Saarde valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Käesolev Saarde valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 lõike 1 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

(2) Eeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Saarde valla haldusterritooriumil. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra.

(3) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Saarde vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine.

(4) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele Saarde valla haldusterritooriumil.

(5) Korraldatud jäätmeveole ülemineku korra kehtestab Saarde Vallavolikogu, arvestades käesoleva eeskirjaga sätestatut.

(6) Jäätmehooldust korraldab Saarde Vallavalitsus oma haldusterritooriumi piires.

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid ja termineid järgmises tähenduses

1) Aia- ja haljastusjäätmed on aedade, haljasalade ja kalmistu hooldamisel tekkinud biolagunevad olmejäätmed nagu rohi, lehed, oksad, aga ka pinnas ja kivid.

2) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt mikroorganismide toel lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, reovee sete, paber ja papp.

3) Ehitus- ja lammutuspraht on ehitus- ja lammutustegevuse ning ehitiste renoveerimise käigus tekkivad jäätmed.

4) Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse §-s 2 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

5) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.

6) Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete ja segaolmejäätmete, sh ohtlike jäätmete kogumiseks kogumiskonteinerid.

7) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

8) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, seejuures arvesse võttes jäätmeseaduse § 19 ja § 33 täpsustusi.

9) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtja kui töövõtja vahel või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.

10) Jäätmepunkt e jäätmete kogumispunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, pakendijäätmed jms) ning piiratud valikus ohtlike jäätmete (vähemalt akud, patareid ja õlised jäätmed) kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid.

11) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.

12) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming nagu ladestamine prügilasse, matmine, põletamine jmt.

13) Jäätmete ladestamine on jäätmete kõrvaldamistoiming, kus jäätmed viiakse keskkonda, paigutades need maa alla või maa peale, nt prügilatesse.

14) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusse toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel või seda ettevalmistav tegevus. Taaskasutamismoodused on jäätmete korduskasutus, ringlussevõtt (k.a bioloogiline ringlussevõtt e kompostimine), energiakasutus.

15) Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.

16) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (sh korteriühistu või selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum; ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik).

17) Jäätmevedaja on ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks konkreetses veopiirkonnas.

18) Jäätmeveok on jäätmeid kokku pressiv ja konteinerite tühjendamise seadmega varustatud eriotstarbeline veok.

19) Jäätmeveo piirkond on volikogu määrusega kindlaksmääratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks, selleks ainuõigust omav jäätmevedaja.

20) Jäätmeveo teenustasud on jäätmete valdaja poolt jäätmevedajale jäätmete vedamise eest makstavad tasud.

21) Kompostimine (bioloogiline ringlussevõtt) on biolagunevate jäätmete lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil maapinnal või kompostimisnõus.

22) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja (jäätmevedaja) poolt.

23) Korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäärad on Saarde Vallavolikogu poolt kehtestatud piirhinnad korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete vedamise eest, millest ei saa olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja teenustasud olla kõrgemad.

24) Loomsed jäätmed on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid.

25) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

26) Olmejäätmed (jäätmete nimistus jaotisekood 20) on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid, nii püsi- kui biolagunevaid jäätmeid.

Olmejäätmed võivad olla segunenud või liigiti kogutud, nt paber ja kartong, klaas, biolagundatavad köögijäätmed, tekstiil, kemikaalid, pesuained, patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, puit, plastid, metall, ravimid, aia- ja haljastusjäätmed, septiku setted, suurjäätmed, prügi jm.

27) Olmejäätmete vedamine on konkreetses veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete laadimine jäätmemahutitest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava jäätmevedaja jäätmeveoki(te)le, vedamine ning üleandmine jäätmekäitluskohale või suunamine jäätmekäitlejale edasiseks käitluseks.

28) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid.

29) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.

30) Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, v.a tootmisjäägid.

31) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist, nagu patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

32) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.

33) Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.

Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

34) Segaolmejäätmed on käesoleva korra tähenduses segunenud, sortimata olmejäätmed, samuti olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi osaliselt eraldatud taaskasutatavad jäätmed ja ohtlikud jäätmed.

35) Suuremõõtmelised jäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt).

