Sotsiaalhoolekandeliste vahendite kasutamise kord

(1) Sotsiaalhoolekandeliste vahendite kasutamise kord Valga linnas (edaspidi kord) reguleerib Valga linna eelarveliste vahendite kasutamist isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks järgmiste meetmete kaudu

1) väikese sissetulekuga isikutele ja perekondadele täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine (edaspidi Täiendav sotsiaaltoetus);

2) kindlale sihtgrupile sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmine (edaspidi Sihtgrupi toetus);

3) isikule ja perekonnale osutatavate üldiste avalike teenuste täiendav finantseerimine või nende kohandamine erivajadustega isikute vajadusi arvestavaks, olemasolevate sotsiaalteenuste arendamine, täiendavate sotsiaalteenuste osutamine või toimetulekuks vajalike muude tegevuste finantseerimine (edaspidi Täiendav sotsiaalteenus).

(2) Kord reguleerib täiendavate sotsiaaltoetuste maksmist ja sotsiaalteenuste finantseerimist järgmistest Valga linna eelarveliste vahendite liikidest

1) linna vahendid;

2) riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetuse vahendid;

3) riigieelarvest eraldatud riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid.

(3) Kord sätestab täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise ja täiendavate sotsiaalteenuste finantseerimise tingimused juhtudel, mil see pole reguleeritud Eesti Vabariigi või Valga Linnavolikogu muu õigusaktiga.

(1) Täiendavat sotsiaaltoetust makstakse vähekindlustatud või erivajadustega isikutele ja perekondadele hädavajalike kulutuste osaliseks kompenseerimiseks juhtudel, kui isikul endal või tema pereliikmetel pole võimalik neid kulutusi katta teiste riiklike ja kohalike toetuste vahenditega või muude vahenditega.

(2) Täiendavat sotsiaaltoetust on õigustaotleda isikutel, kelle elukoht on registreeritud Valga linnas. Isikutele, kelle elukoht ei ole registreeritud Valga linna, võimaldatakse vältimatu abi korras sotsiaalteenuseid või muud abi.

(3) Täiendavat sotsiaaltoetust võivad taotleda isikud, kelle viimase 3 kuu keskmine sissetulek arvates taotluse esitamise päevast jääb alla määra, milleks on perekonna esimese liikme kohta 85 % kehtivast kuupalga alammäärast ja iga järgmise pereliikme kohta 50 % kehtivast kuupalga alammäärast. Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiameti spetsialisti ettepanekul võib Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja (edaspidi sotsiaalabiameti juhataja) põhjendatud otsusega määrata toetust ka üksikisikutele või perekondadele, kelle sissetulek on eelpoolnimetatud määrast kõrgem. Mõjuvatel põhjustel võib sotsiaalabiameti juhataja suunata küsimuse otsustamiseks Valga Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon).

(4) Sissetulekute hulka arvatakse üksikisiku või perekonna poolt saadud kõik sissetulekud, kaasa arvatud Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiameti (edaspidi sotsiaalabiamet) poolt lõikes 3 nimetatud ajavahemikul määratud sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenuste kulud, välja arvatud toimetulekutoetus.

Täiendavat sotsiaaltoetust makstakse

1) küttematerjali ostu või küttepuude ülestöötamise kulude katmiseks;

2) lastele huvialaringide osalustasu kulude katmiseks;

3) laste õppevahendite, koolitarvete, huvitegevuseks vajalike vahendite ostu kulude katmiseks;

4) laste- ja spordilaagrite jm lastele korraldatavate ürituste ja ekskursioonide osalustasu kulude katmiseks;

5) ühistranspordikulude katmiseks erivajadustega õpilaste koolis õppivate laste sõitudeks väljaspool Valga linna asuvatesse koolidesse ja sõidul Valga linnasiseste bussiliinidega;

6) transpordikulude katmiseks ühistranspordivahendiga raviasutusse sõitmisel või põhjendatud juhtudel isikliku sõiduki kütuse kulu;

7) isikut tõendavate dokumentide taotlemisega seonduvate kulude katmiseks;

8) toiduainete ostuks isikutele, kellel puuduvad sissetulekud ja võimalused saada ülalpidamist või muudel põhjendatud juhtudel;

9) retseptiravimite ja hädavajalike käsimüügi ravimite kulude katmiseks;

10) invaabivahendite laenutuse kulude katmiseks;

11) invaabivahendite ostu kulude katmiseks;

12) põetus- ja hooldusvahendite ostu kulude katmiseks;

13) arstiabi, hambaravi ja meditsiiniliste teenustega seotud kulude katmiseks;

14) asjaajamiskuludeks linna eestkostel olevate täisealiste ja alaealistega seotud toimingutes, kohtukuludeks jms;

15) muudeks põhjendatud vajadusteks sotsiaalabiameti juhataja otsusega.

