Tugiisikuteenuse osutamise tingimused ja kord Põltsamaa linnas

Määrus reguleerib tugiisikuteenuse osutamist Põltsamaa linnas elavatele lastega peredele ja isikutele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Põltsamaa linn.

Määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses

1) tugiisik on teenust osutav isik, kes töötab isiku ja/või peredega lepingu alusel;

2) tugiisikuteenus on sotsiaalteenus lapsele, last kasvatavale isikule või tema perekonnale, puudega isikule, kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele, et tagada vastavalt vajadustele nende arenguks soodne keskkond, teiste inimestega võrdsed võimalused ühiskonnaelus aktiivseks osalemiseks ning vältida või leevendada nende sotsiaalset tõrjutust.

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on perede jõustamine ja juhendamine tagades neile arengut toetava kasvukeskkonna järgmiste tegevuste abil

1) laste turvalisuse jälgimine peres;

2) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

3) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;

4) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;

5) kliendiga koos tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;

6) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;

7) sotsiaalosakonna töötaja või l astekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;

8) motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;

9) hingelise toe pakkumine läbi aktiivse kuulamise.

(2) Tugiisikuteenust osutatakse üldjuhul isiku või pere juures kodus, erandjuhtudel muudes kokkulepitud kohtades.

(1) Tugiisik määratakse

1) last kasvatavale isikule või perekonnale, kui on vaja abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2) isikule, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema toimetulekut;

3) isikule, kes vajab abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemisel;

4) lapsele, kes vajab abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;

5) lapsele, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

(2) Lapsele osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arvestatakse ka noorema kui 10-aastase lapse soovi.

(1) Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse ja kellel on koolituse läbimist tõendav tunnistus. Erandjuhtudel võib arvestada ka sotsiaal- või pedagoogika koolituse läbimist tõendavat dokumenti.

(2) Tugiisikuks ei saa olla teenuse saaja pereliige või isik, kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

(3) Tugiisikuteenuse korraldamist koordineerib sotsiaalosakonna juhataja.

(1) Tugiisikuteenuse saamiseks esitab teenuse vajaja või tema esindaja kirjaliku avalduse Põltsamaa linnavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus).

(2) Tugiisikuteenuse avalduse vormi kinnitab Põltsamaa Linnavalitsus kui täitevorgan (edaspidi linnavalitsus) oma korraldusega.

(3) Tugiisikuteenuse osutaja kinnitab linnavalitsus korraldusega.

(1) Sotsiaalosakonna töötaja kontrollib kliendi registrijärgset elukohta ja külastab 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist klienti tema kodus, et selgitada välja tugiisikuteenuse vajadus, sagedus ja maht, mille alusel koostatakse juhtumiplaan.

(2) Tugiisikuteenuse osutamise vajaduse selgitab välja sotsiaalosakonna töötaja, kes teeb linnavalitsusele ettepaneku tugiisikuteenuse osutamise või sellest keeldumise kohta 15 tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist. Linnavalitsuse korraldus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

(3) Tugiisikuteenuse vajaduse, sageduse ja mahu otsustamise aluseks on kliendi soov, teenuse vajaduse hindamise tulemused ja hindamise teostanud sotsiaalosakonna töötaja ettepanekud.

(4) Tugiisikuteenust osutatakse juhtumiplaani alusel.

(5) Igale kliendile koostatakse personaalne juhtumiplaan, mis sisaldab kliendi ja teenuse osutaja nime, osutatavate teenuste loetelu, mahtu ning teenuste osutamise aega.

(6) Juhtumiplaan allkirjastatakse kliendi või tema seadusliku esindaja, sotsiaalosakonna juhataja ja tugiisiku poolt.

(7) Ettepaneku juhtumiplaani muutmiseks võib esitada klient, tema esindaja, tugiisik või sotsiaalosakonna töötaja.

(8) Ametiasutuse sotsiaalosakonnas koostatakse iga kliendi kohta toimik, mis sisaldab järgmisi dokumente

1) avaldus;

2) tugiisikuteenuse vajaduse hindamise tulemused;

3) juhtumiplaan;

4) leping;

5) muud asjakohased dokumendid.

(9) Ametiasutusel on vajadusel õigus kliendilt nõuda täiendavaid dokumente ja teha koostööd kliendi omastega.

(10) Juhul, kui teenuse viivitamatu osutamata jätmine põhjustab kliendi elule või tervisele ohtliku olukorra, osutatakse talle tugiisikuteenuseid koheselt ja dokumendid vormistatakse hiljemalt kahe nädala jooksul.

(11) Ametiasutuse sotsiaalosakond selgitab välja tugiisikuteenuse eeldatava osutaja, võttes teenuse osutajalt kirjaliku nõusoleku. Tugiisiku valimisel eelistatakse teenuse osutajat, kes on nõus pidama kliendipäevikut ja esitama igakuiselt ametiasutusele teenuse osutamise aja ja mahu kohta aruandeid. Vastavad kohustused sätestatakse ka teenuse osutamise lepingus.

(1) Tugiisikuteenuse osutamise aluseks on kliendi, ametiasutuse ja tugiisikuteenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping, mille lahutamatuks osaks on juhtumiplaan.

(2) Lepingusse märgitakse poolte õigused ja kohustused, teenuse eest tasumise kord, teenuse maksumus, tähtaeg ja muu vajalik.

(3) Leping sõlmitakse jooksva eelarveaasta piires.

(1) Tugiisikuteenus leping lõpetatakse

1) teenuse vajaduse lõppemisel;

2) teenuse saaja soovil;

3) või tugiisiku ettepanekul kooskõlastatult ametiasutusega;

4) kui klient ei ole tasunud teenuse eest;

5) muudel põhjustel, mis takistavad teenuse osutamist.

(2) Tugiisikul on õigusteenuse osutamisest ajutiselt keelduda, kui teenuse saaja on alkoholi- või narkojoobes, agressiivne või muul viisil ohtlik.

(1) Isikud, kellel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, on käesolevas määruses sätestatud teenus tasuta. Piisavaks rahaliseks vahendiks loetakse kliendi sissetulekut, mis on ühes kuus suurem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ühekordne töötasu alammäär.

(2) Linnavalitsusel on õigus erandkorras oma korraldusega osutada isikutele tugiisikuteenust tasuta.

(3) Tugiisikuteenust ja teenuse osutamisega seotud lisakulu finantseeritakse üldjuhul Põltsamaa linna eelarvest.

(4) Tugiisikuteenust ja sellega seotud lisakulu võib finantseerida ka riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lõikes 4 märgitud juhul Põltsamaa linna eelarvesse eelarveaastal eraldatud raha ülejäävast osast.

(5) Tugiisikuteenuse finantseerimiseks võidakse kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud raha.

Tugiisikuteenuse eest tasutakse vastavalt lepingule.

Järelevalvet tugiisiku teenuse osutamise üle teostab ametiasutuse sotsiaalosakond.

Määrus jõustub 01. jaanuaril 2013.