36) Taaskasutatavad jäätmed on käesoleva korra mõistes põhiliselt vanapaber ja kartong ning pakendijäätmed.

37) Taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing.

38) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

39) Valla ja jäätmevedaja vaheline leping on jäätmevedaja ja Saarde valla vahel sõlmitav leping, millega reguleeritakse jäätmevedaja ja Saarde valla vahelisi õigusi ja kohustusi korraldatud jäätmeveo korraldamisel.

(2) Käesoleva korra punktis 2.1 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

(2) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist ja vedu jäätmete asukohajärgse kinnistu või krundi omanik või haldaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui leping ei näe ette teisiti.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele ja käesolevale eeskirjale või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule.

(4) Jäätmevaldaja peab iga tegevuse juures rakendama kõiki võimalikke meetmeid vältimaks ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega.

(5) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole võimalik või otstarbekas.

(6) Jäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid nende tekkekohas liigiti koguda. Liigiti kogutud jäätmed ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega seguneda.

(7) Liigiti kogumise arendamine koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa toimub vastavalt jäätmeseadusele ja Saarde valla jäätmekavale.

(8) Segunenud olmejäätmed tuleb enne edasisse käitlusse suunamist sortida, liigiti kogutud jäätmed vajadusel järelsortida. Segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud alates jäätmeseaduses sätestatud tähtaegadest. Sortimine toimub läheduse põhimõtet arvestades mõnes sobivas ja nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

(9) Jäätmete ladustamine või ladestamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas, tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas ning vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

(10) Jäätmete kõrvaldamine (ladestamine, matmine, põletamine) väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul põllumajanduses, metsanduses või aianduses tekkinud mõningad jäätmed (mitte kilejäägid), mida võib käidelda oma kinnistu piires, ning pinnase täitmine inertse ehitusprahiga oma kinnistul.

(11) Biolagunevaid jäätmeid võib kompostida vastavalt jäätmeseaduse nõuetele selleks nõuetekohaselt ettevalmistatud kompostimisväljakutel või oma kinnistul.

(12) Saarde Vallavalitsus ja Vallavolikogu korraldavad Saarde vallas olmejäätmete kogumise ja veo, kehtestades selleks vajalikke õigusakte ja sõlmides lepinguid.

(13) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima omavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete kogumisel ja edasisel käitlemisel.

(14) Valla haldusterritooriumil tegutsev juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud

1) oma tegevuse käigus tekkinud jäätmed jäätmekäitlusettevõttele nende taaskasutamise, käitlemise või ladustamise eesmärgil üle andma;

2) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta;

3) säilitama jäätmekäitlust tõestavat dokumentatsiooni vähemalt 1 aasta.

(15) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(16) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba.

(1) Jäätmevaldaja kohustuseks on

1) koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest;

2) omada või rentida piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid;

3) korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nende omavaheliste kohustuste jaotus lepinguga;

4) võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed ülejäänud jäätmetest eraldi koguma ning selleks ette nähtud jäätme- või kogumispunktidesse üle andma.

(3) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine vallas on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule.

(4) Jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmete puhul kokkuleppel jäätmevedajaga.

(5) Ohutuse tagamiseks ei või olmejäätmete mahutisse panna tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, vedelaid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid ning muid jäätmemahutite hooldajat, jäätmekäitlejat või jäätmemahutit ohustada võivaid aineid ja esemeid. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid

1) paber ja kartong;

2) pakendid;

3) ohtlikud jäätmed;

4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;

5) probleemtoodete jäätmed;

6) suurjäätmed.

Eelnimetatud jäätmeid ei või panna segaolmeprügi hulka.

(6) Tuhka võib paigutada mahutitesse, kui tuhk on jahtunud.

(7) Puidu töötlemise ja mööbli tootmise jäätmeid, sh saepuru, puukoor, laastud, pinnud jm kogutakse eraldi ja taaskasutatakse soovitavalt energia tootmiseks.

(8) Aia- ja haljastusjäätmed tuleb võimalusel kompostida. Neid võib ka põletada, järgides §-s 7 sätestatud tuleohutuse jm nõudeid.

