadress;

9) sanktsioonid;

10) servituudi tekkimise, lõppemise, lõpetamise ja käsutamise alused;

11) lepingu sõlmimisega seotud kulude tasumise jaotus;

12) vaidluste lahendamise kord;

13) avalik-õiguslike koormatiste kandmise kohustus.

(3) Korralduse lisaks on korra § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud skeem.

(4) Taotluse rahuldamata jätmisel, näidatakse korralduses taotluse rahuldamata jätmise põhjused.

(5) Korraldus tehakse teatavaks taotlejale ja isikutele, kelle kasuks on kinnisasi juba varem piiratud asjaõigusega koormatud.

Servituudi sisu ja teostamise tingimused määratakse poolte kokkuleppel, lähtudes asjaõigusseaduse ja teistest servituudi sisu ja teostamise tingimusi reguleerivatest õigusaktidest ja korras sätestatust.

(1) Servituudi teostaja kohustub nõustuma asjaõigusseaduse §-des 158 ja 1581 nimetatud tehnorajatistega seotud servituutide seadmisega samale järjekohale selle eest tasu nõudmata.

(2) Servituudi teostaja kohustub kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega astuma tagasi kinnistusraamatu esimeselt järjekohalt tasu nõudmata.

Isikliku kasutusõiguse üleandmise (välja arvatud kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis) nõusoleku või nõusoleku mitteandmise otsustab linnavalitsus õigustatud isiku põhjendatud avalduse alusel. Nõusoleku andmine või mitteandmine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.

(1) Tehnorajatise püstitamiseks ja kasutamiseks seatav servituut peab sisaldama korras sätestatule lisaks alljärgnevaid servituudi teostaja õigusi ja kohustusi

1) servituudi teostaja on õigustatud

a) kasutama kinnisasja tööde teostamiseks ulatuses, mis on vajalik tehnorajatise ehitamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks, rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks (edaspidi koos nimetatud töö);

b) nõudma tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses kasutuspiirangute järgimist vastavalt õigusaktides sätestatule;

c) alustama avarii korral viivitamatult vajalike remonditöödega, teatades esimesel võimalusel remonditööde alustamisest kinnisasja omanikule.

2) servituudi teostaja on kohustatud

a) taastama töö tegemisele eelnenud olukorra servituudialal ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneval kinnisasjal koheselt pärast töö lõpetamist oma kulul, kui majandusosakond ja servituudi teostaja ei lepi kokku teisiti;

b) hoidma tehnorajatise alaliselt heas seisukorras. Remonditööd on servituudi teostaja kohustatud tegema majandusosakonnaga kokkulepitud tähtpäevaks. Kui remonditöid ei lõpetata tähtajaks, on linnal õigus lasta tööd teha servituudi teostaja kulul;

c) likvideerima viivitamata tehnorajatise avarii ja rakendama abinõud kahju tekkimise vältimiseks kinnisasja omanikule, kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavatele – või kolmandatele isikutele;

d) teavitama majandusosakonda ja kinnisasjal piiratud asjaõigusi omavaid isikuid plaaniliste tööde tegemisest eelneva aasta 31. detsembriks, kuid mitte vähem kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva enne tööde alustamist ja kooskõlastama kinnisasja kasutamise majandusosakonnaga või tema poolt nimetatud isikuga;

e) hüvitama kinnisasja omanikule kulutused, mille kinnisasja omanik on teinud tehnorajatise rekonstrueerimisel või ümbertõstmisel, kui tehnorajatise rekonstrueerimine või ümbertõstmine on tehtud seoses kinnisasja läbiva avaliku tee ehitamise või rekonstrueerimisega tingimusel, et kinnisasja omanik on teavitanud servituudi teostajat servituudi eseme rekonstrueerimise või ümbertõstmise vajadusest sellele eelneva aasta 31. detsembriks ja servituudi teostaja ei ole tehnorajatise rekonstrueerimise või ümbertõstmise töid teinud majandusosakonna poolt määratud tähtpäevaks;

f) ära vedama (lammutama) tehnorajatise servituudi lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel ja heakorrastama servituudi ala ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneva ala. Kui servituudi teostaja ei ole eelnevalt nimetatu kohustust täitnud, korraldab linn tehnorajatise äraveo (lammutamise) ja servituudiala ja tööde teostamiseks kasutatud servituudialaga külgneva ala. heakorrastamise servituudi teostaja kulul;

g) hüvitama käesoleva lõike alapunktides a, b, e ja g tekkinud kahju või tehtud kulutused kinnisasja omanikule 10 (kümne) tööpäeva jooksul kinnisasja omanikult põhjendatud taotluse saamisest;

h) maksma rahaliste kohustuste mittetäitmisel ettenähtud tähtpäevaks viivist 0,15% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest.

(2) Servituudi ennetähtaegse lõpetamise aluseks on detailplaneeringu kehtestamine, mis näeb ette tehnorajatise likvideerimise või kinnisasja omaniku ja servituudi teostaja kokkulepe.

(1) Kinnisasi koormatakse tasu eest või tasuta.

(2) Servituuditasu makstakse aastatasuna, kui ei ole kokkulepitud servituudi tasu maksmises servituudi kehtivusaja eest ette.

(3) Servituudi tasu aastatasuna makstakse 01. juuliks sama aasta eest, kui korralduses ei ole sätestatud teisiti. Kui servituudi teostaja kasuks on seatud mitu servituuti, kajastatakse kõikide servituutide aastatasud ühel arvel.

(4) Servituudi tasu määrad kehtestab linnavalitsus.

(5)

(6) Servituudi tasu maksmise kohustus algab servituudi kinnistusraamatusse kandmise päevast. Esimene makse ajavahemiku eest servituudi kinnistusraamatusse kandmise päevast kuni aasta viimase kuupäevani tasutakse proportsionaalselt päevade arvuga koos esimesel maksetähtajal tasutava maksega, kui korralduses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Servituudi tasu mittetähtaegsel tasumisel on tasu maksmisega viivitanud isik kohustatud maksma viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.

(1) Servituudi aastatasu võib suurendada viie aasta möödudes servituudi tekkimisest ning uuesti viis aastat pärast viimase servituudi tasu suurendamisest vastavalt Statistikaameti avaldatava tarbijahinnaindeksi muutuse protsendile eelnenud viie aasta keskmisega võrreldes.

(2)

(3) Servituudi aastatasu uues suuruses tasutakse alates 01. märtsist.

(1) Leping sõlmitakse korralduse alusel.

(2) Lepingu sõlmib linna nimel linnapea poolt notariaalselt volitatud isik.

(3) Lepingu sõlmimise kulud (notaritasu ja kinnistusraamatu toimingute riigilõiv) tasub servituudi teostaja, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

(4) Lisaks korralduses sisalduvale võib lepingus sätestada muud tingimused, mis ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega ja korras sätestatuga.

(1) Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

(2) Lepingu muutmise valmistab ette majandusosakond. Lepingu muutmise otsustab linnavalitsus korraldusega.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud korralduse alusel sõlmitakse lepingu muutmise leping, arvestades korra paragrahvi 15 lõigetes 1-2 sätestatut.

(4) Lepingu muutmisega seotud kulud tasub servituudi teostaja, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

(1) Servituudiga koormatud kinnisasjade arvestust peab ja järelvalvet lepingute täitmise üle teostab majandusosakond.

(2) Lepingu rikkumise korral rakendab majandusosakond lepingus sätestatud sanktsioone.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist Riigi Teatajas.