(1) Täiendavate sotsiaaltoetuste määrad kehtestab linnavalitsus.

(2) Põhjendatud juhtudel võib sotsiaalabiameti juhataja teha otsuse täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks, mis ületab kuni 1,5-kordselt kehtestatud määra ja sotsiaalkomisjon otsustada täiendava sotsiaaltoetuse määramise, mis ületab kuni 3-kordselt kehtestatud määra. Ülejäänud juhtudel otsustab täiendava sotsiaaltoetuse määramise linnavalitsus.

(1) Täiendava sotsiaaltoetuse taotleja esitab sotsiaalabiametile avalduse, mis peab sisaldama

1) toetuse saaja nime, isikukoodi, aadressi, sidevahendi numbrit ning pangakonto numbrit;

2) andmeid taotleja kõigi pereliikmete kohta (nimi, sotsiaalne seisund);

3) andmeid abivajaduse kohta: taotleja enda ja kõigi pereliikmete sissetulekud ja väljaminekud ning andmed kulutuse kohta, mis tekitasid abivajaduse;

4) vajadusel muid asjakohaseid andmeid, mis põhjendavad toetuse saamise vajadust.

(2) Taotleja esitab avalduse juurde enda ja pereliikmete sissetulekuid või sotsiaalset seisundit tõendavad dokumendid ja abivajadust tekitanud kulutust tõendava dokumendi. Põhjendatud juhtudel võidakse menetlusse võtta taotlust, mille juures puuduvad kulutusi tõendavad dokumendid, kui nende esitamise võimatus on avalduses põhjendatud.

(3) Täiendava sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatud avaldus on kirjalik, allkirjastatud avalduse esitaja poolt. Avalduse võib taotleja esitada ka elektrooniliselt, lisades digitaalallkirja. Põhjendatud juhtudel, kui taotleja ei ole füüsiliselt võimeline esitama kirjalikku avaldust, võib taotlus olla suuline. Suulise taotluse protokollib Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiameti ametnik (edaspidi sotsiaalabiameti ametnik).

(4) Täiendava sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitab avalduse üldjuhul isik ise või tema seaduslik esindaja, põhjendatud juhtudel võib taotluse esitada isiku abivajadusest informatsiooni omav isik (lasteaia, kooli või huvialaringi esindaja, isiku hooldaja, sotsiaaltöötaja jt).

(1) Täiendava sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatud avaldust menetlev sotsiaalabiameti ametnik annab vestluse, kodukülastuse või majandusliku olukorra analüüsi põhjal hinnangu taotleja abivajaduse kohta.

(2) Avaldust menetlenud sotsiaalabiameti ametnik teeb 20 tööpäeva jooksul otsuse täiendava sotsiaaltoetuse määramise, selle suuruse ja väljamaksmise tingimuste kohta või täiendava sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise kohta või suunab otsustamiseks juhatajale või sotsiaalkomisjonile.

(3) Täiendava sotsiaaltoetuse määramise otsuse korral otsustatakse avalduses esitatud abivajadust tekitanud kulude kas osaline või täielik kompenseerimine.

(4) Sotsiaalabiameti ametnike tehtud otsused kinnitab sotsiaalabiameti juhataja.

(5) Täiendava sotsiaaltoetuse määramise korral loetakse otsus taotlejale teatavaks tehtuks arvates raha laekumisest taotleja arveldusarvele. Määramisest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult.

(6) Täiendav sotsiaaltoetus makstakse taotleja pangakontole. Põhjendatud juhtudel võidakse otsustada

1) taotleja füüsilise võimetuse korral toetussumma üle kandmise teise isiku pangakontole. Taotleja märgib sellekohase soovi oma avalduses ning märgib avalduses selle isiku andmed, kelle pangakontole soovib toetuse üle kandmist;

2) taotleja soovi kohaselt toetussumma üle kandmise teenust osutanud asutusele.