(9) Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende suuruse või kaalu tõttu paigutada mahutitesse, äraveo ning paigutab kogutavad jäätmed mahuti juurde jäätmevedajaga kokkulepitud ajaks. Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, madratsid jm. Suurjäätmetena ei käsitleta autoromusid, vanarehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid.

(10) Elektri- ja elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, tööriistad jmt kogub jäätmevaldaja lahus muudest jäätmetest ja annab üle elektri- ja elektroonikaseadmete turustajale tagastamiskohta või elektroonikaromude kogumiskohta. Kogumist ja käitlemist korraldab tootja.

Elektri- ja elektroonikaromude konteineri asukoht on jäätmehoolduseeskirja lisas 3.

(11) Romusõidukid, kasutatud osad ja vanarehvid tuleb üle anda vastavasse kogumiskohta või lammutuskotta. Kogumist ja käitlemist korraldab tootja.

(12) Vanametall tuleb üle anda metallijäätmete kokkuostuga tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse kogumiskohta.

(13) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb eraldi käidelda vastavalt eeskirja lisale 1.

(14) Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete konteinerisse. Konteineri(te) asukoht (asukohad) on jäätmehoolduseeskirja lisas 3.

(15) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisav kogus vastava suurusega jäätmemahuteid.

(16) Kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(17) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(18) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada mitme naaberkinnistu peale ka ühiseid kogumismahuteid, seejuures peavad ühises jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.

(19) Jäätmemahutid võivad olla jäätmevaldaja omand või kasutusel lepingu alusel.

(20) Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab koguda ja hoida jäätmeid nii, et oleks välditud jäätmete laialikandumine, haisu levimine, leke, tuleohu tekkimine, jäätmetest nõrguvate vedelike sattumine keskkonda.

(21) Jäätmemahutid peavad olema terved, korralikult suletavad, kuuma veega pestavad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

(22) Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal on lubatud kasutada

1) niiskuskindlast paberist või plastikust 40–100 l jäätmekotte, mis on paigutatud aiaga piiratud territooriumil või ruumis alustele või spetsiaalsesse hoidlasse nii, et nad oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest;

2) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeveokil laadida tõstemehhanismi abil;

3) kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse;

4) metallist või plastist väikekonteinereid mahuga 80, 100, 120, 140, 240, 360, 600 ja 800 liitrit, metallist konteinereid mahuga 1,5…4,5 m³ või presskonteinereid;

5) üldkasutatavates kohtades (pargid, parklad, tänavad, ühissõidukite peatuskohad jm) võib kasutada teist tüüpi jäätmemahuteid;

6) minimaalne konteinerimaht hoonestatud kinnistul on 80 l minimaalse tühjendussagedusega lähtuvalt § 5 lõikes 7 toodud tühjendussagedusele.

(23) Olmejäätmete valdaja, kes omab käesoleva korra § 4 lõike 22 nõuetele vastavaid jäätmemahuteid, kasutab pärast korraldatud olmejäätmeveoga ühinemist edaspidi oma kogumismahuteid. Kui olmejäätmete valdaja ei oma sobivat isiklikku või eraldi renditud jäätmemahutit, paigutab mahutid jäätmevaldaja juurde avaliku konkursi korras väljavalitud jäätmevedaja, andes võimaluse jäätmemahuti rentimiseks või omandisse ostmiseks.

(24) Jäätmemahutid peavad asetsema kinnistu piirides tasasel alusel ja olema ligipääsetavad tühjendamiseks. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema talvel lumest puhastatud. Jäätmemahutite kaugus naaberkinnistu piirist peab olema vähemalt 3 meetrit kui naaberkinnistute omanikud ei ole kokku leppinud teisiti.

(25) Jäätmemahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vastava kinnistu või krundi omanikuga kooskõlastatult. Omavalitsusele kuuluvale maale jäätmemahuti paigutamise kooskõlastab Saarde Vallavalitsus.

(26) Mahutite tehnilise korrasoleku, puhastamise ja desinfitseerimise eest vastutab mahutite omanik.

(27) Mahutite säilimise, õige kasutamise, ligipääsetavuse ja selle ümbruse korrashoiu eest vastutab jäätmemahutite valdaja.

(28) Mahutile peab olema nähtavasse kohta kantud märge kogutava jäätmeliigi kohta ning kogumismahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed.

(29) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

(30) Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist.

(31) Mahutid võib paigutada vastavatesse katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Mahutite või ümbritseva rajatise lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(32) Mahutitele juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

(33) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid kohalik omavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, ametiasutuste ja teenindusettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmete kogumismahuti.

(34) Taaskasutatavate jäätmete konteinerite paigaldamise korraldab Saarde Vallavalitsus koostöös vastavate jäätmekäitlejatega. Kogumismahutite asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada Saarde Vallavalitsusega. Konteinerite asukohad on jäätmehoolduseeskirja lisas 3.

(35) Jäätmemahutite paigaldamise jäätmekogumispunktidesse liigiti kogutud jäätmete jaoks korraldab Saarde Vallavalitsus.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu.

Korraldatud olmejäätmeveol kogutakse olmejäätmed ja veetakse jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

(2) Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist Saarde valla haldusterritooriumil võib läbi viia ainult jäätmeloa alusel ning õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need viia vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

(4) Jäätmete vedu tuleb korraldada elanikke vähim häirivamal viisil. Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud kell 22.00 kuni 07.00.

(5) Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite tühjendamisel ning jäätmete veol keskkonda sattunud jäätmed.

(6) Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust.

(7) Olmejäätmete konteinereid peab tühjendama üldjuhul vähemalt üks kord kuus. Kogumismahutit võib tühjendada harvemini, kui sinna ei panda biolagunevaid jäätmeid. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete kogumismahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

(8) Objektidel, kus jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu § 5 lõikes 7 sätestatud sagedusel ülemäära kulukas ning selleks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus, võib kogumismahuteid tühjendada harvemini, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartalis.

(9) Korraldatud jäätmeveol sätestatakse olmejäätmete veo sagedus ja aeg igal konkreetsel juhul jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise jäätmeveolepinguga, lepingu mittesõlmimisel lähtutakse punktis § 5 lõikes 7 sätestatud minimaalsest veosagedusest.

(10) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(11) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(12) Jäätmeveo ettevõte on kohustatud

1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;

2) eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust.

Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele;

3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;

4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama jäätmete kogumismahuteid;

5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;

6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel.

(13) Saarde valla haldusterritooriumil asuva jäätmekäitluskoha haldaja kooskõlastab vallavalitsusega eeskirjad, kus reguleeritakse jäätmete vastuvõtu ja käitlemise või ladestamise tingimused, järelhooldus ja seire.

(14) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmetoojate lõikes.

(1) Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kogu Saarde valla territooriumil.

(2) Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmeveo sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse Saarde Vallavolikogu määrusega.

(3) Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse vallavalitsuse korraldatud konkursil valitud ettevõtja (jäätmevedaja) poolt. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud jäätmevedaja omab kehtestatud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigust kuni viis aastat.

(4) Korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed veetakse lähimasse vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

(5) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või Saarde Vallavolikogu määruse jõustumisest, millega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär. Liitumisajaks loetakse antud loa või eelnimetatud määruse jõustumise ajast hilisemat aega.

(6) Kõik Saarde valla haldusterritooriumil hoonestatud või hoonestatavat (alates ehitusloa väljastamisest) maaüksust omavad või siin elavad või tegutsevad olmejäätmete valdajad juriidilised ja füüsilised isikud on olmejäätmete osas kohustatud sõlmima jäätmeveolepingu omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveokonkursi võitnud jäätmevedajaga.

(7) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud ka bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate olmejäätmete vedamine.

(8) Vallavalitsus võib kuni kolmeks aastaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel.

(9) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud esitama üks kord aastas vallavalitsusele, viimase määratud tähtajal, kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

(10) Korraldatud jäätmeveoga liitumise ning mitteliitunuks lugemise täpsem kord, teenustasude piirmäärade ja teenustasude muutmise kord ning konkursi korraldamise kord kehtestatakse eraldi määrusega.