(7) Täiendava sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise aluseks võib olla

1) taotleja sissetulekud ületavad käesoleva korra § 2 lõikes 3 määratletud sissetulekute ülemmäära;

2) taotleja on taotluses esitanud teadlikult valeandmeid;

3) taotleja ei esita vaatamata taotlust menetleva sotsiaalabiameti ametniku nõudmisele täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks vajalikke andmeid või dokumente;

4) taotleja on eelnevalt määratud täiendavat sotsiaaltoetust kasutanud mittesihipäraselt;

5) sotsiaalabiameti ametnik leiab, et taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- või kinnisasjad tagavad temale või perekonnale piisava toimetulemise;

6) taotletava abivajaduse katmiseks on isikule eelnevalt juba määratud riiklikud või muud toetused ja abirahad.

Käesoleva korra § 3 lõikes 1 nimetatud täiendavate sotsiaaltoetuste maksmist võidakse finantseerida toimetulekutoetuse vahenditest.

Sihtgrupi toetuse liikideks on

1) sünnitoetus;

2) ranitsatoetus;

3) kolme ja enamalapselise pere koolitoetus.

(1) Sünnitoetust on õigustaotleda lapse sünni puhul ühel lapsevanematest, kelle elukoht on registreeritud Valga linnas ja lapse elukoht sünni järgselt registreeritakse Valga linna.

(2) Sünnitoetus määratakse kolmes osas: lapse sünni järgselt, lapse ühe aasta ja kuue kuu vanuseks saamisel ja lapse kolme-aastaseks saamisel. Sünnitoetuse teise ja kolmanda osa määramise eelduseks on, et lapse ja taotleja registreeritud elukoht lapse sünnihetkest on katkematult olnud Valga linn.

(3) Toetuse taotleja esitab iga sünnitoetuse osa väljamaksmiseks sotsiaalabiametisse avalduse, milles on märgitud taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, pangakonto number, lapse nimi ja isikukood.

(4) Toetuse erinevate osade suuruse kehtestab linnavalitsus.

(1) Ranitsatoetust on õigustaotleda lapse esimesse klassi õppima asumise puhul ühel lapsevanematest juhul, kui lapsevanema ja lapse elukoht on registreeritud Valga linnas.

(2) Toetuse taotleja esitab sotsiaalabiametisse

1) tõendi lapse koolist;

2) avalduse, milles on märgitud taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, pangakonto number, lapse nimi ja isikukood.

(3) Toetuse suuruse kehtestab linnavalitsus.

(1) Kolme ja enamalapselise pere koolitoetust on õigustaotleda, kui ühes peres elavad kolm või enam kuni 19-aastast last õpivad päevase õppevormiga koolis või kaugõppevormis põhihariduse omandamise korral juhul, kui lapsevanema ja lapse elukoht on registreeritud Valga linnas.

(2) Toetuse taotleja esitab sotsiaalabiametisse

1) tõendi laste koolist;

2) avalduse, milles on märgitud taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, pangakonto number, laste nimed ja isikukoodid.

(3) Toetust on õigustaotleda igal kalendriaastal.

(4) Toetuse suuruse kehtestab linnavalitsus.

(1) Sihtgrupi toetus kantakse taotleja pangakontole taotluse esitamisest 20 tööpäeva jooksul.

(2) Taotleja kirjaliku avalduse alusel võib toetuse kanda teise isiku pangakontole. Sellisel juhul märgib taotleja avaldusse selle isiku andmed (nimi, isikukood, pangakonto), kelle pangakontole soovib toetuse ülekandmist.

Sihtgrupi toetused finantseeritakse linna vahenditest.

(1) Täiendavate sotsiaalteenuste finantseerimise eesmärk on isiku või perekonna toimetulekuvõime parandamine teenuste osutamise kaudu järgmiste meetodite abil

1) üldiste avalike teenuste kättesaadavuseks nende täiendav finantseerimine või nende kohandamine erivajadustega isikute vajadusi arvestavaks;

2) sotsiaalhoolekandeseaduse paragrahvides 11, 122, 13 – 151 ja 16 nimetatud sotsiaalteenuste arendamine;

3) toimetulekuks vajalike täiendavate sotsiaalteenuste või muude tegevuste finantseerimine.

(2) Täiendavate sotsiaalteenuste finantseerimiseks eraldatud vahendeid ei maksta abivajavale isikule rahas.