(1) Lahtises tules võib oma kinnistu või krundi piires tuleohutul ajal ja tuleohutusnõudeid järgides põletada põllumajandus- ja metsandustegevuse, aiakoristuse ning haljastusjäätmeid (taimeosad, oksad, risu). Muude jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete ja kile põletamine on keelatud. Jäätmete ja prahi põletamise koht krundil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Pärast jäätmete ja prahi põletamist tuleb põlemisjäägid kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal ja turbapinnasel keelatud igasugune jäätmete ja kulu põletamine. Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

(2) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

(3) Saarde valla tiheasustusega aladel võib aiakoristus- ja haljastusjäätmeid põletada vaid tuleohutul ajal.

(4) Ülejäänud juhtudel on jäätmete põletamine lubatud ainult vastavat jäätmepõletusluba ja välisõhu erisaasteluba omavas ettevõttes.

(5) Häirekeskuse või päästeasutuse teavitamine või loa küsimine ei anna õigust tuleohtlikul ajal kulu- või prahipõletamiseks. Küttekoldevälise tule tegemise muud erandjuhud tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja päästeteenistusega.

(1) Reovee puhastamine ja setete käitlemine toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele.

(2) Kogumiskaevusid ja püüdureid tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tühjendamist paakautoga teostab vastavat tegevusluba omav ettevõte.

(3) Puhastamata reovett on keelatud juhtida veekogudesse.

(4) Reovesi ja kogumiskaevude setted tuleb anda käitlemiseks üle vastavat luba omavale käitlusettevõttele. Peamiseks reovee käitluskohaks Saarde vallas on Kilingi-Nõmme linna piiril asuv reoveepuhasti.

(5) Kogumiskaevude setteid ja reovett võib reovee vastuvõtu sõlme vedada ainult tegutsemis- ja jäätmeloa alusel.

(6) Kogumiskaevude, läbivoolsete settekaevude, biotiikide ja septiku setted, reoveepuhastis tekkiv muda ning fekaalid kuivkäimlatest tahendatakse reoveepuhasti mudaväljakul ja kompostitakse seejärel kompostimisväljakul või mõnes nõuetekohases sõnnikuhoidlas. Kompostimise tehnoloogiast tuleb kinni pidada. Komposti võib kasutada põllumajanduses ja haljastuses.

(7) Kompostimata reovee kogumis- ja settekaevude setete ning käimlajäätmete territooriumile laotamine on keelatud.

(8) Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega alal kaevata oma kinnistul maasse hilissügisel.

(9) Sõnnikut tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ning kaetud mulla või kilega.

(10) Majapidamises ja ettevõtluse käigus tekkivad biolagunevad jäätmed tuleb võimaluse korral eraldi koguda ja kompostida.

(11) Füüsilised isikud võivad biolagunevad jäätmed kompostida oma kinnistul või krundil, kusjuures toidujäätmeid tohib kompostida spetsiaalses kinnises, kahjurite eest kaitstud, ainult selleks ettenähtud kompostimisnõus või -kastis. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida ka lahtiselt aunas.

(12) Lahtine kompostiaun peab asuma vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Lahtise kompostiauna paiknemine krundil peab vastama veekaitse nõuetele.

(13) Ettevõtluses tekkinud biolagunevad jäätmed tuleb anda kompostimiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida selleks tehniliselt ettevalmistatud ja omavalitsusega kooskõlastatud väljakutel.

(14) Toidujäätmeid võib taaskasutada loomasöödana.

(15) Avalike haljasalade, parkide ja kalmistute hooldamisel tekkinud biolagunevad haljastusjäätmed tuleb kompostimiseks üle anda vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida selleks tehniliselt ettevalmistatud ja omavalitsusega kooskõlastatud väljakutel. Kompostimisväljakute asukohad ja haljastusjäätmete ajutise ladustamise kohad enne jäätmete taaskasutamist on jäätmehoolduseeskirja lisas 3.

(16) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(1) Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele korraldab Saarde Vallavalitsus.

(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ülejäänud jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmeliikidega. Kui see on vajalik tervise- või keskkonnaohu vähendamiseks ning tehnoloogiliselt võimalik ja mitte ülemäära kulukas, tuleb juba segunenud ohtlikud jäätmed enne edasist käitlust lahutada.