Täiendavate sotsiaalteenustena võidakse finantseerida järgmisi tegevusi

1) omasteta surnute surnuveo ja matmise teenus;

2) vanurite ja puuetega inimeste soodushinnaga toitlustamine;

3) ajutiselt elatusvahenditeta jäänud täiskasvanute ja koolivaheaegadel vähekindlustatud peredest laste tasuta toitlustamine;

4) ravikindlustuseta või materiaalselt vähekindlustatud isikute ravikulude katmine linnaarsti ettepanekul;

5) raske liikumis- või nägemispuudega isiku eluruumi kohandamiseks erivajadusi arvestavaks;

6) puudega inimese erivajadusi arvestavate teenuste ostmine või osaline finantseerimine (invatransport, viipekeeletõlk, rehabilitatsiooniteenus jms);

7) hoolekandeasutuses ööpäevaringse hooldamise teenuse ostmine, kui nimetatud teenust ei ole mõjuval põhjusel võimalik osutada linna poolt finantseeritavas hoolekandeasutuses;

8) vanurite ja puuetega inimeste ja muude sotsiaalvaldkonna sihtgruppide ühenduste tegevuskulude osaliseks finantseerimiseks, ühenduste poolt algatatud projektide kaasfinantseerimiseks, ühenduste poolt korraldatavate ürituste või üritustel osalemise (teabepäevad, seminarid) osaliseks finantseerimiseks;

9) vähekindlustatud peredest lastele või muu sotsiaalhoolekande sihtrühma kuuluvatele lastele (puudega lapsed, asendushooldusel lapsed, alaealised õigusrikkujad, käitumuslike erivajadustega lapsed) suunatud projektide kaasfinantseerimiseks ja neile korraldatavate ürituste (ekskursioonid, spordivõistlused, huvialategevused) osaline finantseerimine;

10) õpilaskodu ja seal toitlustamise finantseerimine puudega laste ja käitumuslike erivajadustega laste puhul;

11) olemasolevatesse sotsiaalteenustesse ühekordse iseloomuga investeeringute tegemine, mis tagab teenuse kvaliteedi paranemise;

12) raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamine või täiendav finantseerimine;

13) muudeks põhjendatud vajadusteks, mis tagab isiku või perekonna toimetuleku, kui isiku või perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad.

Täiendavate sotsiaalteenuste ostmiseks korraldab linnavalitsus võimalusel vähempakkumise konkursi või riigihanke.

(1) Käesoleva korra § 15 punktis 12 nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest eraldatud riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahenditest.

(2) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud vahendite ulatuses võidakse käesoleva korra § 15 nimetatud kulud katta toimetulekutoetuse vahenditest.

(1) Täiendavate sotsiaalteenuste finantseerimiseks võib taotluse esitada

1) abi vajav isik või tema seaduslik esindaja;

2) mittetulunduslikud organisatsioonid;

3) asutused, kes osutavad abivajavale isikule teenust või tegelevad abivajavale isikule suunatud projektidega;

4) linnavalitsuse ametnikud abivajavale isikule.

(2) Punktis 1 nimetatud isikud esitavad avalduse järgides käesoleva korra § 5 sätestatut. Punktides 2 kuni 4 nimetatud organisatsioonid, asutused ja ametnikud esitavad taotluse vabas vormis koos põhjenduse ja abi vajava isiku andmetega.

(3) Muud taotluse menetlemiseks vajalikud andmed kogub sotsiaalabiameti ametnik. Vajadusel võib sotsiaalabi ametnik nõuda taotlejalt täiendavate andmete esitamist.

(4) Otsuse täiendavate sotsiaalteenuste finantseerimiseks kuni 6400 euro ulatuses teeb sotsiaalabiameti juhataja ning üle 6400 euro linnavalitsus hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Otsuse tegemisel kaalutakse abivajava isiku materiaalset olukorda, teenuse eesmärgipärasust ja tõhusust ning eelarvevahendite võimalusi.

Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 27. aprill 2007 määrus nr 4 “Sotsiaalhoolekandeliste vahendite kasutamise kord Valga linnas”, Valga Linnavolikogu 30. jaanuari 2009 määrus nr 3 „Valga Linnavolikogu 27. aprilli 2007 määruse nr 4 muutmine” ja Valga Linnavolikogu 27. märtsi 2009 määrus nr 7 „Valga Linnavolikogu 27. aprilli 2007 määruse nr 4 muutmine”.

(1) Käesoleva korra paragrahvi 9 rakendatakse 1. jaanuarist 2013.

(2) Sünnitoetuse teist või kolmandat osa on õigustaotleda ka laste eest, kes alates 2013. aastast saavad ühe aasta ja kuue kuu või kolme aasta vanuseks ning lapse ja taotleja registreeritud elukoht lapse sünnihetkest on katkematult olnud Valga linn.