(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed peab jäätmevaldaja viima jäätmepunkti ohtlike jäätmete konteinerisse, andma üle ohtlike jäätmete kogumisringi raames või vastavat litsentsi omavale isikule. Jäätmepunktis võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt.

(4) Ohtlike jäätmete konteinerite asukohad ning ohtlike jäätmete kogumisringi marsruudi ning toimumisajad kooskõlastatakse vallavalitsusega.

(5) Ohtlike jäätmete kogumispunktis peab nähtavas kohas olema hõlbustavad tegevusjuhised ning nõuded kogumispunkti kasutamisel. Infotahvlite paigaldamise tagab ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik.

(6) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumise ise ning on kohustatud tekkinud ohtlikud jäätmed üle andma otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(7) Juriidiline isik on kohustatud pidama arvestust oma tegevuses tekkinud ohtlike jäätmete täpse koostise ja koguste kohta ning märgistama tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale.

(8) Ohtlike jäätmete üleandmisel vastavat litsentsi omavale ettevõttele peab juriidiline isik vormistama igakordselt nõuetekohase saatekirja ohtlike jäätmete üleandmise kohta.

(9) Ohtlike jäätmete saatekiri sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. Saatekirja vorm on kehtestatud keskkonnaministri määrusega.

(10) Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult keskkonnaministri poolt välja antud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte.

(11) Probleemtooted tuleb koguda ülejäänud jäätmetest eraldi.

(12) Probleemtoodete kogumiseks mõeldud kogumispunktide paigaldamise korraldavad probleemtoodete tootjad, kooskõlastades asukohad eelnevalt vallavalitsusega.

(13) Probleemtoodete tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja edasise käitlemise.

(14) Elektri- ja elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, tööriistad jmt, kogub jäätmevaldaja lahus muudest jäätmetest ja annab üle elektri- ja elektroonikaseadme turustajale või elektroonikaromude kogumiskohta.

(15) Romusõidukid, kasutatud osad ja vanarehvid tuleb üle anda vastavasse kogumiskohta või lammutuskotta. Kogumist ja käitlemist korraldab tootja.

(1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(2) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi, lõppkasutajalt või tarbijalt müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed pakendiseaduses ette nähtud korras.

Müügipakendi tagasivõtmise nõue hõlmab pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile.

(3) Tagatisrahaga koormatud pakendid võetakse vastu müügikohtades või nende läheduses.

(4) Taaskasutusorganisatsioon paigutab pakendite ja pakendijäätmete, v.a tagatisrahaga pakendid, avalikult kasutatavad konteinerid Kilingi-Nõmme linnas tihedusega vähemalt 1 punkt 1000 meetri kaugusel, valla hajaasustuses vähemalt 1 konteiner igas üle 50 elanikuga külas. Konteinerite asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega.

Konteinerite asukohad on jäätmehoolduseeskirja lisas 3.

(5) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda ülejäänud jäätmetest eraldi ning viia selleks ettenähtud pakendikonteineritesse või kogumispunktidesse. Pakendid ja pakendijäätmed peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele, olema tühjad ja liigiti sorditud, eraldi paber ja kartong, klaas, plastik, metall. Kui pakendikonteinereid eri liiki pakendijäätmetele pole paigaldatud, võib kõik koguda ühte konteinerisse.

(1) Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid.

(2) Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistul või krundil võib matta üksikuid lemmikloomi.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. Nimetatud tegevusi reguleerib keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38.

(2) Kilingi-Nõmme prügila sulgemise vajadus tuleneb keskkonnaministri vastavast määrusest ning Pärnumaa jäätmekavast, mille alusel suletakse eelnimetatud prügila niipea, kui alustab tööd Paikuse Jäätmekäitluskompleks.

(3) Kilingi-Nõmme prügila järelhooldus toimub vastavalt järelhoolduskavale.

(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

(3) Vallas tegutsevad jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omavad isikud või jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmeliigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat ning esitada need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.

(4) Jäätmevaldajate registri asutab Saarde Vallavolikogu.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseadusele.

(2) Käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseadusega ettenähtud abinõusid.

(3) Järelevalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(4) Järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Saarde valla haldusterritooriumil teostab Saarde Vallavalitsus ja valla keskkonnaspetsialist vastavalt ametijuhendile.